{"id":79352,"date":"2026-01-06T15:16:07","date_gmt":"2026-01-06T15:16:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79352\/"},"modified":"2026-01-06T15:16:07","modified_gmt":"2026-01-06T15:16:07","slug":"allan-aksiim-ja-merili-arjakas-venezuela-operatsiooni-jargmised-kusimargid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79352\/","title":{"rendered":"Allan Aksiim ja Merili Arjakas: Venezuela operatsiooni j\u00e4rgmised k\u00fcsim\u00e4rgid | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Tegemist ei ole teoreetilise k\u00fcsimusega, sest venelased andsid president Donald Trumpi esimesel ametiajal selgelt m\u00f5ista, et on valmis tegema vahetuskaupa Venezuela ja Ukraina vahel. Sellest andis<\/a> juba 2019. aastal USA kongressile teada USA julgeolekun\u00f5ukogu juhtiv ametnik Fiona Hill.<\/p>\n

Pole \u00fchtegi m\u00e4rki, et ameeriklased oleksid ettepanekuga tollal v\u00f5i praegu n\u00f5ustunud, kuid see n\u00e4itab, kuidas Moskvas n\u00e4hakse maailma. Venemaa jaoks on Nicol\u00e1s Maduro v\u00f5imult kukutamine pikaajalise liitlase kadu, kuid suures pildis toetab toimunu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride poliitika loogikat, mida Vladimir Putin ja Venemaa eliit on pikalt propageerinud.<\/p>\n

Moskvale s\u00fcmpatiseerib m\u00f5te kolmeks jaotatud maailmast: USA-le l\u00e4\u00e4nepoolkera, Moskvale Euroopa ja postsovetlikud maad ja Hiinale Ida-Aasia, koos teatava paindlikkuse ja hallide tsoonidega Aafrikas ja Okeaanias ning m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride piiridel. Reaalsus selle unistusega siiski ei \u00fchti.<\/p>\n

L\u00e4bikukkunud katse korraldada Kiievis samasugune operatsioon nagu n\u00fc\u00fcd Caracases on kaasa toonud olukorra, kus Venemaa agressiivsus l\u00e4\u00e4neriikide suunal on kasvanud, kuid samal ajal on v\u00e4henenud nende tegelik v\u00f5imekus maailmas j\u00f5udu projitseerida ja kaalukeeleks olla.<\/p>\n

Selle t\u00f5enditeks on Venemaa tegelik v\u00f5imetus oma h\u00e4tta sattunud liitlasi toetada, n\u00e4ideteks n\u00fc\u00fcdne Maduro k\u00f5rvaldamine, Iraani tuumarajatiste r\u00fcndamine Iisraeli ja USA poolt mullu juunis v\u00f5i S\u00fc\u00fcria diktaatori Bashar al-Assadi kukutamine 2024. aasta detsembris. K\u00f5ikidel neil kordadel esitas Venemaa vaid hambutuid avaldusi, aga j\u00e4ttis oma partnerid k\u00fclma k\u00e4tte. Venemaa m\u00f5ju Kaukaasias, Kesk-Aasias ja L\u00e4his-Idas pole haihtunud, aga on selgelt kuhtunud.\u00a0<\/p>\n

See siiski ei t\u00e4henda eurooplaste vaatest ilusat pilti, sest meie hallata on j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukraina vastu ning eskaleeruv sabotaa\u017ei- ja hirmutamiskampaania Euroopa riikides. Euroopa on teinud k\u00fcll nelja aasta jooksul m\u00e4rgilisi samme, et end kokku v\u00f5tta \u2013 \u00fchtsema ohupildi kujundamine Tallinnast Lissabonini, kaitsekulutuste t\u00f5stmine ja omavahelise koost\u00f6\u00f6 tihendamine, et vastata Moskva j\u00e4isele hingusele.<\/p>\n

Siiski on s\u00e4ilinud teada-tuntud l\u00f5hed, mis takistavad eurooplastel end kokku v\u00f5tta: P\u00f5hja-Balti regioon ja Poola tajuvad Venemaa ohtu akuutsemalt, L\u00f5una-Euroopa riikide jaoks on Moskva vaid \u00fcheks peavaluks r\u00e4ndesurve ja v\u00f5lakoormuse k\u00f5rval. See toob erisusi riikide tahtes ja v\u00f5imekuses Ukrainat toetada.\u00a0<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on sellele lisandunud ka vastuolud suhtumises USA uue administratsiooni poliitikasse. 4. jaanuaril tehtud Euroopa Liidu k\u00f5rge esindaja Kaja Kallase avaldusele<\/a> Venezuelas toimunu kohta ei kirjutanud alla Ungari. Budapest oma vastasseisu ei p\u00f5hjendanud, aga v\u00f5ib arvata, et kuigi Kallase avaldus hoidus USA-d nimeliselt kritiseerimast, oli isegi \u00fcleskutse vaoshoituseks ja \u00fcleminekuprotsessis Venezuela elanikele juhtrolli andmiseks Viktor Orb\u00e1ni valitsuse jaoks liiga kaugele minek.<\/p>\n

Skaala teise otsa paigutas end Hispaania, kes tegi koos viie L\u00f5una-Ameerika riigiga avalduse<\/a>, kus m\u00f5istsid hukka USA operatsiooni kui rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumise ja tundsid muret, et sealsed maavarad v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd sattuda v\u00e4lisj\u00f5u omastamise alla.\u00a0<\/p>\n

Kiire operatsioon, ebakindel tulevik<\/p>\n

Tuleviku prognoosimine on t\u00e4namatu tegevus ja alati on kergem n\u00e4ha seniste maailma trendide j\u00e4tkumist, mitte radikaalset murrangut. Samuti v\u00f5ivad olulisena tunduvad s\u00fcndmused olla tagantj\u00e4rele \u00fcllatavalt malbe m\u00f5juga.<\/p>\n

Juhuste kokkusattumusena hukkus samuti Trumpi korraldusel tehtud USA droonir\u00fcnnakus 3. jaanuaril 2020 Iraani revolutsioonilise kaardiv\u00e4e kindral Qasem Soleimani. Tollal kardeti kontrolli alt v\u00e4ljuvat eskalatsiooni, mis viiks suure s\u00f5jani L\u00e4his-Idas. K\u00f5ik see j\u00e4i olemata ning Iraan ja USA piirdusid s\u00fcmboolsete vastastikuste r\u00fcnnakutega.\u00a0<\/p>\n

Venezuela arengute vaatest on k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus, kes saab Maduro j\u00e4rel riigis v\u00f5imule. Siin on paratamatult rohkem k\u00fcsimusi kui selgeid vastuseid. Kas USA tegi Maduro l\u00e4hikondsetega kokkuleppe, et nad poolt vahetaks?<\/p>\n

Varasemale koost\u00f6\u00f6le viitab kiire ja suhteliselt veretu operatsioon. Mis rolli hakkab m\u00e4ngima opositsioon koos eelmistel (v\u00f5ltsitud) valimistel s\u00f5ltumatute hinnangute j\u00e4rgi tegelikult populaarsem olnud Edmundo Gonz\u00e1lezi ja Nobeli rahupreemia v\u00f5itja Mar\u00eda Corina Machadoga?\u00a0<\/p>\n

“Trump on varasemalt j\u00f5uliselt kritiseerinud v\u00e4lispoliitikat, mis sidus USA riikluse vaevalise \u00fclesehitamisega Iraagis ja Afganistanis.”<\/p>\n

Venezuela opositsiooni on varasemalt toetanud USA ja teised l\u00e4\u00e4neriigid, pidades neid rahva paremateks esindajateks. Samal ajal ei andnud Trump Maduro kinnipidamise j\u00e4rel r\u00e4\u00e4kides m\u00f5ista, et n\u00e4eks Venezuela tulevikku opositsiooni k\u00e4tes. Alles selgub, mida “[USA] juhib asju” praktikas t\u00e4hendab, arvestades, et Trump on varasemalt j\u00f5uliselt kritiseerinud v\u00e4lispoliitikat, mis sidus USA riikluse vaevalise \u00fclesehitamisega Iraagis ja Afganistanis.<\/p>\n

Kes iganes hakkab Venezuelat valitsema, peab siiski silmitsi seisma erakordselt suurte majanduslike raskustega ja USAga, kes on valmis end piirkonnas s\u00f5jaliselt kehtestama.<\/p>\n

Maduro tuli v\u00f5imule 5. m\u00e4rtsil 2013. aastal peale tema eelk\u00e4ija Hugo Chavezi surma. Sestsaadik on riigist pagenud ligi seitse miljonit inimest<\/a>. Osa v\u00e4ljar\u00e4ndest on tingitud autokraatlikele re\u017eiimidele omasest kehvadest majandusotsusest, kuid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa selles m\u00e4ngis nafta hinna langus ja \u00fcle\u00fcldine majandusolukorra halvenemine. Venezuela naftavarud on maailma suurimad, kuid riiklik naftaettev\u00f5te Petr\u00f3leos de Venezuela, S.A. (PDVSA) ei suuda neid t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kasutusele v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n

Lisaks USA sanktsioonidele on selle p\u00f5hjuseks ka toonase president Chavezi otsus 2000. aastate algul vallandada tuhandeid vajalike tehniliste teadmistega PDVSA t\u00f6\u00f6tajaid, kes streikisid Chavezi valitsuse vastu. Kui veel 2005. aastal tootis Venezuela 2,6 miljonit barrelit toornaftat p\u00e4evas, siis 2020. aastaks oli see langenud poole miljonini. 2022. aastal hakkas tootmine t\u00f5usma, kerkides tolle aasta 684 000 barrelist p\u00e4evas 2025. aastaks 1,1 miljoni barrelini<\/a>. Siiski pole v\u00f5imalik taastada suuri tootmismahtusid \u00fcle\u00f6\u00f6<\/a>. Seda tasub taustal meeles hoida, kui Trump v\u00f5i keegi teine r\u00e4\u00e4gib Venezuela naftast.\u00a0<\/p>\n

Peale Maduro kukutamist on n\u00fc\u00fcd k\u00f5igil Ladina-Ameerika riigijuhtidel kuklas ebamugav teadmine, et Ameerika \u00dchendriikidel pole mitte ainult s\u00f5jaline suutlikkus l\u00e4\u00e4nepoolkeral s\u00f5jaliselt sekkuda, vaid ka poliitiline valmisolek. Kui sellist asja on tehtud \u00fche korra, siis mis takistab sama tulevikus kordamast?<\/p>\n

K\u00fclma s\u00f5ja perioodil oli USA sekkumine regulaarne nii Ladina-Ameerika riikides (Guatemala 1954, Brasiilia 1964, T\u0161iili 1973 ja Panama 1989) kui ka Iraanis 1953. aastal. USA toetatud riigip\u00f6\u00f6rdeid ja George H. Bushi administratsiooni ajal tehtud Panama invasiooni sai pidada veel hiljuti ajalooliseks kurioosumiks, mitte 21. sajandi reaalsuseks<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Venezuela operatsioonist saab kindlasti silmakirjalik jutupunkt Moskvas ja Pekingis, kasutades seda j\u00e4rjekordse \u00f5igustusena tegudes Ukraina ja Taiwani vastu. Moskva katseid president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i tappa v\u00f5i r\u00f6\u00f6vida ja Kiievis oma valitsus pukki panna on takistanud Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi ja julgeolekuasutused, mitte rahvusvahelise \u00f5iguse piirangud. Ka Hiina n\u00e4eb Taiwanit oma siseasjana, mitte suver\u00e4\u00e4nse riigina.<\/p>\n

Sellest johtuvalt on m\u00e4rksa olulisem k\u00fcsimus, milliseid j\u00e4reldusi tehakse edukast Maduro kukutamisest Washingtonis ja mida v\u00f5ib sellest j\u00e4reldada USA edasise v\u00e4lispoliitika kohta.<\/p>\n

II vaatus: Kuuba ja Gr\u00f6\u00f6nimaa<\/p>\n

Kuuba on saatnud Venezuelasse arste, spordiinstruktoreid ja turvamehi Madurot kaitsma. Selle eest on Venezuela saatnud neile vastu<\/a> soodsa hinnaga naftat. Samas m\u00fc\u00fcdi suur osa Kuubale eraldatud naftast edasi \u00fclemaailmsel naftaturul, eelk\u00f5ige Hiinale. Kuuba vajab raha<\/a> kaupade ostmiseks ja re\u017eiimi stabiilsuse s\u00e4ilitamiseks. Peale majandusliku l\u00f6\u00f6gi t\u00e4hendab USA operatsioon Venezuelas Kuuba re\u017eiimi jaoks ohtu, et Washingtoni pistrikud koonduvad n\u00fc\u00fcd Havanna vastu.\u00a0<\/p>\n

Kuuba majanduslik ja \u00fchiskondlik olukord on juba aastak\u00fcmneid olnud kehvas seisus. Kuuba elanikkond langes 2022.\u20132023. aastal tervelt 18 protsenti, hindas Kuuba majandusteadlane ja demograaf Juan Carlos Albizu-Campos. Veel hiljuti v\u00e4itis Kuuba valitsus, et saarel elab 11 miljonit inimest, kuid Albizu-Campose arvutuste j\u00e4rgi on elanikke alles<\/a> veidi \u00fcle 8,6 miljoni. Sarnaselt venetsueelalastele ei saa neilt oodata erilist armastust valitsusre\u017eiimi vastu.\u00a0<\/p>\n

Venezuelas sekkumine oli omamoodi v\u00e4ljund Trumpi administratsiooni vanakooli vabariiklastest pistrikele, kes said kasutada USA s\u00f5jalist j\u00f5udu poliitilise eesm\u00e4rgi saavutamiseks.<\/p>\n

Samad inimesed, eesotsas USA v\u00e4lisministri Marco Rubioga, tahaksid t\u00f5en\u00e4oliselt n\u00e4ha re\u017eiimimuutust ka Kuubal. Kuigi Kuuba puhul ei ole samasugust narkokaubanduse vastu v\u00f5itlemise nurka, on sellel selge valijaskonna loogika. Kuuba saarelt pagenud kuuba-ameeriklased ja ka mitmed teised ladina-ameerika taustaga valijad on tugevalt antikommunistlikud. See t\u00e4hendab praktikas nende poliitikute premeerimist, kes astuvad tugevaid samme Kuuba vastu.<\/p>\n

Samuti ei tasu unustada Trumpi administratsiooni huvi Gr\u00f6\u00f6nimaa vastu. Selle Taani kuningriigi territooriumi peale m\u00f5tlemine peaks kainestama paljud inimesed, kes USA operatsiooni avalikult kiitsid. USA j\u00f5u kasutamist v\u00f5i m\u00f5jutustegevust Gr\u00f6\u00f6nimaa suunal ei saa k\u00fcll kindlalt ette prognoosida, aga selle administratsiooni puhul ei saa seda ka v\u00e4listada, kuigi Taani on olnud USA eeskujulikem liitlane.\u00a0<\/p>\n

Taani poliitikud ja diplomaadid olid v\u00f5imalike USA sammude p\u00e4rast t\u00f5siselt mures kogu eelmise aasta, hoiatades, et kuigi Trump enam pidevalt Gr\u00f6\u00f6nimaa h\u00f5ivamisest ei r\u00e4\u00e4kinud, ei olnud see teema USA valitsuse jaoks kuhugi kadunud.<\/p>\n

Trump on n\u00fc\u00fcd vaid hagu juurde andnud, \u00f6eldes Venezuela operatsiooni j\u00e4rel ajakirjanikele, et USA-l on Gr\u00f6\u00f6nimaad rahvusliku julgeoleku tagamiseks vaja. Selle j\u00e4rel tegi<\/a> peaminister Mette Frederiksen j\u00f5ulise s\u00f5nav\u00f5tu, kus palus Washingtonil l\u00f5petada \u00e4hvardused Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Taani vastu.\u00a0<\/p>\n

USA eskalatsioon Gr\u00f6\u00f6nimaal v\u00f5i \u00e4hvardus, et Taani peab Ukraina toetuse nimel Gr\u00f6\u00f6nimaast loobuma, seaks Euroopa valitsused vaid v\u00f5imatute ja vastikute valikute ette. On v\u00f5imalik, et Trumpi retoorikaks sellised \u00e4hvardused j\u00e4\u00e4vadki. Aga nagu t\u00f5i War on the Rocksi asutaja Ryan Evans esile<\/a>, takistab Washingtoni v\u00e4lispoliitika prognoosimist muu hulgas asjaolu, et Trumpi sensatsioonihimulised avaldused v\u00f5ivad blufist \u00fcle minna m\u00e4rgiks t\u00f5elistest kavatsustest ilma selget piiri t\u00f5mbamata.<\/p>\n

III vaatus: Iraan<\/p>\n

Samamoodi on L\u00e4his-Idas Iraan fossiilk\u00fctuste ekspordist s\u00f5ltuv autokraatia, kelle tegevus on USAl pinnuks silmas. Sarnaselt Venezuelaga on Iraanis ulatuslikke sisemisi probleeme, mis pea k\u00f5ik on valitseva re\u017eiimi enda tegevuse ja tegevusetuse tagaj\u00e4rg.<\/p>\n

Avalikult on n\u00e4htavaim s\u00fcvenev mageveekriis. Iraani president Masoud Pezeshkian hoiatas<\/a> novembris, et kui p\u00f5ud j\u00e4tkub, siis tuleb pealinn Teheran evakueerida. See poleks sugugi lihtne, sest linnas elab ligi 10 miljonit inimest. Nii nagu ei suuda Venezuela t\u00f5sta \u00fcle\u00f6\u00f6 nafta tootmist, ei suuda Iraan \u00fcle\u00f6\u00f6 lahendada veekriisi.\u00a0<\/p>\n

Samal ajal viisid Iraani-Iisraeli s\u00f5da ja septembris taas kehtestatud majandussanktsioonid Iraani riaali vabalangusesse. Majandusmuredest sai detsembri l\u00f5pus j\u00e4rjekordne s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r ulatuslikele valitsusvastastele meeleavaldustele<\/a>, mis on praegu k\u00fcll oma massis alla j\u00e4\u00e4nud 2009. aastale, kui v\u00e4lja tuli miljoneid inimesi, aga on suurimad p\u00e4rast 2022. aasta kokkup\u00f5rkeid iraanlaste ja kombluspolitsei vahel.<\/p>\n

“Valitsus proovib suuremat pahameelt summutada nii h\u00e4\u00e4lekamate represseerimisega kui ka vaiksete j\u00e4releandmistega.”<\/p>\n

Protestide regulaarne allasurumine n\u00e4itab, et kuigi iraanlased v\u00f5ivad olla re\u017eiimiga rahulolematud, pole neil ka alternatiivset liikumist, mille taha koonduda. Valitsus proovib suuremat pahameelt summutada nii h\u00e4\u00e4lekamate represseerimisega kui ka vaiksete j\u00e4releandmistega \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ideldi 2022. aastal j\u00f5uliselt naiste vastu, kes tahtsid hid\u017eaabist loobuda, aga n\u00fc\u00fcd aktsepteeritakse paljudes linnaosades katmata p\u00e4id ilma ametliku poliitika l\u00f5ppu v\u00e4lja kuulutamata.\u00a0<\/p>\n

Iraani valitsus teab, et rahvusvahelisel tasandil neil on vastas kaks meest, kellel on nii tahtmist, v\u00f5imekust kui p\u00f5hjust Iraani r\u00fcnnata: Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trump. Kuigi Iraan on peale viimaste Iisraeli ja USA r\u00fcnnakut soetanud Hiina p\u00e4ritolu relvastust, siis on seda selgelt liiga v\u00e4he<\/a>.<\/p>\n

Sarnaselt Maduroga on Trump varem \u00e4hvardanud otse ka Iraani k\u00f5rgeimat usujuhti. Ajakirjanduse andmetel Iraani-Iisraeli s\u00f5ja ajal Trump pidas k\u00fcll ajatolla tapmist halvaks ideeks<\/a>, aga eelmisel n\u00e4dalal hoiatas, et Iraani v\u00f5imud ei tohiks meeleavaldajaid tulistada \u2013 vastasel korral v\u00f5iks USA appi tulla. Nagu alati, on Trumpi puhul raske \u00f6elda, kas retoorika taga on ka p\u00e4ris kavatsusi ning selline h\u00e4gune signaliseerimine on omaette vahendiks, et Iraani valitsust survestada.\u00a0<\/p>\n

Iraan omakorda on proovinud sisemiste ja v\u00e4liste karide vahel laveerida, andes USAle m\u00f5ista, et nad on valmis suhteid soojendama<\/a>. Kas USA on valmis m\u00f5nd Teherani ettepanekut vastu v\u00f5tma v\u00f5i proovib islamivabariik vaid kombata, kas Iisraeli ja USA vahele on v\u00f5imalik m\u00f5nd kiilu l\u00fc\u00fca, nii et ameeriklased ei toetaks Netanyahu kavatsust Iraani vastu uut r\u00fcnnakut korraldada?<\/p>\n

Kas Washington ja Jeruusalemm loevad Teherani n\u00f5rkusest v\u00e4lja v\u00f5imaluse ajatolla lahkumist kiirendada? Isegi kui nad seda teevad, siis kui ulatuslikku v\u00e4list j\u00f5udu oleks vaja re\u017eiimi muutmiseks riigis, mis on p\u00e4rast 1979. aastal revolutsiooniga v\u00f5imule tulekut sihilikult ja s\u00fcgavalt oma ideoloogiat ja j\u00e4rjepidevust institutsionaliseerunud? V\u00f5i kui niiv\u00f5rd maksimalistlikku eesm\u00e4rki ei v\u00f5eta, milliste muude meetoditega hakatakse Iraani survestama?\u00a0<\/p>\n

L\u00f5ppeks on meie ja Ukraina kasuks Iraani re\u017eiimi n\u00f5rgenemine, samamoodi kui Venemaa ja Hiina relvastuse l\u00e4bikukkumine Venezuelas ja Iraanis ning Moskva ja Pekingi k\u00f5igile n\u00e4htav v\u00f5imetus oma partnerit toetada (strateegilise partnerluse lepe Venemaa ja Venezuela vahel s\u00f5lmiti alles mullu oktoobris<\/a> ning r\u00fcnnak Maduro vastu toimus vaid m\u00f5ni tund p\u00e4rast tema kohtumist Hiina delegatsiooniga).<\/p>\n

Trump on j\u00e4lle n\u00e4idanud, et tema huviks on l\u00e4bi viia kiire ja edukas s\u00f5jaline operatsioon ning USA meistriklass selles vallas on \u00fcletamatu. J\u00e4\u00e4me ootama vaatem\u00e4ngu j\u00e4rgmisi vaatuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tegemist ei ole teoreetilise k\u00fcsimusega, sest venelased andsid president Donald Trumpi esimesel ametiajal selgelt m\u00f5ista, et on valmis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79353,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[39727,26,27,13105,324,37,33,35,34,36,31,32,2409,21,326,619,1925,3345,28,29,39728,19,6782,25,1039,23,24,262,22,325,20,96,3344,30],"class_list":{"0":"post-79352","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-allan-aksiim","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-diplomaatia","12":"tag-donald-trump","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-groonimaa","21":"tag-headlines","22":"tag-hiina","23":"tag-iisrael","24":"tag-iraan","25":"tag-kuuba","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-merili-arjakas","29":"tag-news","30":"tag-nicolas-maduro","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-rahvusvaheline-oigus","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-ukraina","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-usa","38":"tag-uudised","39":"tag-venemaa","40":"tag-venezuela","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115848818380025617","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79352"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79352\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}