Eestis \u2013 ja kui aus olla, siis kogu Euroopas \u2013 on viimasel ajal t\u00e4helepanu all olnud m\u00e4rgalade taastamine. Tegu on kunagi kuivendatud rabade ja soodega, mis praeguseks on p\u00f5llumajandusmaa, metsamaa v\u00f5i turbaraba.<\/p>\n
Sellest tegevusest loodetakse kasu nii liigirikkuse hoidmisele, kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemisele kui ka veepuuduse ja \u00fcleujutuste reguleerimisele. Ajad kuivenduskraavid kinni, teed geotekstiili kasutades m\u00f5ned paisud ja j\u00f5uadki tagasi selle soometsa v\u00f5i rabani, mis seal nii 70\u201380 v\u00f5i rohkemgi aastat tagasi oli. Hakkavad taas vohama seal kasvanud liigid, l\u00f5pevad turba lagunemisest tekkinud s\u00fcsinikdioksiidi (CO2) emissioonid ja ka piirkonna veetase on reguleeritud. Lihtne, eks? Teoorias.<\/p>\n
EL-i looduse taastamise m\u00e4\u00e4rus<\/a> n\u00e4eb ette, et 30 protsenti degradeerunud maast peab Euroopa Liidu \u00fcleselt taastatama 2030 aastaks ja see peaks moodustama 20 protsenti kogu EL-i maapinnast. Selle hulka kuulub ka m\u00e4rgalade taastamine, mille all k\u00fcll enamasti m\u00f5eldakse mahaj\u00e4etud turbakaevandamise alasid.<\/p>\n Eestis on maismaast kaetud 7\u20138 protsenti m\u00e4rgaladega ehk siis umbes 3200 kuni 3600 ruutkilomeetrit, mida on kolm korda v\u00e4hem kui saja aasta eest<\/a>. Kogu EL-is on see protsent 0,6<\/a>.<\/p>\n Teadusrahad riiklikeks looduskaitset\u00f6\u00f6deks?<\/p>\n Viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul on Eestis Euroopa Liidu rahaga soostatud kokku 31 000 hektarit (310 ruutkilomeetrit) maad, aasta p\u00e4rast lisandub sellele veel 4000 hektarit<\/a> (40 ruutkilomeetrit).<\/p>\n Sellest 40-st ruutkilomeetrist on umbes 35 m\u00f5eldud Soomaal asuva ja keskkonnaameti hallatava Kikepera kaitseala loodusliku veere\u017eiimi taastamiseks<\/a>, millega loodetakse taas tekitada niinimetatud m\u00e4rg mets.<\/p>\n V\u00f5rdluseks: kogu Tartu linna pindala on 39 ruutkilomeetrit. T\u00f6id rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni projekt WaterLands<\/a>, milles Eesti partneriteks ja raha saajateks on Eestimaa Looduse Fond, RMK ja Tartu \u00dclikool. Kikepera projekti kuludeks on plaanitud 600 000 eurot nimetatud teadusprojekti raha.<\/p>\n Siit ka esimene asi, mis mind imestama paneb. WaterLands on oma olemuselt teadusprojekt, mitte suuremahuliste looduskaitset\u00f6\u00f6de rahastusfond. Seega tehakse teadusprojekti rahadega riigi soovitud looduskaitset\u00f6id ja seda \u00fcsna suures mahus.<\/p>\n “Kikepera juhtumis minnakse aga kohe, tagaj\u00e4rgi teadmata, suuremahulise t\u00f6\u00f6 kallale, selle asemel, et raha sihtotstarbeliselt kasutada.”<\/p>\n Teadusprojektide olemus on teha v\u00e4ikesemahulisi uurimist\u00f6id, mis looksid teadusliku aluse suurema mahuga katsetusteks ning nende edu korral juba p\u00f5hjalikemateks projektideks. Kikepera juhtumis minnakse aga kohe, tagaj\u00e4rgi teadmata, suuremahulise t\u00f6\u00f6 kallale, selle asemel, et raha sihtotstarbeliselt kasutada ja projekti jooksul teha m\u00f5\u00f5tmisi ja anal\u00fc\u00fcse juba taastatud aladel.<\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd talvel kuivenduskraavid kinni ajada ja 2026. aasta novembris projekt l\u00f5peb, siis selle ajaga ei j\u00f5ua soovitud muutused isegi hakata tekkima, r\u00e4\u00e4kimata m\u00f5jude m\u00f5\u00f5tmisest ning nende anal\u00fc\u00fcsist ja j\u00e4relduste tegemisest. Ilmselt on see ka kivi Euroopa Komisjoni kapsaaeda, kes teadusrahade taotlusi hinnates sellised suure riskiga apsakad l\u00e4bi lasknud on.<\/p>\n Sammu vahele j\u00e4tmine v\u00f5ib olla hukutav<\/p>\n M\u00f5nev\u00f5rra kummastav, et kui tavaliselt r\u00f5hutatakse k\u00f5iksugu p\u00f5hjalike uuringute vajadust ja olemasolu, siis sel korral minnakse tollest sujuvalt \u00fcle. See tekitabki k\u00fcsimuse, et kui Kikeperas nii kindlalt otse t\u00f6\u00f6de kallale minnakse, kas siis on selleks h\u00e4sti l\u00e4biuuritud teaduslik alus olemas ning kui on, siis kus see on.<\/p>\n Hiljutisest teaduskirjandusest vaatavad vastu artiklid, millest enamikus r\u00f5hutatakse detailsemate ja asukohap\u00f5histe teadusuuringute vajadust. Soode taastamise projektide edu on varieeruv, enamus neist on l\u00e4bi viidud viimase k\u00fcmne aasta jooksul. Enamikul juhtudel<\/a> ei suudeta mineviku elustikku kas t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt taastada, kuigi osa m\u00e4rgaladele omaste liikide seisund t\u00f5esti paraneb. Oma rolli m\u00e4ngib ka viimase saja aasta jooksul muutunud kliimal.<\/p>\n Samal ajal muutub veetaseme t\u00f5stmisel kehvemaks kuivendatud pinnal elava \u00f6kos\u00fcsteemi seisund ja osa liikidest ka hukkuvad, nagu on n\u00e4ha \u00d6\u00f6rdi raba n\u00e4itel<\/a>, kus parast kuivenduskraavide sulgemist hukkus poolsada hektarit puid.<\/p>\n Negatiivne m\u00f5ju Eesti 2030 aasta LULUCF-i eesm\u00e4rgile<\/p>\n Just p\u00f5hjapoolsemate kuivendatud ja metsastatud turbamuldade taassoostamise m\u00f5jude<\/a> kohta napib teadmisi. \u00dcks aspekt, mida r\u00f5hutatakse on see, et kasvuhoonegaaside heide suureneb vahetult peale veetaseme t\u00f5stmist. See on ka loogiline, sest puude kasv ja seega CO2 sidumine v\u00e4heneb ja samal ajal laguneb orgaaniline aine ja tekivad metaani emissioonid. Uue tasakaalupunkti tekkimine, kus heide on nullis, v\u00f5ib v\u00f5tta k\u00fcmneid kuni sadu aastaid.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd tuletame meelde, et Eesti on h\u00e4das endale v\u00f5etud maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) kliimamuutuste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisega ja on v\u00f5imalik, et tuleb teistelt riikidelt \u00fchikuid osta v\u00f5i trahvi maksta<\/a>.<\/p>\n Isegi ainult k\u00fcmme aastat suurenenud heidet taastatud sooaladelt ja seal surnud puude arvelt raskendab eesm\u00e4rgi t\u00e4itmist veelgi, r\u00e4\u00e4kimata sellest kahjust, kui tekib maakasutuse muutus (raadamine) ja endine metsamaa liigub m\u00e4rgala kategooriasse.<\/p>\n Kui taastatavatel turbav\u00e4ljadel juba kasvab noor mets ja mustikad, nagu m\u00f5nes WaterLandi projekti soo taastamiskohas Eestis, siis nende puude hukkumisel lisandub ka tolle negatiivne m\u00f5ju LULUCF-ile.<\/p>\n EL-i looduse taastamise m\u00e4\u00e4rus \u00fctleb aga, et looduse taastamine peab toetama EL-i kliimamuutuste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rke. Kikepera puhul ei ole ma m\u00f5juhinnangut LULUCF-i eesm\u00e4rkidele leidnud ja see teeb murelikuks.<\/p>\n Soode taastamine ei ole ainus maaga seotud tegevus, mis LULUCF-i eesm\u00e4rke kahjulikult m\u00f5jutab. See lisandub p\u00e4randniitude taastamise, s\u00f5jav\u00e4e harjutusv\u00e4ljakute laiendamise, metsamaale tuulegeneraatorite ja Rail Balticu ehitamise ning ehitiste aluse maa raadamise negatiivsele m\u00f5jule. Keskkonnaministeeriumis pakkusin ma omal ajal, et k\u00fcsime EL-ilt erand LULUCF-is looduse taastamisele. Selle peale \u00fctles toonane kliimaosakonna juhataja, et ma tahan ekosid (roheliste aktivistide organisatsioone) tagajalgadele ajada ja sinna see j\u00e4i. N\u00fc\u00fcd oleme olukorras, kus seda v\u00e4ga vaja oleks.<\/p>\n J\u00e4rjekordne n\u00e4iline kaasamine<\/p>\n Euroopa Liidu rahastatud teadusprojektides on olulisel kohal kaasamine ja kohalike kogukondadega arvestamine. Kikepera taastamine on olnud aga k\u00f5ike muud ning on n\u00fc\u00fcd hoopis kohtus<\/a> kohaliku kogukonna vastuseisu p\u00e4rast. Projekti juhid Eestis aga v\u00e4idavad, et kohalikele ju selgitati, mis toimub ja aset leidsid ka koosolekud<\/a>.<\/p>\n Tegu on j\u00e4rjekordselt valesti l\u00e4inud ehk n\u00e4ilise kaasamisega, mille puhul arvatakse, et kaasamine ongi lihtsalt tehtavate t\u00f6\u00f6de tutvustus ja kogukonnale kinnitamine, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja j\u00e4\u00e4b h\u00e4sti ning te lihtsalt peate sellest aru saama, tituleerides k\u00f5ik teisiti arvajad loodusvihkajateks.<\/p>\n Sealjuures ei esita need ametlikud looduskaitsjad teadusp\u00f5hiseid m\u00f5juhinnanguid ega seletata, mis siis juhtub, kui asjad valesti l\u00e4hevad ning kes ja kuidas kahju likvideerib. Pisendatakse ja naeruv\u00e4\u00e4ristatakse kohalike muresid looduse ja nende kodumetsa surma p\u00e4rast, mis k\u00f5ik tembeldatakse \u00f6koloogilise kirjaoskuse puudumiseks. Kaasamisest ja koos tegemisest on siin asi kaugel.<\/p>\n Laseme loodusel elada<\/p>\n Seda protsessi vaadates tekib tunne, et rollid on vahetunud. Varem s\u00fc\u00fcdistasid looduskaitsjaid metsaomanikke lageraiete tegemisel looduse h\u00e4vitamises, mis siis, et enamikul juhtudel istutati uued puud, nagu seadus seda ette n\u00e4eb. N\u00fc\u00fcd aga \u00fcritavad maaomanikud oma kodumetsa kaitsta looduskaitsjate eest, kes soovivad loodust muuta selliseks, nagu m\u00f5ni inimene seda tahab.<\/p>\n