{"id":79305,"date":"2026-01-06T14:29:24","date_gmt":"2026-01-06T14:29:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79305\/"},"modified":"2026-01-06T14:29:24","modified_gmt":"2026-01-06T14:29:24","slug":"usa-rafineerijad-valmistuvad-venezuela-nafta-naasmiseks-maailmaturule-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79305\/","title":{"rendered":"USA rafineerijad valmistuvad Venezuela nafta naasmiseks maailmaturule | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>USA kukutas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Venezuela re\u017eiimi juhi Nicolas Maduro ning \u00dchendriikides tegutsevad rafineerimistehased eeldavad, et asuvad taas t\u00f6\u00f6tlema L\u00f5una-Ameerika riigist p\u00e4rit toornaftat.<\/p>\n<p>USA rafineerimistehaste aktsiad kerkisid Maduro kukutamise j\u00e4rel h\u00fcppeliselt. Valero aktsia kerkis \u00fcheksa protsenti, Phillips 66\u00a0 aktsia t\u00f5usis seitse protsenti ja Marathon Petroleumi aktsia t\u00f5usis kuus protsenti, vahendas <a href=\"https:\/\/www.ft.com\/content\/574fb50d-e26c-4d20-ba7a-99e9831f292c\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Financial Times<\/a>.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Meie rafineerimistehased Ameerika lahe (eesti keeles ka Mehhiko laht \u2013 toim) rannikul on raske toornafta rafineerimise osas parimad. Ma arvan, et erasektori n\u00f5udlus ja huvi on tohutu, kui neile selleks ruumi anda,&#8221; \u00fctles USA v\u00e4lisminister Marco Rubio.\u00a0<\/p>\n<p>Venezuelal on maailma suurimad naftavarud, \u00fcle 300 miljardi barreli. Samas on tootmine Maduro sotsialistliku re\u017eiimi ajal kokku kuivanud. Trump soovib n\u00fc\u00fcd, et Ameerika energiahiiglased naaseksid Venezuelasse. Ta r\u00e4\u00e4gib j\u00e4rjepidevalt, et nad v\u00f5ivad seal v\u00e4ga palju raha teenida.\u00a0<\/p>\n<p>Teisip\u00e4eval peaksidki nafta\u00e4rimehed s\u00f5itma Miamisse, kus energeetikaminister Chris Wright tutvustab eeliseid, mis kaasneksid miljardite dollarite investeerimisega Venezuela naftasektorisse.<\/p>\n<p>Kuigi Venezuela toodangu taaselustamine v\u00f5ib v\u00f5tta aega, siis USA rafineerimistehased on tarnete saabumiseks juba valmis.<\/p>\n<p>&#8220;L\u00fchiajalises perspektiivis v\u00f5ivad Mehhiko lahe rafineerimistehased olla siin toimuvate muutuste suurimate v\u00f5itjate hulgas,&#8221; \u00fctles konsultatsioonifirma Wood Mackenzie anal\u00fc\u00fctik Dylan White.\u00a0<\/p>\n<p>USA rafineerimistehased impordivad praegu 100 000\u2013200 000 barrelit Venezuela toornafta p\u00e4evas. 1997. aastal k\u00fc\u00fcndis see aga lausa 1,4 miljoni barrelini p\u00e4evas. Chevron on praegu ainus Ameerika suurettev\u00f5te, mis praegu tegutseb Venezuela naftav\u00e4ljadel, kust ammutatakse toornaftat, mida kasutavad USA Mehhiko lahe ranniku ja teised rafineerimistehased.<\/p>\n<p>Hiljuti kehtestas aga USA Venezuela sanktsioneeritud naftaveole blokaadi. Venezuela eksportis varem umbes 952 000 barrelit p\u00e4evas, millest ligikaudu 80 protsenti l\u00e4ks Hiinasse. Blokaadi t\u00fchistamise j\u00e4rel v\u00f5iks suurema osa sellest naftast suunata USA-sse.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Paljude Venezuela tarnete loomulik kodu oleks Ameerika lahe rannikul asuv rafineerimiskompleks,&#8221; \u00fctles Washingtonis asuva m\u00f5ttekoja Center for Strategic and International Studies (CSIS) vanemteadur Clayton Seigle.\u00a0<\/p>\n<p>Ajaleht Financial Times toob veel v\u00e4lja, et suurem osa USA rafineerimistehastest rajati enne kildanafta revolutsiooni. Tootjate andmetel on ligi 70 protsenti USA rafineerimise v\u00f5imsusest m\u00f5eldud Venezuelas, Kanadas ja Mehhikos oleva nafta k\u00e4itlemiseks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA kukutas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Venezuela re\u017eiimi juhi Nicolas Maduro ning \u00dchendriikides tegutsevad rafineerimistehased eeldavad, et asuvad taas t\u00f6\u00f6tlema&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79306,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,324,37,33,35,34,36,1894,9156,19827,8872,13895,325,3344],"class_list":{"0":"post-79305","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-marco-rubio","17":"tag-miami","18":"tag-rafineerimistehas","19":"tag-texas","20":"tag-toornafta","21":"tag-usa","22":"tag-venezuela"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115848633595802187","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79305"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79305\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79305"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79305"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}