![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029295h014ct24.jpg\"\/)
Andres Adamson Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nEesti keel on tulvil t\u00f6\u00f6le viitavaid \u00fctlusi, mis peegeldavad erinevate ajastute suhtumist. Andres Adamson selgitas, et tuntud \u00fctlused nagu t\u00f6\u00f6 tegi ahvist inimese ja kes ei t\u00f6\u00f6ta, see ei s\u00f6\u00f6 on p\u00e4rit pigem n\u00f5ukogude ajast ning peegeldavad tolleaegset sundt\u00f6\u00f6 hoiakut. “Samas t\u00f6\u00f6 kiidab tegijat on vastupidine ja t\u00f6\u00f6 kvaliteeti t\u00e4htsustav \u00fctlus,” osutas ta Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n
“Samas t\u00f6\u00f6 kiidab tegijat on vastupidine ja t\u00f6\u00f6 kvaliteeti t\u00e4htsustav \u00fctlus.” – Andres Adamson<\/p>\n
Adamsoni s\u00f5nul on enamik folkloorist, sealhulgas kannatuslaulud ja vanas\u00f5nad, kirja pandud palgat\u00f6\u00f6tajate, n\u00e4iteks teomeeste ja m\u00f5isateenijate suust. Seet\u00f5ttu leidub ka t\u00f6\u00f6d kritiseerivaid \u00fctlusi. “N\u00e4iteks, et t\u00f6\u00f6 ei l\u00f5ppe v\u00f5i kunagi v\u00f5i tuntud \u00fctlus, et m\u00f5isa k\u00f6is las lohiseb v\u00f5i et t\u00f6\u00f6 on lolli ajaviide, et t\u00f6\u00f6 ei toida, need on ka k\u00f5ik Eesti vanas\u00f5nad,” loetles ajaloolane. Samuti on levinud \u00fctlused, mis r\u00f5hutavad tasu olulisust, n\u00e4iteks t\u00fchi kott ei seisa p\u00fcsti v\u00f5i kuda s\u00f6\u00f6k, n\u00f5nda s\u00f6rk.<\/p>\n
Andres Adamson Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kolme sorti suhtumisi<\/p>\n
Laias laastus on inimesed Andres Adamsoni hinnangul alati jagunenud kolmeks: \u00fched, kelle jaoks t\u00f6\u00f6 on eneseteostus, teised, kes teevad t\u00f6\u00f6d lihtsalt \u00e4raelamiseks, ning kolmandad, kes p\u00fc\u00fcavad t\u00f6\u00f6d v\u00e4ltida. “Nende inimeste vahekord \u00fchiskonnas m\u00e4\u00e4rab \u00f5ige paljut,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Maaja Vadi n\u00f5ustus, et sama jaotus kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eva Eestis. Hiljutine Krista Jaaksoni juhitud uuring n\u00e4itas, et eestlastest ligi 69 protsenti t\u00f6\u00f6tab selleks, et elada. “Need, kes elavad selleks, et t\u00f6\u00f6tada, neid oli kusagil 16 protsenti ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu j\u00e4i kolmandasse kategooriasse,” selgitas Vadi. V\u00f5rdluses teiste riikidega paistis Eesti tema s\u00f5nul silma. N\u00e4iteks Rumeenia \u00fcli\u00f5pilaste seas oli pilt vastupidine ja USA-s oli samuti rohkem neid, kes elavad t\u00f6\u00f6tamise nimel. Samas oli Eesti ainus riik, kus vastajad olid t\u00f6\u00f6tavad inimesed, mitte tudengid.<\/p>\n
Vadi s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6kultuuril majanduses oluline roll, sest sellest s\u00f5ltub otseselt riigi tulu. Ta t\u00f5i n\u00e4itena tuumajaama rajamise debati: “Meile meeldib r\u00e4\u00e4kida, et ehitame siia \u00fche tuumajaama, […] aga mina k\u00fcsiksin, et kas me oleme anal\u00fc\u00fcsinud, kas t\u00f6\u00f6kultuur on sel tasemel, et me saame tuumajaama pidada.”<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6sooritus s\u00f5ltub indiviidi motivatsioonist korda indiviidi v\u00f5imed ja organisatsiooni toetusest.” – Maaja Vadi<\/p>\n
T\u00f6\u00f6kultuuri kujundab majandusteadlse s\u00f5nul kolm peamist tegurit: v\u00e4liskeskkond ehk ajaloolised ja kultuurilised olud, indiviidi arusaamad ja rollitaju ning organisatsiooni juhtimistavad. Just viimane, organisatsiooniline aspekt, muutus k\u00f5ige olulisemaks eelmise sajandi alguses. “T\u00f6\u00f6sooritus s\u00f5ltub indiviidi motivatsioonist korda indiviidi v\u00f5imed ja organisatsiooni toetusest,” v\u00f5ttis Vadi kokku.<\/p>\n
Sellega, et hea juhtimine on alati tootlikkust t\u00f5stnud, n\u00f5ustus ka Adamson. Ta t\u00f5i esile, et p\u00e4rast Eesti ala vallutamist 13. sajandil hakkas maa tervikuna rikastuma, mis viitab paremale t\u00f6\u00f6korraldusele. “\u00dchiskond tervikuna hakkab rikastuma, see saab tulla ainult parema t\u00f6\u00f6korralduse arvelt,” nentis ta. Muu hulgas m\u00e4rkis ta, et ka Eesti talupoegadel olid suuremates taludes kuni 15. sajandini t\u00f6\u00f6j\u00f5una orjad ehk tr\u00e4\u00e4lid. “Viimane dokument, kus tr\u00e4\u00e4le on nimetatud Eestis, on aastast 1455,” osutas ta.<\/p>\n
Vadi kinnitas, et seos t\u00f6\u00f6korralduse ja j\u00f5ukuse vahel kehtib t\u00e4nini. \u00dclemaailmsed uuringud n\u00e4itavad, et umbes kolmandik tootlikkusest on seotud juhtimiskvaliteediga. “K\u00f5rgema juhtimiskvaliteediga ettev\u00f5tetes \u00fclemaailmses vaates on ka parema kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6tajad,” lisas ta ja r\u00f5hutas, et see seos on p\u00fcsinud l\u00e4bi ajastute.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3018588h25fat24.jpg\"\/)
Maaja Vadi on k\u00fclaline saates “Teise m\u00e4tta otsast”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Aastaaegadest kaheksatunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4evani<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval harjumusp\u00e4rane viiep\u00e4evane t\u00f6\u00f6n\u00e4dal ja kaheksatunnine t\u00f6\u00f6p\u00e4ev on ajalooliselt v\u00f5rdlemisi uus n\u00e4htus. “Meil oli viiep\u00e4evane v\u00f5i teatud t\u00f6\u00f6tundide hulgaga t\u00f6\u00f6n\u00e4dal v\u00e4hemalt enne koroonat \u00fcsna traditsiooniline viis, kuidas me t\u00f6\u00f6st m\u00f5tlesime,” m\u00e4rkis Maaja Vadi. Samas leidub tema s\u00f5nul terve rida riike, kus t\u00f6\u00f6tunde ja -p\u00e4evi on rohkem. “Vahel tuleb ajalooliselt minna tagasi, et millisest momendist need otsused on tehtud ja \u00f6elda, et v\u00f5ib-olla peaksime asju hakkama vaatama n\u00fc\u00fcd teisitmoodi,” arutles ta.<\/p>\n
Sajandeid elasid eestlased kui talupojarahvas aga aastaaegade r\u00fctmis. T\u00f6\u00f6aeg oli normeerimata ning s\u00f5ltus hooajat\u00f6\u00f6dest, ilmast ja p\u00e4evavalgusest. \u00a0“T\u00f6\u00f6de sesoonsus t\u00e4hendab ka seda, et oli aasta aega, kui t\u00f6\u00f6d oli palju v\u00e4hem ja polnud vaja kiirustada,” selgitas Adamson. Kui s\u00fcgist\u00f6\u00f6d l\u00f5ppesid, oli kombeks pidutseda ja kogutud vara maha prassida. Sellest traditsioonist soovisid v\u00e4lja murda j\u00f5ukamad talupojad, keda m\u00f5jutas vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus.<\/p>\n
“Talurahva seisusest inimesel mitte t\u00f6\u00f6tada p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik ei olnud.” – Andres Adamson<\/p>\n
P\u00e4risorjus, mida sageli seostatakse v\u00f5\u00f5rvallutusega, kujunes Adamsoni s\u00f5nul ka Eestis v\u00e4lja aga alles 17. sajandil Rootsi ajal. “Orjus ja p\u00e4risorjus on erinevad n\u00e4htused: orjus on midagi palju hullemat,” m\u00e4rkis ajaloolane. Eesti keeles j\u00e4\u00e4b eba\u00f5nnestunud t\u00f5lke t\u00f5ttu Adamsoni s\u00f5nul aga petlik mulje, justkui oleks p\u00e4risorjus midagi orjusest jubedamat. P\u00e4risorjuse kujunemise p\u00f5hjus Eestis oli varakapitalismi areng L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, mis tegi Eestist olulise teraviljatootja. Teravilja suurtootmine n\u00f5udis m\u00f5isates stabiilset t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, mille tagaski talupoegade sunnismaistamine.<\/p>\n
Eestis kehtis Adamsoni s\u00f5nul tsaariaja l\u00f5puni seisuse\u00fchiskond. “Talurahva seisusest inimesel mitte t\u00f6\u00f6tada p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik ei olnud. Siis ta oli hulkur: kuulus kinniv\u00f5tmisele ja karistamisele,” seletas ta. Reguleeritud t\u00f6\u00f6aeg puudutas Adamsoni s\u00f5nul esialgu peamiselt t\u00f6\u00f6stust\u00f6\u00f6lisi ja kontoriametnikke. Kuigi Vene ajutine valitsus kehtestas kaheksatunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva juba 1917. aastal, t\u00f6\u00f6tati Eesti tehastes esimese maailmas\u00f5ja ajal endiselt keskmiselt 11,5 tundi p\u00e4evas kuuep\u00e4evase n\u00e4dalaga.<\/p>\n
\u00dcks valus ajalooline p\u00e4rand on sooline palgal\u00f5he. Adamson t\u00f5i n\u00e4ite 1875. aastast Kassari vallast, kus talusulase aastapalk oli \u00fcle 15 rubla, kuid teenijat\u00fcdrukul vaid seitse ja pool rubla. “Sooline palgal\u00f5he, mille \u00fcle me praegu kirume, et Eestis on see v\u00e4ga suur ja see on minu arvates Eesti \u00fcks t\u00f6\u00f6suhete suurimaid probleeme,” kommenteeris Vadi.<\/p>\n
Ta lisas, et kuigi vahe on praeguseks v\u00e4henenud, on see endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Adamson t\u00e4psustas, et tol ajal hinnati t\u00f6\u00f6d muu hulgas lihasj\u00f5us. Kuna mehed tegid f\u00fc\u00fcsiliselt raskemaid t\u00f6id, kajastus see ka palgas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029307h51fct24.jpg\"\/)
Andres Adamson Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Uus p\u00f5lvkond otsib t\u00f6\u00f6st enesearengut<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6maailm pakub v\u00f5rreldes minevikuga oluliselt rohkem valikuv\u00f5imalusi. “Me oleme j\u00f5udnud aega, kus t\u00f6\u00f6 on palju mitmekesisem. Seet\u00f5ttu paljude inimeste v\u00f5imekus on paremini rakendatud ja eneseteostuse […] saavutamise viisid on kindlasti palju rikkalikumad,” \u00fctles Maaja Vadi. Samas toob see kaasa uusi probleeme, n\u00e4iteks kuidas m\u00f5\u00f5ta t\u00f6\u00f6sooritust \u00fcha keerulisemaks muutuvas keskkonnas.<\/p>\n
Uue suunana on esile kerkinud kokkusurutud t\u00f6\u00f6aeg, mida uuritakse ka Euroopa Liidu tasandil. “Kehtib printsiip 100-80-100, mis t\u00e4hendab, et 100 protsenti tasu, 80 protsenti t\u00f6\u00f6aega ja 100 protsenti tootlikkust,” selgitas Vadi. Ta lisas, et Eestis on ettev\u00f5tteid, kes on neljap\u00e4evast t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat katsetanud ja tundnud, et see on \u00f5nnestunud, kuigi \u00fcks neist on hiljem siiski viiep\u00e4evase n\u00e4dala juurde naasnud. Samas tekitab see majandusteadlase s\u00f5nul k\u00fcsimuse, mida inimesed vabanenud ajaga peale hakkavad.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6turgu kujundab \u00fcha enam neljas t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon \u2013 automatiseerimine ja tehisaru. “Kahjuks see h\u00e4vitab v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6kohti, just noorte ja v\u00e4hem kvalfitseeritud t\u00f6\u00f6tajate jaoks,” m\u00e4rkis Andres Adamson. Vadi s\u00f5nul n\u00e4itavad uuringud, et tehisaru rakendamine t\u00f5stab enim just madalamate oskustega inimeste tootlikkust, samas kui keerukamate \u00fclesannete puhul v\u00f5idavad sellest k\u00f5rgema kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n
“Kui me vahel r\u00e4\u00e4gime t\u00f6\u00f6st halvasti v\u00f5i negatiivses v\u00f5tmes, on see natuke ikkagi juhtimiskultuuri vajakaj\u00e4\u00e4mine.” – Maaja Vadi<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus on, kuidas inimene tehisaruga suhestub. Vadi eristas kahte l\u00e4henemist: “Kas on k\u00fcborgi t\u00fc\u00fcp ja kentauri t\u00fc\u00fcp. K\u00fcborgina v\u00f5etakse seda, kui tehisaru peetakse kui mingit olendit, kellele sa esitad k\u00fcsimusi, saad vastuseid. Samas kentauri t\u00fc\u00fcpi vaade on see, et sa v\u00f5tad teda partnerina.” Tema s\u00f5nul toob tehisaru t\u00f6\u00f6gruppidesse tagasi elementaarsed suhtlemise ja identiteedi probleemid.<\/p>\n
Adamson n\u00e4eb samuti tehisaru pealetungis suurt muutust, mis m\u00f5jutab n\u00e4iteks hariduss\u00fcsteemi. “\u00dched esimesed ohvrid on \u00f5petajad, vajadus nende j\u00e4rele kukub j\u00e4rsult,” prognoosis ta. See eeldab teistsuguseid \u00f5petajaid ja teistsugust koolis\u00fcsteemi, nagu n\u00e4itab koodikooli J\u00f5hvi kogemus, kus traditsioonilisi \u00f5petajaid polegi. Vadi n\u00f5ustus, et ametite sisu muutub ning \u00f5ppekavadesse tuleks tagasi tuua n\u00e4iteks filosoofia ja loogika, mida tehisaru ajastul vaja l\u00e4heb.<\/p>\n
Tulevikutrendina t\u00f5i Vadi esile ka p\u00f5lvkondlikud erinevused. “On sirgumas p\u00f5lvkond, kes t\u00f6\u00f6k\u00e4itumises mitte sooritust ei pea esmaseks, vaid tasakaalu soorituse ja isiksuse arengu vahel,” \u00fctles ta. Noorte t\u00f6\u00f6tajate hoiakutes on tema s\u00f5nul olulisel kohal ka looduss\u00e4\u00e4stlikkus ja ausameelsem suhtumine oma t\u00f6\u00f6sse.<\/p>\n
L\u00f5petuseks r\u00f5hutas Vadi, et kuigi t\u00f6\u00f6taja roll on oluline, lasub suur vastutus siiski organisatsioonide juhtidel. “Juhtimiskultuur on Eesti suur arenguv\u00f5imalus, aga kahjuks praegu v\u00f5ib-olla ka sageli problemaatiline k\u00fclg,” nentis ta. Tema s\u00f5nul algab t\u00f6\u00f6tajate arusaam oma t\u00f6\u00f6st ja eesm\u00e4rkidest sellest, kui h\u00e4sti ja \u00f5iglaselt on juhitud kogu protsess. “Kui me vahel r\u00e4\u00e4gime t\u00f6\u00f6st halvasti v\u00f5i negatiivses v\u00f5tmes, on see natuke ikkagi juhtimiskultuuri vajakaj\u00e4\u00e4mine,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3018591hde19t24.jpg\"\/)
Maaja Vadi. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti keel on tulvil t\u00f6\u00f6le viitavaid \u00fctlusi, mis peegeldavad erinevate ajastute suhtumist. Andres Adamson selgitas, et tuntud \u00fctlused…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7925,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[6021,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,6019,19,25,6026,6022,814,6027,674,6024,6028,6023,6025,6020,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-7924","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andres-adamson","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maaja-vadi","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-talupojad","25":"tag-talurahvas","26":"tag-tehisaru","27":"tag-teise-matta-otsast","28":"tag-too","29":"tag-tooaeg","30":"tag-tooeetika","31":"tag-tookultuur","32":"tag-toonadal","33":"tag-tootamine","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7924"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7924\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}