{"id":7943,"date":"2025-09-30T06:51:09","date_gmt":"2025-09-30T06:51:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7943\/"},"modified":"2025-09-30T06:51:09","modified_gmt":"2025-09-30T06:51:09","slug":"aeg-kinno-minna-paranoilist-lohkeaineeksperti-mangiva-dicaprioga-uks-voitlus-teise-jarel-pakatab-marulist-ja-naerust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7943\/","title":{"rendered":"Aeg kinno minna: paranoilist l\u00f5hkeaineeksperti m\u00e4ngiva DiCaprioga \u201e\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel\u201c pakatab m\u00e4rulist ja naerust"},"content":{"rendered":"

\u201e16 aastaga oli maailm v\u00e4ga v\u00e4he muutunud\u201c<\/p>\n

Leonardo DiCaprio<\/a>, kes 30 aasta eest l\u00fckkas tagasi pakkumise m\u00e4ngida peaosa Paul Thomas Andersoni teises filmis \u201eBoogie \u00f6\u00f6d\u201c, kehastab selles filmis \u201eGeto\u201c Pat Calhouni aka Bob Fergusoni. Pat on noor l\u00f5hkeaineekspert, kelle oskused avavad talle tee revolutsioonir\u00fchmituse Prantsuse 75 ridadesse. Pat on k\u00fcll uljas, kohati naiivne noormees, aga v\u00e4hemalt osalise siirusega ta siiski usub revolutsiooni. Pati revolutsioonikihk ei kesta kaua, kuna ta kaaslane ja kolleeg Perfidia Beverly Hills j\u00e4\u00e4b rasedaks.<\/p>\n

\u00dcheksa kuud hiljem leiame palju rahulikumate silmadega Pati istumas matkatoolil, \u00f5lut r\u00fc\u00fcpamas \u2013 samal ajal, kui padurase Perfidia automaadist tulistab. Pat on vaimselt t\u00e4ielikult minema heitnud igasuguse idee revolutsioonist, sest ta elus on toimunud uus p\u00f6\u00f6re. <\/p>\n

Vastupidi talle tundub Perfidia oma koduelust ja vasts\u00fcndinust aina kaugenevat. Teda kummitab revolutsion\u00e4\u00e4ride pereliini verep\u00e4rand \u2013 tema ei saa j\u00e4\u00e4da murdunud l\u00fcliks.<\/p>\n

Filmi tegelik lugu leiab alguse 16 aastat hiljem, kui Patist on saanud Bob Ferguson ja ta on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksi oma t\u00fctre Willaga (n\u00e4itlejanna Chase Infiniti<\/a> filmideb\u00fc\u00fct). Pagenud v\u00f5ltsidentiteetidega varjupaigalinna Baktan Crossi, hakkab nende minevik neid kummitama, kui kolonel Steven J. Lockjaw, keda kehastab unustamatult Sean Penn<\/a>, hakkab endiseid revolutsion\u00e4\u00e4re ja illegaalseid immigrante taga ajama. <\/p>\n

\"S\u00d5DUR <\/p>\n

Tundub \u00e4\u00e4rmiselt vajalik nentida, et suurep\u00e4raste rollide keskel s\u00e4rab k\u00f5ige eredamalt just Sean Penn koloneli rollis \u2013 v\u00e4givaldne ja s\u00fcgavast ebakindlusest rassistiks kasvanud mees suudab tuua igasse stseeni kaasa suure rambivalguss\u00f5\u00f5ri ja kogu t\u00e4helepanu endale t\u00f5mmata. Geniaalne otsus on paigutada selline tegelane seksuaalselt pingelistesse olukordadesse, kuna just nendes olukordades n\u00e4eme teda s\u00fcgavalt iseloomustavat ebakindlust peaaegu ilma maskita. S\u00e4rk \u00e4\u00e4rmiselt tihedalt \u00fcmber keha, soeng hitlerilik ja k\u00f5nnak \u00f5hupallilik \u2013 nii m\u00f5jub filmi antagonist siin k\u00f5ige koomilisemana. Kui DiCaprio roll meenutab 21. sajandi versiooni \u201eThe Big Lebowski\u201c The Dude\u2019ist, siis Sean Penn moodustab oma f\u00fc\u00fcsilise ja verbaalse n\u00e4rvilisusega tegelase, kes meenutab militaarset versiooni Mr. Beanist. See kontrast on jabur, ent see t\u00f6\u00f6tab t\u00e4iega. Ja siiski \u2013 temast ei saa klouni. Ta j\u00e4\u00e4b mitmetahuliseks inimeseks, kelle k\u00e4itumine ei ole mustvalge.<\/p>\n

Publikut naerutab korralikult ka Leonardo DiCaprio, kes toob filmi ilmselt k\u00f5ige naljakamad s\u00f5navahetused \u2013 tuline s\u00f5im 16 aastat vanade salas\u00f5nade \u00fcle, mis juhtub k\u00f5ik telefoni teel, on niiv\u00f5rd h\u00e4sti lavastatud, et p\u00fcsib alati vaatajast pool sammu ees ja hoiab nipsaka meelega kiiret tempot.<\/p>\n

Tasub ka esile tuua Benicio del Torot<\/a>, kes suudab siin filmis kehastada k\u00f5ikehoomavat ja tasakaalustavat Baktan Crossi immigrandikommuuni \u201ejuhti\u201c, karateinstruktor Sergio St. Carlost. Ta toob igasse stseeni oma \u00fclikavala n\u00e4htamatu muige, mis pinget tasakaalukalt lahustab ja siis j\u00e4lle minna laseb. T\u00f5eliselt \u00e4rvikate tegelaste seltskond, kus ei muutu \u00fckski neist karikatuurseks. Nad on k\u00f5ik t\u00e4itsa nagu p\u00e4ris!<\/p>\n

Midagi uut, midagi vana<\/p>\n

Paul Thomas Andersoni filmikeelele kohaselt on tunda empaatiatilgakesi pea igas tegelases. Anderson on ka varem teinud suuri filme, kus on palju tegelasi, ja ta suudab nad k\u00f5ik vormida usutavateks, m\u00f5jusateks ja m\u00f5istetavateks inimesteks, nagu seda oli Tom Cruise\u2019i kehastatud Frank Mackey 1999. aasta eepilises draamas \u201eMagnoolia\u201c \u2013 aga sellist koomikast ja m\u00e4rulist n\u00f5retavat l\u00e4henemist ei ole ta nii julgelt varem demonstreerinud. Silmatorkava m\u00e4ruliga elab Anderson v\u00e4lja oma sisemise \u201eMission Impossible\u2019i\u201c f\u00e4nni ja teeb seda omas kastmes. <\/p>\n

See film on kahtlemata sulam Andersoni elust, minevikust, olevikust, kogemustest ja elamustest. Mainimata ei saa j\u00e4tta fakti, et see film on tal m\u00f5ttes ja t\u00f6\u00f6s olnud juba 20 aastat. Annab tunda, et see on tema jaoks midagi t\u00e4iesti uut, mis on kokku pandud paljust, mis on juba tuttav. Pea iga ta film r\u00e4\u00e4gib l\u00f5ppude l\u00f5puks alati perest \u2013 selle suhetest, selle kaotamisest, selle leidmisest ja paljust muust. Iga filmiga t\u00f5estab ta aina rohkem, et tal on re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja stsenaristina h\u00e4mmastavalt hea tunnetus inimsuhete osas, ja imetore on n\u00e4ha, et see v\u00f5ime pole tal grammigi lahtunud.<\/p>\n

Jonny Greenwood \u2013 tuntud ka kui ansambli Radiohead kitarrist \u2013 on kirjutanud originaalmuusika, mille saatel m\u00f6\u00f6dub see kolmetunnine film ladusalt. Muusikalised motiivid on tihti kohmakad, kuid kalkuleeritud. \u00c4revamaid stseene kannavad hektilised klaveriklimberdused ja pizzicato keelpillid, mis oma kakofoonias tugevalt raamistavad ja toetavad paranoilist seisundit, milles Bob Ferguson t\u00fctart otsides m\u00f6\u00f6da linna ringi kolistab. <\/p>\n

\"PAARI\u00d5LLENE <\/p>\n

Muusika saadab peaaegu tervet filmi, kui v\u00e4lja arvata paar stseeni. Muusika on kindlasti v\u00e4gev, kuid kohati ka liiga \u00fclevoolav. Nagu Anderson on v\u00f5tnud kaasa oma re\u017eiipagasi, on seda teinud ka Greenwood oma muusikaga. Anderson ja Greenwood on katartiline re\u017eiss\u00f6\u00f6ri-helilooja kombinatsioon ja t\u00e4nap\u00e4eval ilmselt \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid. Nende koost\u00f6\u00f6 on l\u00e4binud viit filmi ja ei n\u00e4i peatuvat. Jumalale t\u00e4nu.<\/p>\n

Filmis leidub ka nii m\u00f5nigi tuttav muusikapala \u2013 Andersoni filmide heliribade muusikatunnetus on v\u00f5rreldav ta hea s\u00f5bra Quentin Tarantino omaga ja \u201e\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel\u201c n\u00e4itab, et ta suudab seda v\u00f5rratult rakendada ka kaasaegses loos.<\/p>\n

Tere, rassipuhtus! Head aega, nagitsad!<\/p>\n

Kogu selle m\u00e4ruli, komejandi ja tralli keskel ei unusta Anderson vaatajale midagi p\u00e4riselt \u00f6elda. Kui on keegi, kes m\u00f5jub karikatuursena, siis on selleks J\u00f5uluseiklejate Klubi liikmed. K\u00fcllaltki s\u00fc\u00fctu nimega organisatsioon on tegelikult grupp, mis koosneb m\u00f5juv\u00f5imsatest meestest, kellel jagub piiritult viha k\u00f5igi vastu, kelle nahas on tilgakegi liigselt melaniini. <\/p>\n

<\/p>\n

Arvestades Ameerika \u00dchendriikide l\u00f5hestunud seisundit, mis iga p\u00e4evaga s\u00fcveneb, on see film leidnud \u00f5ige aja ja koha.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ivad sellised tegelased oma kiviaegsete ideaalidega m\u00f5juda jaburalt, kuid sellised inimesed on ikka ja alati olemas. Nad kisuvad immigrantide lapsi nende k\u00e4te vahelt ja j\u00e4tavad neid pigem laastava s\u00fcsteemi k\u00e4tesse kui nende lihaste vanemate. Nad teevad k\u00f5ike, et kindlustada enda riigile ja rahvale nn puhas tulevik \u2013 alati unustades, et immigrandid on v\u00e4ga tihti need, kes hoiavad k\u00f5ige suuremaid korporatsioone oma \u00f5lgadel. Illegaalsetele immigrantidele on lihtne maksta ebainimlikult madalat palka t\u00e4isajaga t\u00f6\u00f6 eest. <\/p>\n

Arvestades Ameerika \u00dchendriikide l\u00f5hestunud seisundit, mis iga p\u00e4evaga s\u00fcveneb, on see film leidnud \u00f5ige aja ja koha. Bob Fergusonile omane paranoia ei pruugi olla \u00fcldse nii kauge tunne, kui esmapilgul arvata v\u00f5ib. J\u00e4ta k\u00f5rvale k\u00f5ik korporatsioonid, \u00e4\u00e4rmusr\u00fchmitused ja vihaliikumised \u2013 sa oled t\u00e4pselt nii vaba, kui riik tahab, et sa oleks. Kui sa riigile juhtumisi enam ei s\u00fcmpatiseeri, siis\u2026<\/p>\n

Kiired ja vigased<\/p>\n

Patt oleks mainimata j\u00e4tta aastak\u00fcmne lahedaim tagaajamisstseen, mis filmi stratosf\u00e4\u00e4ri saadab. Tegelased saavad k\u00f5rvulukustavaid relvalaske n\u00e4kku, autod lendavad Kaali-meteoriidi-suguse pauguga kraavi ja taustaks on m\u00f6irgavad mootorid. Unikaalne kaamerat\u00f6\u00f6 paneb P\u00f5hja-California kanjonitevahelised teed lainetama nagu tivolis\u00f5idu \u2013 k\u00fcngastest \u00fcles-alla s\u00f5ites m\u00e4ngib p\u00f5geneja justkui kassihiirelikku tagaajamisse, kus p\u00f5geneja n\u00e4eb seljatagust kiskjat vaid p\u00f5gusalt igal vertikaalsel teet\u00f5usul. Tulemuseks on midagi oks\u00fcmoroonset \u2013 minimalistlik ja v\u00e4rskendav, kuid siiski klassikaline eepiline vanakooli tagaajamine.<\/p>\n

Aeg kinno minna<\/p>\n

Kahtlemata on see \u00fcks Paul Thomas Andersoni selgema s\u00f5numi ja narratiiviga filme \u2013 tehtud kogu kinopubliku naudinguks. Olles k\u00e4inud l\u00e4bi nii mitmeid erinevaid lugusid, on tegelikult tore n\u00e4ha, et niiv\u00f5rd emotsioonikeskne re\u017eiss\u00f6\u00f6r on valmis panema vahelduseks midagi muud esiplaanile, isegi kui sisu sellest natuke kannatab. <\/p>\n

Anderson suudab liita enda k\u00e4ekirjas dramaturgiaga tuua j\u00e4lle ekraanile midagi uut, nagu ta on teinud seda iga filmiga. Nagu \u00fctles filmis tsiteeritud Gil-Scott Heron: \u201eRevolutsioon telekasse ei j\u00f5ua\u201c. Kinomaailmas seda mujalt kui ekraanilt ei leiagi. Spielberg ja Scorsese ei kiida Paul Thomas Andersoni ilmaasjata \u2013 tegemist on t\u00e4nap\u00e4evase Ameerika kino meistriga, kellel on kindlasti tulevikus publikutele pakkuda natuke seda, natuke toda ja takka veel kolmandat. <\/p>\n

Kui on \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks praegu kinno minna, siis selleks on empaatiline, tragikoomiline perem\u00e4rul nimega \u201e\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel\u201c.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (5) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201e16 aastaga oli maailm v\u00e4ga v\u00e4he muutunud\u201c Leonardo DiCaprio, kes 30 aasta eest l\u00fckkas tagasi pakkumise m\u00e4ngida peaosa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7944,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[4896,4383,37,33,35,173,34,36,208,209,6032,4377,140,207,4379,4378],"class_list":{"0":"post-7943","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-benicio-del-toro","9":"tag-chase-infiniti","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-filmid","18":"tag-jon-greenwood","19":"tag-leonardo-dicaprio","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-movies","22":"tag-paul-thomas-anderson","23":"tag-sean-penn"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7943","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7943"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7943\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7944"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7943"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7943"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7943"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}