![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/2563907ha7d8t24.jpg\"\/)
Andres Ots<\/p>\nN\u00e4itleja ja laulja Andres Ots r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg”, et tema esimene tutvus muusikaga algas l\u00e4bi lae, sest \u00fclemise korruse naabrid olid muusikud. Otsa s\u00f5nul oli tal kogu kooli aja nimepaine, sest kandis sama perenime kui legendaarne laulja Georg Ots ja ka tema isa nimi oli Georg, kes oli hoopis draaman\u00e4itleja.<\/p>\n
“Vanasti \u00f6eldi, et see on \u00fche hiti mees,” muheles n\u00e4itleja Andres Ots, kommenteerides tema lauldud “Puuriida laulu”.<\/p>\n
Ots meenutas, et laulu autori Aarne Oidiga algas koost\u00f6\u00f6 juba natuke varem. “1969. aastal tulin ma proffide sekka, olin selleks ajaks juba professionaalne n\u00e4itleja. Aastavahetuse kontserdiks kirjutati mulle kolm lugu. Lembit Veevo kirjutas “Igap\u00e4evased inimesed”, mida lindistasime suure orkestriga. Aarne Oit kirjutas loo “Head naised”, see oli ka tore laul,” meenutas Ots.<\/p>\n
Ots t\u00f6\u00f6tas Endla teatris, kui Oit saatis talle \u00fche loo noodid. “Kuna ma olen konservatooriumi haridusega muusikaliselt kirjaoskamatu, siis tolleaegne teatri muusikaala juht Olev S\u00f6\u00f6t \u00fcritas mulle neid lugusid selgeks teha. Kui olime selle perfektselt selgeks saanud, saatis Oit uue versiooni ja vot see oli juba palju raskem, sest kui sul on juba korralikult p\u00e4he taotud \u00fcks meloodia, siis seda peast v\u00e4lja ajada ja uus sisse saada, ei ole kerge,” muheles Ots.<\/p>\n
Loost “Puuriida laul” sai kohe publiku suur lemmik. “Muidugi n\u00e4idati televiisoris ka seda lugu p\u00e4ris tihti ja meelelahutus l\u00e4ks inimestele v\u00e4ga korda,” t\u00f5des Ots. “Selles loos oli Kalju Kassi geniaalne tekst.”<\/p>\n
“See on muidugi s\u00fcnge, kui palju neist, kellega omal ajal koost\u00f6\u00f6d sai tehtud, on juba kadunud, aga eks see ole selle ea viga, kuhu ma j\u00f5udnud olen,” s\u00f5nas Ots.<\/p>\n
Ots meenutas lapsep\u00f5lve ja t\u00f5i v\u00e4lja, et kui nende pere 1950. aastatel raadio sai, algas tema jaoks suurem tutvumine muusikaga. “Kuigi muusika k\u00f5las meie majas kogu aeg, sest meie kohal teisel korrusel elas muusikute perekond, helilooja Els Aarne oma mehe t\u0161ellist Mart Paemurruga, praegune t\u0161ello emeriitprofessor Peeter Paemurru on selle pere noorim poeg,” nentis Ots. “Nii et k\u00f5ige esimene tutvus muusikaga tuli l\u00e4bi lae.”<\/p>\n
Raadio t\u00f5i Otsa k\u00f5rvu ka legendaarse laulja Georg Otsa. “Georg Ots eristus k\u00f5igist teistest selge teksti andmise ja oma v\u00e4ga hea eesti keelega. Muidugi ka suurep\u00e4rase t\u00e4mbri ja v\u00e4ga hea fraseerimisega. See j\u00e4i mulle k\u00f5rva. H\u00e4da oli selles, et ma ise olin ka Otsa-nimeline, pealegi veel Georgi poeg kah, kuigi minu isa oli draaman\u00e4itleja ja suri juba 1946. aastal. Mina oma isa \u00fcldse ei m\u00e4leta. Mingisugune nimepaine mul oli ka terve kooliaja, \u00fcritasin siis kah laulda ja \u0161nitti v\u00f5tta Georg Otsalt,” meenutas Andres.<\/p>\n
Andres Ots<\/p>\n
Ots t\u00f5i v\u00e4lja, et Georg Ots oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks teda muusika ja n\u00e4itlemine huvitama hakkas, sest laulmisele lisaks oli Georg ka suurep\u00e4rane n\u00e4itleja. “Televisiooni suur plaan t\u00f5i l\u00e4hedale Georgi peaaegu mitte midagi tegemise, et v\u00f5imalikult t\u00e4pselt asja m\u00f5tet edasi anda, see on omane ainult suurtele n\u00e4itlejatele, Georg Ots, Ants Eskola, Aarne \u00dcksk\u00fcla,” nentis Ots.<\/p>\n
P\u00e4rast keskkooli l\u00e4ks ta \u00fclikooli ja p\u00fc\u00fcdis esineda ka isetegevuskonkurssidel, lugedes luuletusi. “S\u00f5jav\u00e4es \u00fcritasin ka isetegevuskonkurssidel inglise keeles laulda, millega ma k\u00f5ikide leedukate ja l\u00e4tlastele soosingusse sain,” muheles Ots. “S\u00f5jav\u00e4es olin radist ja kuulasin seal ka tankiraadiot, mille raadioskaala l\u00e4ks millegip\u00e4rast tsiviilraadiojaamadega \u00fchte. Kuulasin mingit saksa raadiojaama. S\u00f5itsin vene \u00f5ppustel saksa muusika k\u00f5rvades.”<\/p>\n
P\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4ge sattus Ots konservatooriumi lavakunstikateedrisse t\u00f6\u00f6le. “L\u00f5puks ka \u00f5ppima,” lisas Ots.<\/p>\n
\u00dchel p\u00e4eval sattus Ots kokku laulja Anu Antoniga, kellelt ta k\u00fcsis, kas kuhugi b\u00e4ndi oleks vaja algajat lauljat. “Anu viis mind kokku b\u00e4ndiga, mille hilisem nimi oli R\u00fctm.”<\/p>\n
Ots meenutas \u00fcht v\u00e4ga huvitavat laulu ts\u00fcklist “Vettinud peiari laulud” mille ta laulis linti ja mille muusika kirjutas Rein Rannap, s\u00f5nad Paul-Eerik Rummo ja saateks m\u00e4ngis ansambel Pop Ruja, mis oli tol ajal veel t\u00e4iesti tundmatu b\u00e4nd. “See oli minu esimene kokkusaamine Rein Rannapiga, Paul-Eerikuga olin ma juba lapsep\u00f5lvest tuttav ja koos filosofeerinud m\u00f6\u00f6da K\u00e4smu kiviseid radu. See oli \u00fcks ts\u00fckkel, mille Paul-Eerik kirjutas ja p\u00fchendas lausa mulle ja mis sai 1969. aastal esimest korda Kirjanike Majas \u00e4ra lauldud. Paul-Eerik oli leidnud sellele ts\u00fcklile muusikat kirjutama noore Rein Rannapi, ja mulle pakkusid nad seda laulmiseks,” meenutas Ots.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itleja ja laulja Andres Ots r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg”, et tema esimene tutvus muusikaga algas l\u00e4bi lae, sest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79211,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[39655,37,33,35,173,34,36,712,140],"class_list":{"0":"post-79210","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-andres-ots","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-heli-nalg","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115848193172428562","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79210"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79210\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}