Eesti Panga ametist lahkuva presidendi Madis M\u00fclleri v\u00f5imalik valimine Euroopa Keskpanga (ECB) juhatusse asepresidendi kohale v\u00f5ib selguda juba 19. jaanuaril, kui kogunevad euroala riikide rahandusministrid. Koos veel viie riigi kandidaatidega konkureeriv M\u00fcller oma \u0161ansse hinnata ei oska.<\/p>\n
Eesti rahandusministeerium peab M\u00fclleri kandidatuuri hiljemalt 9. jaanuariks ametlikult \u00fcles seadma ning siis saab alustada ka tema valimiskampaaniat.<\/p>\n
“Eks iga riigi minister peaks enda kandidaati esitlema ja kaitsma. Meil on kokkulepe, et kui n\u00fc\u00fcd k\u00f5ige l\u00e4hemal ajal minu kandidatuur formaalselt esitatud saab, siis rahandusministeerium sellega kindlasti tegeleb, et saaks ka teha telefoni- v\u00f5i videok\u00f5nesid ja siis rohkematele rahandusministritele enda tausta vahetult tutvustada,” r\u00e4\u00e4kis M\u00fcller teisip\u00e4eval ERR-ile. “Ma arvan, et see ootab n\u00fc\u00fcd ees l\u00e4hema n\u00e4dala-paari jooksul,” lisas ta.<\/p>\n
“See protsess ei ole ka liiga pikk, esialgse info kohaselt vist juba 19. jaanuaril nad ka seda arutavad ja v\u00f5ib-olla siis j\u00f5uavad mingile tulemusele,” selgitas M\u00fcller.<\/p>\n
Sel p\u00e4eval kogunevad Br\u00fcsselis Euroopa Liidu riikide rahandusministrid ning siis toimub ka eurot kasutavate riikide rahandusministrite nn eurogrupi kohtumine.<\/p>\n
Meedias avaldatud andmete kohaselt kandideerivad alates juunist vabaks j\u00e4\u00e4vale Euroopa Keskpanga asepresidendi kohale, kus praegu t\u00f6\u00f6tab hispaanlane Luis de Guindos, kuue riigi esindajad. Lisaks M\u00fcllerile on samale kohale esitatud Soome keskpanga praegune president ja Euroopa Komisjoni kahekordne volinik, nii laienemise kui rahandusega tegelenud Olli Rehn; L\u00e4ti Panga president Martin\u0161 Kazaks; Horvaatia keskpanga juht Boris Vuj\u010di\u0107; Portugali keskpanga ametist lahkuv president Mario Centeno ning Leedus kolmes valitsuses rahandusministrina t\u00f6\u00f6tanud ning riiki Euroopa Kontrollikojas esindanud Rimantas \u0160ad\u017eius.<\/p>\n
M\u00fcller t\u00f5des, et ei oska ennustada, kes sealt v\u00f5itjana v\u00e4lja tuleb: “Ma pean \u00fctlema, et mul on seda raske teha, kuna see on \u00fcsna poliitiline protsess. Ma arvan, et k\u00f5ik on tugevad kandidaadid ja ega mina rahandusministrite p\u00e4he ei n\u00e4e ega oska prognoosida, millest nad t\u00e4pselt l\u00e4htuvad. Nii et ma ei oska oma \u0161ansse tegelikult hinnata.”<\/p>\n
V\u00e4ljaanne Econstream Media kirjutas detsembri l\u00f5pus<\/a>, et k\u00f5ige suuremaks peetakse Rehni \u0161ansse, kelle tugevaim konkurent on portugallane Centeno. Hiljem euroalaga liitunud Ida-Euroopa riikide kandidaatidest peetakse sama v\u00e4ljaande s\u00f5nul tugevaimateks Kazaksit ja Vuj\u010di\u0107it. Kaks viimati nimetatut on v\u00f5rdsete v\u00f5imalustega, kuid t\u00f5en\u00e4olisemalt on \u00fcks neist siiski edukas j\u00e4rgmisel aastal, kui ECB juhatuses tuleb leida j\u00e4rglane iirlasele Philip Lane’ile, m\u00e4rkis Econstream Media. \u00a0<\/p>\n Euroopa Keskpanga kuueliikmelise juhatuse moodustavad president Christine Lagarde, kes on prantslanna, asepresident on hispaanlane Guindos ning lihtliikmed Piero Cipollone (itaallane), Frank Elderson (hollandlane), Philip Lane (iirlane) ja Isabel Schnabel (sakslanna).<\/p>\n “Ma usun, et esimene kriteerium peaks olema ikkagi kandidaadi professionaalne valmisolek ja taust. See muidugi on tugev k\u00f5igil nendel nimedel, kes v\u00e4lja on k\u00e4idud. Aga kindlasti seal on ka poliitiline m\u00f5\u00f5de selles m\u00f5ttes, et vaadatakse, et riikide vahel oleks juhatuse liikmete hulgas tasakaal ja v\u00f5ib-olla peetakse silmas ka seda, milliste riikide esindajad on varem Euroopa Keskpanga juhatuses olnud, millised riigid on esindatud olnud ja millised mitte,” r\u00e4\u00e4kis M\u00fcller. “Ja see on t\u00f5si, et viimase rohkem kui k\u00fcmne aasta jooksul Euroopa Liiduga liitunud riikidest ei ole seni \u00fchtegi Euroopa Keskpanga juhatuse liiget tulnud. Ma arvan, et v\u00f5ib argumenteerida k\u00fcll, et see v\u00f5iks v\u00f5ib-olla ka teisiti olla. Aga j\u00e4llegi \u2013 ma ei tea, kas see saab olema peamine v\u00f5i oluline argument rahandusministrite jaoks,” t\u00f5des Eesti keskpanga juht.<\/p>\n R\u00e4\u00e4kides enda tugevustest, t\u00f5i M\u00fcller v\u00e4lja, et kui traditsiooniliselt on ECB asepresident tegelenud finantsstabiilsuse ja finantssektori teemadega, siis need haakuvad h\u00e4sti tema erialase tausta ja kogemusega.<\/p>\n “Ka Eesti Panga asepresidendina, enne oma t\u00e4nast ametit, ma just selle valdkonna eest ka vastutasin ja olen nende teemadega, ma arvan, piisavalt h\u00e4sti kursis. Samuti Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogus (kuhu kuuluvad k\u00f5ikide euroala riikide keskpankade juhid – toim.) olen just neil teemadel aktiivsema rolli v\u00f5tnud,” r\u00e4\u00e4kis M\u00fcller. “Ma arvan, et erialane taust on mul sobiv kindlasti ja huvi oleks panustada. Ning v\u00e4ga sobivalt mu ametiaeg l\u00f5ppeb Eesti Pangas samal ajal kui t\u00e4nasel Euroopa Keskpanga asepresidendil. Nii et ma arvan, et selles m\u00f5ttes nagu sobiks k\u00f5ik h\u00e4sti,” lisas ta.<\/p>\n K\u00fcsimusele, kuidas v\u00f5iks tema v\u00f5imalusi m\u00f5jutada Eesti kui konservatiivse rahanduspoliitikaga riigi maine, t\u00f5des M\u00fcller, et seda oleks \u00f5igem rahandusministritelt k\u00fcsida.<\/p>\n “Ma ise kujutan ette, et mida t\u00f5en\u00e4oliselt vaadatakse, on see, millist poliitikat ja otsuseid ja rahapoliitika suunda on keegi meist, kuna k\u00f5ik kandidaadid on olnud ka Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu liikmed, seal oma otsustes v\u00e4ljendanud ja eelistanud. Ma \u00fctleksin, et v\u00f5ib-olla ma olen ka pigem kaldunud sinna konservatiivsema ja mitte liiga l\u00f5dva rahapoliitika pooldajate poolele,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Aga] ma ei oska \u00f6elda, kumb on olulisema kaaluga \u2013 milliseid seisukohti mina olen varasemalt v\u00e4ljendanud keskpanga rahapoliitika otsustes v\u00f5i see, milline on Eesti riigi maine eelarve ja rahanduse vaatenurgast.”<\/p>\n Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi on varem M\u00fclleri kandideerimist kommenteerides \u00c4rip\u00e4evale \u00f6elnud,<\/a> et too on tubli rahanduskonservatiiv ja sobiks sellisena h\u00e4sti ka ECB asepresidendiks.<\/p>\n Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu \u00fcks seitsmest institutsioonist. ECB juhatus on selle t\u00e4itevorgan, mis vastutab euroala rahapoliitika igap\u00e4evase elluviimise ja keskpanga t\u00f6\u00f6 korraldamise eest. Juhatuse kuus liiget nimetatakse euroala riikide valitsuste poolt ja m\u00e4\u00e4ratakse ametisse Euroopa \u00dclemkogu otsusega. Juhatuse liikmete ametiaeg kestab kaheksa aastat ning juhatuse liikmeid ei saa uuesti nimetada.<\/p>\n