![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/2534066h55bct24.jpg\"\/)
Kristen Michal “Esimeses stuudios”. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\nKui vaadata USA kahanenud rolli Ukraina abistamisel ja teatavat ebaselgust Euroopa m\u00f5ttes, siis kas Euroopa suudab need rollid v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt \u00fcle v\u00f5tta?<\/p>\n
Hea k\u00fcsimus. Ma arvan, et Euroopa suudab kindlasti palju enamat, kui ta isegi praegu teeb. Euroopa tugevus on k\u00fcll see, et ta on suur \u2013 ja liigub tihti aeglasemalt \u2013, aga tugevus on siiski p\u00e4ris suur majanduslik j\u00f5ud ja teatud v\u00e4\u00e4rtustest \u00fchine arusaamine. Alati on riike \u2013 ja meil ei ole m\u00f5tet luua illusioone, et neid ei oleks \u2013, kes n\u00e4evad seda teistmoodi. Meil praegugi on Euroopa Liidu laienemine toppamas n\u00e4iteks Ungari taga ja selliseid asju on palju, aga \u00fcldjoontes on Euroopa ikkagi liikumas \u00fches suunas.<\/p>\n
Majanduslikult ja rahaliselt on Euroopa suutnud n\u00e4iteks Ukraina toetamisel suure osa koormast enda kanda v\u00f5tta ja ma arvan, et suudab ka edaspidi. Aga selleks on vaja teha ka erinevaid otsuseid, nagu \u00f5nnestus viimasel \u00fclemkogul l\u00e4bi halli kivi saada \u00fchine otsus 50 miljardi andmise kohta, mille kohta ka Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski mulle avalikult on \u00f6elnud, et see on nende jaoks j\u00e4rgmiseks paariks aastaks \u00fclioluline otsus.<\/p>\n
Vastasel korral peaks ju r\u00e4\u00e4kima kapituleerumisest, mitte oma tingimustel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest. Nii et rahalise poole ja ma arvan ka sellise nii-\u00f6elda tootmisv\u00f5imsuste poole, milles me j\u00e4\u00e4me endiselt Venemaale alla, suudame me kindlasti kolme kuni seitsme aastaga \u00fcles v\u00f5tta.<\/p>\n
Aga \u00fctleme, et t\u00e4nases julgeolekumaailmas on v\u00e4ga palju relvastust, v\u00e4ga palju tehnoloogilist edu, v\u00e4ga palju seda, mis puudutab julgeolekusf\u00e4\u00e4ri, siiski Ameerika \u00dchendriikide kanda. Selles oleme me paratamatult partnerid ja hea on ikkagi see, et me oleme v\u00e4ga pikalt ka olnud partnerid. Hoolimata sellest retoorikast, mis igal administratsioonil on, oleme me ilmselt partnerid ka sellise reeglitep\u00f5hise maailma tagamisel. Isegi kui aeg-ajalt parimate s\u00f5prade vahel on vaidlusi, siis \u00fcldjoontes ma arvan, et me suudame palju kanda v\u00f5tta, aga me vajame ka partnereid.<\/p>\n
Vaieldamatult on USA fookus v\u00e4hemalt l\u00e4hiajal \u00fcsna tugevalt Venezuela peal. K\u00f5igepealt sissejuhatuseks, h\u00e4rra peaminister: kas niimoodi kolmanda riigi presidendi mahav\u00f5tmine eri\u00fcksustega vastab rahvusvahelisele \u00f5igusele ja \u00dcRO p\u00f5him\u00f5tetele?<\/p>\n
Ma \u00fctleks nii, et see liider ju ei olnud legitiimne liider ka meie vaates. Seda on ka varem \u00f6eldud, et tegemist ei olnud legitiimse liidriga, kes oleks austanud vabu valimisi v\u00f5i vastanud sellele maailmakorrale, nagu meie ette kujutame. Rahvusvahelises \u00f5iguses ja laiemalt on pidevalt toimuvad vabad valimised siiski \u00fcks osa sellest. Seda me Nicolas Maduro eestvedamisel kindlasti ette ei kujuta.<\/p>\n
K\u00fcsimus, mis see rahvusvahelisele \u00f5igusele t\u00e4hendab… Ma \u00fctleks siiski, et sellele peab n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgnema see, et riigis saab rahvas enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5iguse, tulevad vabad valimised ning riik ja rahvas ise otsustab, milline on nende tulevik. Kui see nii on, siis ma arvan, et sekkumises ajaloos tegelikult j\u00e4\u00e4b see \u00f5igele poolele. Kui sellest saab vasallriik, mida viletsalt juhitakse ja ainult \u00fche eesm\u00e4rgiga, siis kindlasti ei j\u00e4\u00e4. Nii et ma arvan, et tervem\u00f5istuslik inimene suudab seda kahte kindlasti eristada.<\/p>\n
Aga kas Maduro tagandamine murendas rahvusvahelise \u00f5iguse kilpi, nagu \u00fctleb teie erakonnakaaslane Marko Mihkelson?<\/p>\n
Pigem on selliseid nii-\u00f6elda sekkumisi teistesse riikidesse ikkagi l\u00e4bi ajaloo ka varem toimunud \u2013 see ei ole esimene ja kahjuks ei j\u00e4\u00e4 ka viimaseks.<\/p>\n
Sellep\u00e4rast ongi v\u00e4ga oluline, mis j\u00e4rgneb. Kui j\u00e4rgneb see, et riik ja rahvas on ise vaba oma tulevikku kujundama, ise otsustama ilma v\u00e4lise sekkumiseta ja me n\u00e4eme, et sellest riigist saab ikkagi j\u00e4lle selline riik, kus rahva vaba tahe ka valimistel ja valitsemisel edasi kantakse, siis on see arusaadav. Ma arvan, et sellisel juhul me pigem \u00fctleme, et rahvusvaheline \u00f5igus vaatab seda k\u00fcll sekkumisena, mis on toimunud, faktina, mis on toimunud, aga \u00fcldiselt selle j\u00e4tk on m\u00f5istetav. Kui sellele j\u00e4rgneb, mida ma enne juba kirjeldasin, selline negatiivne stsenaarium, siis kindlasti oleks tegemist v\u00e4ga halva n\u00e4itega ja seda kasutaksid erinevad diktaatorriigid, mille hulka ma Ameerika \u00dchendriike absoluutselt ei arva. Tegemist on siiski toimiva valimiss\u00fcsteemiga ja nii-\u00f6elda tasakaaludega riigiga.<\/p>\n
Just see j\u00f5u kasutamine \u2013 Hiina ja Venemaa vaatavad, et ongi nii, et kopterid lendu ja l\u00e4hed v\u00f5tad \u00e4ra n\u00e4iteks Moldova v\u00f5i kelle iganes?<\/p>\n
Veel kord ega meie ettekujutuses j\u00f5uga ei peaks valitsusi muutma ja piire ka. Eesti on selles ju kaunis klaar olnud ja see ei ole mitte ainult sellep\u00e4rast, et meil poleks j\u00f5udu midagi teha \u2013 me t\u00f5esti ei ole maailma suurima armeega riik, see on selge, aga teatud reeglid siiski lepitakse kokku ja nende reeglite osa on ka rahva vaba enesem\u00e4\u00e4ramine.<\/p>\n
Selles maailmas mina \u00fctleks k\u00fcll, et mida v\u00e4hem on meil juhte, kes ei s\u00f5ltu valimistest, kes ei saa seda tagasisidet, mida v\u00e4hem on diktaatoreid \u2013 olgu nad siis \u00e4\u00e4rmusparempoolsed, \u00e4\u00e4rmusvasakpoolsed, kommunistid, kes iganes \u2013, seda parem see maailm tegelikult on. Sest v\u00e4ga palju riike on ja kindlasti on k\u00f5igil see nimekiri olemas nendest riikidest, kus ammu oleks aeg juhte vahetada, aga see l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei k\u00e4i \u00fcksiti nii.<\/p>\n
Nii et ma \u00fctleks, et rahvusvaheline \u00f5igus pigem eeldab ikkagi, et k\u00f5ik toimub rahva poolt vaba enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5iguse kaudu ja teised seda austavad, aga s\u00f5ltub v\u00e4ga palju, mis saab seal riigis edasi.<\/p>\n
Kui keerulisse olukorda see muutunud USA Eesti v\u00e4lispoliitika tegemise tegelikult seab, sest meie oleme alati r\u00e4\u00e4kinud reeglitest, rahvusvahelisest \u00f5igusest, aga n\u00fc\u00fcd selgub, et on kusagil seal ikkagi v\u00e4ga selgelt j\u00f5ud ja tugevama \u00f5igus?<\/p>\n
J\u00f5udu ongi alati tasakaalustatud \u00f5iguse ja reeglitega. Reeglitep\u00f5hine maailm on tihtipeale ka tugevatele vajalik. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes maailm v\u00f5ib k\u00fcll toimida mitme erineva sellise j\u00f5ukeskuse baasilt, aga k\u00f5igil on vaja reegleid, sest reeglite alusel see maailm toimib.<\/p>\n
V\u00e4ikeriikidel, nagu Lennart Meri on \u00f6elnud \u2013 seda on ju v\u00e4ga korduvalt kasutatud \u2013, on nii-\u00f6elda tuumapomm rahvusvaheline \u00f5igus v\u00f5i p\u00fcsiv \u00f5iguss\u00fcsteem. Meie kindlasti p\u00fcsime sellel seisukohal ja see on ka v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine seisukoht, hoolimata sellest, kas see parajasti on meile kasulik v\u00f5i mitte. Reegleid tuleb j\u00e4rgida, sest oleme ausad: \u00fckski j\u00f5uga riik ei tohiks sellest saada \u00f5igustust minna kuskile midagi toimetama. Aga veel kord, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, mis edasi saab, sest see m\u00e4\u00e4rab ka selle, kuidas Ameerika rolli tulevikus n\u00e4hakse.<\/p>\n
Meie jaoks on ameeriklased \u2013 oleme ausad, et Eestis on Ameerika \u00dchendriigid olnud ikkagi v\u00e4ga pikalt v\u00e4ga populaarsed \u2013 olnud meie julgeoleku tagajaid. Kui ma vaatan neid kontingente, kes siin on, kes seda tagavad, siis meil on kolm tuumariiki: Prantsusmaa, \u00dchendkuningriigid, Ameerika \u00dchendriigid ja paljud teised. Selles tagamises nad osalevad, aga see, et praeguse administratsiooni poliitika on s\u00f5numeid hoida v\u00f5ib-olla lihtsamana, eesk\u00e4tt tehingup\u00f5hisemana, see on nende valik.<\/p>\n
Nii et v\u00e4ga palju s\u00f5ltub n\u00fc\u00fcd, millised on edasised sammud, et sellest keegi pahatahtlik ei saaks \u00f5igustust endale, aga t\u00f5tt-\u00f6elda ma j\u00e4lle \u00fctleks vastu, et kas keegi on n\u00e4inud, et Venemaal on p\u00e4riselt reaalse eluga m\u00f5nel \u00f5igustusel ka pistmist, et midagi kuskil korraldada? Tegelikult ju ei ole.<\/p>\n
No neil on Venezuelaga strateegilise partnerluse lepe, mis ei maksa mitte punast krossigi.<\/p>\n
Jah ja \u00fchismeedias levivad ka meemid k\u00f5ikidest nendest, kes Putiniga on selliseid strateegilisi partnerluse lepinguid teinud ning iga kord, kui m\u00f5ni nendest piltidest autahvlit v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b \u2013 kas me siis peame kurvad olema?<\/p>\n
Aga t\u00e4htis ongi, et selliste asjade j\u00e4rel j\u00e4lgitakse ka neid reegleid, et rahvas ise on vaba m\u00e4\u00e4rama oma tulevikku ilma sekkumiseta.<\/p>\n
Zelenski viskas ka temale omase huumoriga, et kui on n\u00fc\u00fcd teada, et diktaatoritega niimoodi tehakse, siis USA teab, mida teha.<\/p>\n
Jah, aga \u00fctleme nii, et tal oli ka muie n\u00e4ol sellep\u00e4rast, et me ilmselt ei loo keegi illusiooni, et kopterid l\u00e4heksid Moskvasse, ehkki mis seal salata, v\u00f5ib-olla m\u00f5nel \u00f5htul tahaks k\u00fcll.<\/p>\n
Mart Helme kuulutab Delfis kadu Euroopa Liidule, pikemas plaanis ka NATO-le ning Eesti j\u00e4\u00e4mist niinimetatud halli tsooni. Mis m\u00f5tteid teis see kirjutus tekitas?<\/p>\n
Kui j\u00f5uaks k\u00f5ike lugeda, mida nad kirjutavad… Aga ma \u00fctleks nii, et sellist nii-\u00f6elda ilma v\u00e4\u00e4rtusteta poliitikat, kus tuleks ainult j\u00f5udu kummardada \u2013 ma ei usu, et sellel maailmas kuskil tulemust on, ehkki neile see v\u00f5ib-olla meeldiks. Ma ei arva, et sellel tulemust on ja ma ei arva, et sellel ka meie julgeolekupartnerite hulgas tulemust on.<\/p>\n
Erinevalt Martin Helmest, kes vist umbes nelja kilomeetri kaugusel k\u00e4is Trumpi inauguratsioonil, olen mina viibinud \u00fches ruumis n\u00e4iteks NATO tippkohtumisel ja tean tema enda k\u00e4est seda, et tema austab NATO-t, NATO toimib, artikkel viis toimib ja tema avalikud s\u00f5numid on samasugused olnud. Muuhulgas ka n\u00e4iteks siis, kui h\u00e4vitajad tulid eelmisel aastal meie \u00f5huruumi, oli s\u00f5num, et laske alla. Ja teiseks, Balti riike ja Poolat \u00dchendriigid kaitsevad, see p\u00fchendumus on olemas.<\/p>\n
Nii et ettekujutused, et v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine koost\u00f6\u00f6 ei kehti, on ma arvan pigem selline vesi Venemaa veskile \u2013 et olge alandlikud, \u00e4rge segage kedagi, proovige anuma kuju v\u00f5tta, kummardage suuremate poole. Ei, p\u00f5him\u00f5tted ikka maksavad ka, on minu arvamus, aga eks aeg n\u00e4itab, kummal \u00f5igus on.<\/p>\n
Aga Euroopa Liit, oleme j\u00e4lle ausad, on oma autoriteeti ise \u00f5\u00f5nestanud, viilides sentimeetri kaupa j\u00e4rgmiseid sanktsioonipakette ja mitte j\u00f5udes kokku selles ja tolles. Ikka jube aeglased oleme? Ma saan aru, peaministril on jube keeruline \u00f6elda seda, kui te l\u00e4hete ja nende samade peaministritega istute laua taha.<\/p>\n
Ei ole keeruline \u00f6elda. Viimasel korral ma t\u00e4itsa siiralt \u00fctlesin k\u00f5igile, et kui keegi pole t\u00e4hele pannud, siis neljas s\u00f5ja-aasta k\u00e4ib. See arutelu tihtipeale ei kanna seda formaati, et inimesed aduks, kui kiire nende asjadega on. Ma ei pea seda kunagi h\u00e4benema ja \u00fctlen seda rahulikult ka Euroopas v\u00e4lja silmagi pilgutamata.<\/p>\n
Aga vigur on selles, et suurte ja demokraatlike liitudega on tihtipeale otsustamine aeglasem. Asjad v\u00f5tavad rohkem aega, aga see ei t\u00e4henda seda, et nad oleks kuidagi kasutud, sest ma siiski meenutan, et Euroopa olemus on olnud just see, mida ka meie vajame: rahuprojekt. Oma olemuselt ta ikkagi on, aga ta on ilma relvadeta olnud.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd me oleme j\u00f5udmas selleni, et rahuprojekt, kus on ka relvastus, oma t\u00f6\u00f6stused, k\u00f5ik see muu… See v\u00f5tab loomulikult aega, aga selles suunas me liigume.<\/p>\n
Kui ma vaatan Eestit, siis on alanud aasta ikkagi p\u00e4ris oluline \u2013 mitte et \u00fckski aasta ei oleks oluline, aga me oleme P\u00f5hjamaade ja Balti riikide eesistujad. Tegelikult on see regionaalselt v\u00e4ga tugev liit: Baltimaad, P\u00f5hjamaad, mis kokku pannes on maailma suuruselt umbes k\u00fcmnes majandus ja tegelikult Ukraina aitamisel teine suuruselt, reageerimises tihtipeale esimene. Selles formaadis, lisaks Saksamaa ja Poola, oleme me n\u00e4iteks Euroopas p\u00e4ris olulised tegijad.<\/p>\n
Aga rahulepingu teemal meiega ei r\u00e4\u00e4gita?<\/p>\n
Rahulepingu teemal Euroopaga kindlasti r\u00e4\u00e4gitakse. Viimati mina vestlesin sellest Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga ja Euroopa liidrid tegelikult vestlesid ka \u00dchendriikidega ja see kontakt on pidev. Loomulikult ei ole nad igap\u00e4evaselt samades n\u00f5upidamistes, sest Ukraina ja Ameerika vahel on omavahel vaja ka teatud asjad selgeks r\u00e4\u00e4kida, mis puudutab julgeolekupartnerlust. Aga k\u00f5ik, mis puudutab Euroopat, on Ukraina ja Euroopaga koos, nii et ma m\u00f6\u00f6nan, et seal on \u00dchendriikide poolt kindlasti sellist teistsugust vaadet kui v\u00f5ib-olla varasemate administratsioonide puhul, aga ma ei \u00fctleks seda nii, et Euroopa ei ole laua taga.<\/p>\n
See esimene rahuleppe versioon oli ikkagi t\u00e4ielik katastroof.<\/p>\n
Nojah, aga see on n\u00fc\u00fcd ajaloo pr\u00fcgikastis, nagu \u00f6eldi vanasti. T\u00e4naseks on esiteks see kuumus \u00fcle l\u00e4inud. Esimene plaan oli ju, kas ma \u00f5igesti m\u00e4letan, 27. novembriks v\u00f5i millal t\u00e4nup\u00fcha on \u2013 pidi olema “v\u00f5ta v\u00f5i j\u00e4ta” 28 punkti plaan. Siis see plaan on kadunud, 27. november on l\u00e4inud, j\u00f5uludeks ei j\u00f5utud kuhugi ja seda eesk\u00e4tt ka Venemaa puhul tegelikult ju vaherahuga ja nii edasi.<\/p>\n
Nii et ma \u00fctleks, et see protsess on l\u00e4inud k\u00f5vasti paremaks, leping on struktureeritud loogilisemaks ja seda me ju Pariisis k\u00f5ik arutame, et mida siis saaks teha. Aga esimene kaitseliin on ikkagi Ukraina, selle j\u00e4rel tulevad Euroopa sammud ja Ameerika tegelikult peab olema selle nii-\u00f6elda julgeolekugarantii tagaja.<\/p>\n
Sellisel juhul on v\u00f5imalik arutada. Aga mis m\u00e4ngu m\u00e4ngib Venemaa? Oleme siiski ausad, et minul ei ole \u00fchtegi illusiooni selle suhtes, et Venemaa ei \u00fcritaks sellel teel teha k\u00f5ike, et see muuta v\u00f5imalikult ebameeldivaks ja korraldada provokatsioone.<\/p>\n
Kristen Michal “Esimeses stuudios”. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n
N\u00e4iteks see jutt Valdai r\u00fcndamisest.<\/p>\n
\u00dcks kahest: kas neil on hirmul suured silmad \u2013 ega nad on l\u00f5puks ise ka veidi paanikas \u2013 ja teiseks, eks neil on ka kombeks veidi valetada. “Veidi” on n\u00fc\u00fcd liialdus, neil on kombeks valetada.<\/p>\n
Aga kui me vaatame ikkagi kogu seda olukorda, siis mulle tundub, et aeg-ajalt venelastega r\u00e4\u00e4kides kipub kuskil ununema seesama moment, et s\u00f5da ja tapmine l\u00f5ppeks t\u00e4pselt sellel hetkel, kui Putin \u00fctleks, et tema v\u00e4ed peavad peatuma. Seda tuleb aeg-ajalt ka Euroopas meenutada, sest mulle tundub, et me istume Euroopas toas, r\u00e4\u00e4gime omavahel l\u00e4bi ja siis \u00fcritatakse l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida teiste osapooltega. Aga veel kord, ma \u00fctlen, et Euroopa on selle aastaga saanud k\u00f5vasti tugevamaks ja tahtekoalitsioon on laiem.<\/p>\n
Seal on ka T\u00fcrgi, seal on ka Jaapan, seal on ka Kanada \u2013 tegelikult need riigid, mis tagavad seda v\u00f5rku laiemalt Ukraina taga. Nii et me oleme saanud tugevamaks, aga see teekond ei ole l\u00fchike.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime me endiselt \u00f5iglasest ja kestvast rahust?<\/p>\n
Loodetavasti. Nii palju kui see meist, Euroopast s\u00f5ltub ja nendest riikidest, kes Ukrainat toetavad. Kindlasti. \u00dctleme nii, et v\u00f5ib-olla pool aastat tagasi me ju ei arutanud seda, et n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid on n\u00f5us mingil moel tagama Ukraina julgeolekut. Siiski tagasi kerides: see nii-\u00f6elda USA backstop v\u00f5i tagatis, millest arutatakse, seda ju ei olnud kuidagi arutelu all. T\u00e4naseks on see arutelul ja arutelust kaugemalgi: arutatakse, mida siis t\u00e4pselt USA tagab mitte ainult administratsiooni otsusega, vaid ka kongressi otsusega v\u00f5i kongressis aruteluga. See on v\u00e4ga oluline aspekt. Oluline aspekt on, et mis on siis t\u00e4pselt Ukrainal olemas selleks, et oma armee oleks tugev.<\/p>\n
Sest oleme ausad, esimene kaitseliin ja k\u00f5ige tugevam kaitseliin on ikkagi Ukraina armee. Seal on v\u00e4ga palju erinevaid n\u00fcansse, pluss see, kuidas Ukrainat \u00fcles ehitatakse \u2013 selleks kasutatakse Venemaa raha, mitte teiste maksumaksjate raha ja nii edasi. Nii et v\u00e4ga palju on muutunud jah.<\/p>\n
Ukraina teema \u00fcleval hoidmisest r\u00e4\u00e4kides: olete te teadlikult valinud pisut m\u00f5\u00f5dukama liini v\u00f5rreldes oma eelk\u00e4ija Kaja Kallasega? Nii s\u00f5numite teravuse sisu kui v\u00f5ib-olla s\u00f5numite arvu poolest?<\/p>\n
Keeruline hinnata. Me Kajaga oleme ju ikkagi heade poolel m\u00f5lemad, \u00fcksk\u00f5ik mida keegi arvata tahab \u2013 okei, v\u00f5ib-olla Helmed arvavad teisiti. Aga minu hoiak on pigem, et me oleme valmis ja me ei pea kartma. Selline mittekartmine, valmisolek ja rahulikkus tuleb ikkagi sellest, et sa tead, et sa panustad sellesse valdkonda j\u00e4rjest rohkem, sinu riik on tugevam ja Euroopa on tugevam.<\/p>\n
V\u00e4ga kerge oleks kellel iganes Eesti poliitikutest \u2013 kaasa arvatud peaministril \u2013 olla eetris v\u00e4ga alarmistliku s\u00f5numiga ja see ei ole etteheide kellelegi, et oleks kohe aru saada, aga minu hoiak pigem on nii. Minu ajal on ju kaitsekulutused t\u00f5usnud Eestis, nad pole kunagi nii k\u00f5rged olnud: \u00fcle viie protsendi selle aasta eelarvest ja v\u00f5imed kasvavad ehk ma julgen k\u00fcll \u00f6elda, et mina saan olla m\u00f5nev\u00f5rra rahulikum ja mitte nii palju murelik. See aga ei t\u00e4henda seda, et ma ei teeks k\u00f5ike, mida on vaja ja veidi rohkem, et Venemaa oht siin kunagi reaalne ei oleks.<\/p>\n
Nii et teie v\u00f5itlustahe ja v\u00f5itlusv\u00f5ime on siis milline?<\/p>\n
V\u00f5itlustahe ja v\u00f5itlusv\u00f5ime on suurep\u00e4rane, t\u00e4nan k\u00fcsimast.<\/p>\n
Ma pean siin v\u00f5ib-olla lihtsalt vaatajaid j\u00e4rele aitama natukene. Kui Delfi k\u00fcsis Kaja Kallaselt, et kuidas Eesti riigijuhid Eesti esindamisega v\u00e4lismaal hakkama saavad, siis k\u00f5las vastus: “Ei oska \u00f6elda, sest ei n\u00e4e.” Solvas see teid?<\/p>\n
Ma ei tea. \u00dctleme nii, et ega me ei olegi Kajaga ju enam alati \u00fche laua taga, et ma ei oska selles ka kuidagi midagi v\u00e4ga erilist n\u00e4ha. Peaministrid, presidendid suhtlevad peaministrite ja presidentidega. V\u00e4lisesindaja eesotsas v\u00e4lisministrite ja teiste ringidega. Aeg-ajalt kohtume \u00fclemkogudel.<\/p>\n
Ma siiski \u00fctleks nii, et ega ei oska mina oodata v\u00f5i arvata, et Eesti inimesed ootaksid meievahelist kuidagi n\u00e4\u00e4klust. Pigem oodatakse, et me ajaks \u00fchte asja ja ma arvan, et me k\u00fcllap oleme \u00fchel poolel. Nii et ma ei oska selles mingit trag\u00f6\u00f6diat n\u00e4ha.<\/p>\n
Andrus Ansip oli oluliselt s\u00e4rtsakam selle teema kommenteerimisel, \u00fctles, et v\u00e4lispoliitika k\u00f5rge esindaja, nii kaua kui see positsioon olemas on olnud, pole kuigi edukas kunagi olnud. Kohe n\u00e4ha, et vanad s\u00f5brad.<\/p>\n
Ma arvan, et see ongi keeruline t\u00f6\u00f6. T\u00f5stame korra selle emotsiooni sealt k\u00f5rvale: ollagi selles rollis, kus sa pead kokku siduma v\u00e4ga vastandlikke seisukohti Euroopast \u2013 milles me oleme tuvastanud, on v\u00e4ga mitu erinevat Euroopat alati \u2013 ega see lihtne ei ole.<\/p>\n
\u00dclemkogul on ka tihtipeale see debatt alati viisakam, see ei ole nagu parlamendis, kus \u00f6eldakse \u00fcksteisele suvalisi lauseid, vaid k\u00f5ik on ikkagi lugupidav ja viisakas eri riikide vahel. Aga see on keeruline ja eeldada, et sealt tuleb mingit muud edu, kui et sa saad \u00e4ra kirjeldada m\u00f5ned oma seisukohad, ega ei olegi m\u00f5tet oodata.<\/p>\n
Mina j\u00e4lle olen v\u00f5tnud pigem sellise hoiaku, et palju meil neid eestlasi \u00fcldse kuskil on: me ei pea alati \u00fchel n\u00f5ul olema, me ei pea isegi alati \u00fchte erakonda kuuluma, aga \u00fcldiselt peaks neile edu soovima. Kui nad just otse demokraatiale ja vabadusele vastu ei t\u00f6\u00f6ta, siis hoiame neile parema p\u00f6ialt. Ma v\u00f5tan pigem sedapidi.<\/p>\n
See oli n\u00fc\u00fcd k\u00fcll selline rahupiibu suitsetamine.<\/p>\n
Ei ole rahupiip. Ma olen pidanud ka parlamendis n\u00e4iteks vaigistama \u2013 hoolimata sellest, et peaminister Kaja Kallast ammu enam ei ole \u2013 nii Helmeid kui Ernitsaid kui teisi. Neil on ikka komme nii soo kui endise peaministri kallal norida. Ma olen neile sama \u00f6elnud, et \u00e4rge norige ja otse \u00f6eldes: meil v\u00f5ib olla paljudes asjades eriarvamusi, me kindlasti oleme paljude peaministritega, muuhulgas Kajaga ka mingites k\u00fcsimustes eriarvamusel, aga \u00fcldjoontes siiski reeglitep\u00f5hine maailm, vabadus, Ukraina toetamine \u2013 mis me siis norime nendes k\u00fcsimustes?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/2534081h2e58t24.jpg\"\/)
Kristen Michal “Esimeses stuudios”. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4kisime nendest v\u00e4lispoliitika teemalistest v\u00e4lja\u00fctlemistest ja nende toonist. Kas te jagate president Karise lauset, et meie v\u00e4lispoliitika on kohati liiga k\u00e4remeelne ja peab olema keegi, kes natukene ka piduri peal on oma jalaga?<\/p>\n
K\u00fcll neid pidurdajaid on. Ei, ma \u00fctleks nii, et kas ta n\u00fc\u00fcd k\u00e4remeelne on…<\/p>\n
V\u00f5ib-olla Euroopast ja maailmast vaadates oleme k\u00e4remeelsed, aga ma ei arva, et see hea v\u00e4ljend p\u00e4ris on. Me ei lahmi suvaliselt. See, mis Ukrainas toimub \u2013 meil on k\u00e4imas neljandat aastat suurim relvastatud konflikt p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. Venemaal on rohkem mehi relvade all, kui oli s\u00f5ja alguses. Mis seal k\u00e4remeelset on? Inimesed surevad, inimesed kaotavad kodusid, pole k\u00fctet ja energiat. Mis seal k\u00e4remeelset on, kui sa selle eest v\u00f5itled?<\/p>\n
Ma tunnen presidenti ka ja meie l\u00e4bisaamine on hea ning mulle tundub, et k\u00f5ikidel kohtumistel, k\u00f5ikidel \u00fcritustel, s\u00f5numites ta seda ka on j\u00f5udum\u00f6\u00f6da edastanud. V\u00f5ib-olla toonivalik on iga k\u00f5neleja enda teha. Mina olen v\u00f5ib-olla natukene otsekohesem, sest minu meelest on see probleem. Minul ei ole \u00fchtegi illusiooni, et Venemaa eesm\u00e4rgid muutuks. Mul ei ole illusiooni, et Venemaa paberile kirjutatud lubadused maksaks isegi seda paberit, aga ma ei arva, et k\u00f5ik peavad olema riigis alati \u00fchel arvamusel. Ma arvan, et v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika on ainukene v\u00f5imalik poliitika ka v\u00e4lispoliitikas, et sul ei ole teist varianti.<\/p>\n
Karis on oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti teinud?<\/p>\n
Ma \u00fctleks k\u00fcll, aga eks ajalugu annab meile k\u00f5igile hinnangu. Presidendina ta on olnud tasakaalukas \u2013 \u00fctleme nii, et ka valitsust hoolega nuhelnud. Oli kord, kus ma \u00fctlesin, et tal see ununes ja ta k\u00fcsis, et tohoh, kus ta vea tegi, aga \u00fcldiselt ma arvan, et ta on tasakaalukas olnud. See aga ei t\u00e4henda seda, et j\u00e4rgmistel presidendivalimistel tema k\u00f5iki omadusi ja k\u00f5ikide kandidaatide omadusi ei arutataks. \u00dcldiselt poliitikas ja \u00fcldse elus on lihtne reegel, et kui sa tahad teada, mida sa valesti oled teinud, siis asu kuhugi kandideerima ja sa saad k\u00f5igest teada.<\/p>\n
Kas Alar Karise v\u00f5imalused presidendina j\u00e4tkata said kahjustatud p\u00e4rast Kasahstani visiiti?<\/p>\n
Ma arvan, et see Kasahstani visiidi \u00fcmber toimunu oli siiski \u2013 ma ei taha midagi pisendada \u2013 veidi torm veeklaasis. Ta v\u00f5ib-olla on selline nii-\u00f6elda skandaalike, aga mina siiski nimetaks seda tormiks veeklaasis. Pigem on k\u00fcsimus, kui hakkab arutelu… Ma arvan, et siin parlament koguneb, seal veebruarist\u2013m\u00e4rtsist hakkab see laiem arutelu, et milline v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine president, sest see on selle aasta suurim poliitiline ja \u00fchiskondlik debatt, siis ma arvan, et Kasahstan ei ole kindlasti peateema.<\/p>\n
Eestis on \u00fcldiselt kombeks, et valitsus presidendiga t\u00fcli ei nori. Seekord siiski natukene m\u00f5ned valitsuse liikmed seda tegid.<\/p>\n
Ma ei tea, kuidas see n\u00fc\u00fcd kombeks on, et presidendiga t\u00fcli ei norita \u2013 mina m\u00e4letan ajaloost korduvalt neid kordi, aga vabas riigis muuseas ongi nii, et k\u00f5igil on \u00f5igus oma arvamusele. Rolle tuleb austada ja president on austanud valitsuse rolli, parlamendi rolli, nagu parlament on austanud presidendi ja valitsuse rolli ja k\u00f5ik omavahel. Igal institutsioonil on oma roll ja meedia on v\u00f5tnud rappida k\u00f5iki kolme v\u00e4ga hoolega ehk nii see k\u00e4ib.<\/p>\n
Mina ei ole tajunud seda \u2013 meil oli ka presidendiga ju selline j\u00f5ulu p\u00fcstijala kohtumine p\u00e4rast seda s\u00fcndmust ja suhted olid soojad ja s\u00f5bralikud. Ma ei n\u00e4inud seal \u00fchtegi sellist seljap\u00f6\u00f6ramist ega k\u00fclma \u00f5lga.<\/p>\n
Aga suursaadik Jaap Ora? Tema karj\u00e4\u00e4r on l\u00e4bi. See pisut ebaproportsionaalne ei ole?<\/p>\n
Karj\u00e4\u00e4rik\u00fcsimusi v\u00e4lisministeeriumis otsustatakse v\u00e4lisministeeriumis. Hoolimata ettekujutusest peaministri k\u00f5ikv\u00f5imsusest ei tegele peaminister sellega.<\/p>\n
V\u00e4lisminister on teie meeskonna liige?<\/p>\n
On kindlasti.<\/p>\n
Kui t\u00f5en\u00e4oline on, et president valitakse \u00e4ra riigikogus?<\/p>\n
Mina loodan, et see on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline ja mitte sellep\u00e4rast, et see kuidagi oleks rohkem koalitsiooni mure, vaid ma arvan, et see on kogu poliitilise v\u00e4lja mure. Parlamendil on ikkagi v\u00f5imalus ennast t\u00f5estada, pakkuda v\u00e4lja see kandidaat ja leida midagi suuremat kui oma ninaesine. Ma ei v\u00e4henda seda, et k\u00f5igil on \u00f5igus oma arvamusele ja ma ei v\u00e4henda ka seda v\u00f5imalust, et seatakse \u00fcles ka poliitikutest kandidaate. Seegi v\u00f5imalus on olemas.<\/p>\n
V\u00f5imalus on, aga l\u00e4biminemise v\u00f5imalus ei ole?<\/p>\n
Ei saa ju v\u00e4listada l\u00f5puks. Neid ringe tuleb ilmselt p\u00e4ris palju. Kui me hakkame siin enne vabariigi aastap\u00e4eva vaikselt v\u00f5i k\u00f5vemini arutama ja siis \u00fchel hetkel suveks kuskile j\u00f5utakse… Ma loodan, tekib mingi arusaamine, siis on kandidaadid. Kandidaadid saavad ennast esitleda, ERR-is toimub mitu erinevat formaati debatte. Siis ma arvan, et sealt edasi v\u00f5iks see \u00e4ra valitud saada.<\/p>\n
Selleks on aga ikkagi vaja teatud hulka h\u00e4\u00e4li ja ei piisa siin \u00fcksiti koalitsioonist, kellel ei ole ligil\u00e4hedaseltki praegu nii palju h\u00e4\u00e4li. Ei piisa isegi eelnevast koalitsioonist, kellel ei ole selleks piisavalt h\u00e4\u00e4li, aga kui see joon t\u00f5mmata umbes sinna, et kes arvavad, et Eesti riigi julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitika peaks olema v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine, siis ma julgen arvata, et seal v\u00f5iks juba see \u00fchine baas olla. Aga vaatame ja \u00e4rme rutta s\u00fcndmustest ette.<\/p>\n
Ajakirjandus on juba oma suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d alustanud. Teie erakonnakaaslase Urmas Paeti k\u00e4est juba k\u00fcsiti ja ta \u00fctles, et miks mitte, kui pakutakse. Aga kuulge, reformierakondlane ei saa ju Eesti presidendiks praegu?<\/p>\n
Kaks aastat tuleb \u00e4ra rahmeldada. Mina arvan, et Urmas Paet oleks v\u00e4ga hea kandidaat ja saaks presidendi t\u00f6\u00f6ga suurep\u00e4raselt hakkama. Tema v\u00e4lispoliitiline kogemus \u2013 ta vist on olnud ajaloo k\u00f5ige pikemat aega valitsuse liige, pikaaegne v\u00e4lisminister ja Euroopa Parlament kindlasti annab juurde \u2013, nii et kindlasti ta sobiks sellesse rolli ja ma kuidagi ei kiida teda erakondlikult. Ma arvan, et tal tegelikult on taju, lai pilk ja selline kaugele vaatamise v\u00f5ime t\u00e4itsa olemas.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd reformierakondlase puhul… Eeldate, et Reformierakond hoiab kogu aeg peaministri tooli, et on suurim erakond. Ma olen n\u00f5us, et v\u00f5ib-olla see tasakaal \u2013 et kui sul on Reformierakond valitsuses suurim ja presidendiametis \u2013 loomulikult pole parim. Seet\u00f5ttu jah, ma eeldan, et see v\u00f5ib v\u00e4hendada ka v\u00e4ga hea kandidaadi, n\u00e4iteks Urmase, v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Siis peaks Michal oma kohast loobuma?<\/p>\n
Miks mitte? K\u00f5ike v\u00f5ib kaaluda, aga ilmselt mitte selles saates.<\/p>\n
Aga ma saan aru, et see oli praegu selline lennukas spekulatsioon, mitte t\u00f5sine plaan?<\/p>\n
See oli k\u00fcll saatejuhi spekulatsioon. Sellest ma loodan portaalis pealkirja ei saa.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime veel aasta viimastest p\u00e4evadest: L\u00e4\u00e4nemeres l\u00f5huti j\u00e4rjekordselt sidekaableid, soomlased uurivad. Mida meil t\u00e4pselt teada on? Kas tegemist oli j\u00e4lle erakordsete asjaolude kokkulangemisega v\u00f5i oli see Venemaa operatsioon?<\/p>\n
Uurimine t\u00e4hendab seda, et tehakse asjaolud selgeks. Ma \u00fctleks, et pikka aega vahepeal j\u00e4lle oli veidi rahulikum. \u00dcldiselt, nagu erinevad eksperdid v\u00e4lisluurest on seda ka avalikult kirjeldanud, et ega Venemaa huvi l\u00f5puks ei ole korraldada suuri pahandusi siin, ehkki v\u00f5ib paista teistpidi, sest see t\u00e4hendab ikkagi iga kord tagasil\u00f6\u00f6ki, t\u00e4iendavat survet nende varilaevastikule. Teisest k\u00fcljest ega me seda survet ja varilaevastiku kontrollimist ka isegi ilma pahandusteta j\u00e4rele ei j\u00e4ta, nii et igatepidi see surve kasvab.<\/p>\n
Kas see n\u00fc\u00fcd on tormist tingitud, kas see on paha juhus, j\u00e4lle halb meres\u00f5iduoskus, nagu kombeks on \u2013 raske hinnata.<\/p>\n
Aga minu meelest meie jaoks ja ma arvan k\u00f5ikide maailma riikide jaoks, kellel on meres erinevaid \u00fchendusi, t\u00e4hendab see ikkagi seda, et tulevikus mere p\u00f5hjas olevad \u00fchendused tuleb rajada v\u00f5imalikult l\u00f5hkumiskindlalt. Me ju arutame t\u00e4na, et kui me hakkame tulevikus tegema Soomega uusi energia\u00fchendusi ja nii edasi, siis k\u00f5ik need tuleb rajada ikkagi sellisel viisil juba, et neid ei saa l\u00f5hkuda ankruga ega erinevate asjadega. V\u00f5ib see olla tormist, v\u00f5ib see olla pahast tahtest, aga kui sul on nii tihe liiklus, on see ainult aja k\u00fcsimus, millal midagi sellist juhtub. Sellisel \u00f5nnetul juhusel v\u00f5i r\u00fcndajal peab olema \u0161anss ainult \u00fcks kord \u00f5nnestuda, kaitse peab iga kord \u00f5nnestuma.<\/p>\n
See operatsioon nii-\u00f6elda merekaitseks nii soomlastel, eestlastel kui k\u00f5igil merelistel riikidel on ju pidev, tegelikult NATO laevadki on merel. Aga tormiga l\u00e4heb mitu kaablit v\u00e4lja, m\u00f5ni ankur kuhugi l\u00e4heb \u2013 k\u00f5ik see summeerub.<\/p>\n
Soomlased on v\u00e4ga konkreetsed olnud nende olukordade lahendamisel, ka seekord ikkagi kopterist trossiga laskumine nagu filmis. Aga sellel k\u00fcsimusel on ka teine pool: eestlased seda ei teinud ja nagu merev\u00e4e \u00fclem \u00fctles, et lepiti kokku, kuna pole vastavat v\u00f5imekust. Et oleme midagi tegemata j\u00e4tnud v\u00f5i?<\/p>\n
Tegemata j\u00e4tnud v\u00f5ib-olla, kui laevade hankimisest r\u00e4\u00e4kida, siis jah, laevu tuleb juurde hankida. See on selge, aga igal riigil on oma maht, kui suuri laevu ja kui palju sa saad hankida. Riigieelarve on olnud piiratud. J\u00e4rgmises riigikaitse arengukavas on uute laevade ostmine paigas t\u00e4itsa ehk neid tuleb hankida.<\/p>\n
Konkreetse laeva puhul oli ta liikumas juba Soome poolele, nii et oli selge, et m\u00f5istlik on soomlastel toimetada ja soomlased toimetasid. See laev \u00f5nneks tegi ka koost\u00f6\u00f6d. Tihtipeale on probleemsemad need laevad, mis koost\u00f6\u00f6d ei tee.<\/p>\n
Kogu maailma meredel laiemalt on ikkagi see probleem, et kui aastaid tagasi sellised \u00fchendused ei olnud nii-\u00f6elda sihtm\u00e4rgid v\u00f5i need, mida tihtipeale tabatakse, siis n\u00fc\u00fcd on see kuidagi kasvanud. See kuidagi ankruga pihta saamine, v\u00f5ib-olla laevade v\u00f5imsus, liikumine on suurenenud ja nii edasi, aga see on suur probleem igal juhul ja sellega tuleb ka tulevikus arvestada. Ega see kuskile ei kao.<\/p>\n
Meie \u00fclesanne on nii v\u00e4ikseks see m\u00f5ju muuta kui v\u00f5imalik, ennetada merel seda, mis on ja me teeme seda liitlastega koos, me \u00fcksi seda kindlasti ei tee. Lisaks hoolitseda, et k\u00f5ik, mis vaja, saab parandatud v\u00f5imalikult kiiresti, sest see v\u00e4hendab seda m\u00f5ju ka rahvamajandusele.<\/p>\n
Ma tean, et te vihkate seda k\u00fcsimust, aga mis tunne on hommikul panna pintsak selga, lips ette ja minna t\u00f6\u00f6le, teades, et populaarsus on peaaegu p\u00f5randal?<\/p>\n
Pintsak tuleb ikka selga panna ja lips ette. Mina teen oma t\u00f6\u00f6d ikkagi selle nimel, mis on oluline.<\/p>\n
Loomulikult kui sa m\u00f5tled sellele, mis on oluline, kui sa hiljem vaatad ajalukku, siis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes loeb see, kuidas Eestil on l\u00e4inud, kas Eesti on paremini kaitstud, kas sa tead, et iseseisvus on tagatud? Mina oma tulevikku ei seo Eestiga, mina arvestan, et siin peab olema k\u00f5ik tagatud, see on esimene asi. Kui ma olen hommikul lipsu ette ja pintsaku selga pannud selle jaoks, siis mulle sellest t\u00e4itsa piisab.<\/p>\n
Teiseks, \u00fctleme nii, et kui me oleme l\u00e4bi murdnud sellest viletsast majanduskliimast… Kaks ja pool aastat on olnud ikka niisugust Eesti suusailma \u2013 lund pole, hall \u2013 ja muudkui ainult r\u00fchid, siis eelmise aasta l\u00f5pus ja eelmisel aastal ikkagi majandus p\u00f6\u00f6rdus k\u00fcll v\u00e4iksele, aga siiski v\u00e4ga armsale kasvule ning j\u00e4rgnevatel aastatel on pilt parem. Maksuk\u00fc\u00fcru autor on siiski Isamaa, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Maksuk\u00fc\u00fcru kohta vastasin \u00e4ra, kes on autorid.<\/p>\n
Vahepealne maksusegadus \u2013 mina hindan, et selle nii-\u00f6elda autor oli probleem, kuidas rahastada riigikaitset ja tulemus oli see, et sotsidega koos ei leidnud me paremat lahendust kui tollased otsused, muuhulgas ka ettev\u00f5tte kasumite maksustamisest. Ma ei v\u00e4ida, et L\u00e4\u00e4nemets on s\u00fc\u00fcdi, sest otsused olid ikkagi \u00fchised, aga lihtsalt sellel hetkel ei olnud paremat viisi ja ma m\u00f6\u00f6nan, et seal oli ka sotside oma n\u00e4gemust. Sotsid ei ole ju kunagi varjanud, et nende hinnangul tuleks ettev\u00f5tteid rohkem maksustada. See oli nende ettekujutus.<\/p>\n
Minu ettekujutus on pigem see, mis on praegu ehk maksud l\u00e4hevad alla, riik on t\u00f5husam ja me k\u00e4rbime rohkem. Need kaks lahendust tegelikult koos ei t\u00f6\u00f6tanud ning sellep\u00e4rast me sotsidega ka lahku l\u00e4ksime. Seal ei ole mingit isiklikku vimma ega sellist liigset rusikat taskus, vaid ma pigem \u00fctlen ausalt, et ilmselt ikkagi see tarkus, mis oli varasemalt Reformierakonnal ja meie DNA-s, on see, et majanduspoolega, fiskaalpoolega, maksupoolega tegeleb Reformierakond ja kulutamise poolega sotsid. See on huumoriga pooleks, nagu omal ajal \u00f6eldud, aga kui sotsid hakkasid tegelema v\u00e4ga palju maksudega ja…<\/p>\n
Reformierakond kulutamisega, et siis?<\/p>\n
Jah, kulutuste k\u00e4rpimisega, siis \u00fctleme nii, et see k\u00f5ik ei t\u00f6\u00f6tanud koos.<\/p>\n
Siis on Raimond Kaljulaidil \u00f5igus, et ta viimasel ajal \u00fcldse ei saa aru, mis Reformierakonnas toimub \u2013 te nagu oleksite oma professionaalse tunnetuse kaotanud.<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda, kas Raimond Kaljulaid peakski t\u00e4pselt aru saama, mis meil toimub. Hea, kui ta saab aru, mis sotsides toimub. Asugu selleks eksperdiks, ta r\u00e4\u00e4gib jube palju meist. Tahab, astugu partei liikmeks, saame arutada.<\/p>\n
Nali naljaks, t\u00e4na on Reformierakond ma \u00fctleks nii-\u00f6elda ideoloogiliselt oma kujus, omas DNA-s. Me oleme ju \u00f5ppinud sellest tagasisidest ja ega see tagasiside niisama ei tulnud, et karistada me saime. Eks see nuhtlus t\u00e4hendas meile ka ikkagi enesesse vaatamist \u2013 nii see k\u00e4ib. \u00dctleme nii, et t\u00f5husam riik, kokkut\u00f5mbamine, teenuste \u00fclevaatamine, moodsamad lahendused, madalam maksukoormus \u2013 tegelikult see on see, kuhu Eesti peab liikuma ja selles suunas me liigume.<\/p>\n
Lisaks, et oleks taaskord mainitud, siis 1. jaanuarist maksud oluliselt langesid. Eelmisel aastal maksukoormus oli 36,6 protsenti, sellel aastal 35,2 protsenti \u2013 ajaloos suurim maksulangetus Eestis.<\/p>\n
Tulemus on see, et v\u00f5lakoormus kasvab rekordiliselt suureks ja Urmas Reinsalu reiting t\u00f5useb.<\/p>\n
V\u00f5lakoormus kasvab. Eesti riik on laenu v\u00f5tnud ka varem, kaitsekulud kasvavad ka rekordiliselt suureks ja defitsiit ajas v\u00e4heneb. Ma siiski meenutan, et 2024. aastal, kus defitsiit pidi olema umbkaudu 2,9-3 protsenti, oli tulemus veidi \u00fcle pooleteist protsendi \u2013 1,7-1,8 protsenti m\u00e4lu j\u00e4rgi. 2025. aastal, kus eelarve v\u00f5eti vastu kolmeprotsendise defitsiidiga, oli see viimaste hinnangute j\u00e4rgi umbes \u00fche protsendi kanti. Nii et tegelikult me saime umbes 800 miljonit paremini hakkama.<\/p>\n
Ka sellel aastal tuleb pingutada, et riik oma kulud hoiab kontrolli all, siis defitsiit j\u00e4\u00e4b v\u00e4iksemaks ja koomale tuleb erinevaid teenuseid t\u00f5mmata ikkagi. Me peame \u00fcle vaatama erinevaid asju, aga olgu \u00f6eldud, et sellele ma olen vastu seisnud, mida on ka parempoolsed v\u00e4ga j\u00f5uliselt ramminud: et minna pensione k\u00e4rpima. Seda mina ei toeta.<\/p>\n
Urmas Reinsalu l\u00f6\u00f6b teid teie oma relvaga ja \u00fctleb, et suurim pika vaatega probleem l\u00e4hitulevikuks on Reformierakonna valitud teel lagastada \u00e4ra Eesti rahanduslik j\u00e4tkusuutlikkus. Mis te j\u00e4rgmisele peaministrile vastate?<\/p>\n
Tema unistustes j\u00e4rgmisele peaministrile, seda esiteks. Teiseks, suurima eelarve defitsiidi planeeris EKREIKE valitsus aastal 2020, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis lagastati \u00e4ra rahastus. Eesti rahandus lagastati \u00e4ra 2017, kui J\u00fcri Ratas, t\u00e4nane isamaalane ja tollane keskerakondlane, sellel ajal Isamaa rahandusministri juhtimisel, laskis l\u00f5dvaks eelarve reeglid. Tulemuseks oli mis? Kui tuli kriis, siis halbadel Reformierakonna Ansipi aegadel kogutud eelarvevarud kaotati \u00e4ra.<\/p>\n
Nii et \u00fctleme nii: kui ta tahab vaadata, kes eelarvesse probleemi tekitas ja selle k\u00e4o kombel selle defitsiidi muna sinna pesasse munes, siis see k\u00e4gu on ikka k\u00f5vasti Urmas Reinsalu n\u00e4gu ja Isamaa n\u00e4gu.<\/p>\n
Seal on lihtsalt paar detaili, et \u00fchest s\u00fcndmusest on varsti juba k\u00fcmmekond aastat m\u00f6\u00f6das ja teisel ajal oli Covid.<\/p>\n
Jah ja \u00fctleme nii, et juhuks, kui keegi m\u00e4rganud pole, siis praegu on meil naaberriik s\u00f5jarajal ja kuhugi tuleb panna kirja need kaitsekulutused.<\/p>\n
Ja Reformierakonna valimislubadused?<\/p>\n
Reformierakonna valimislubadus on \u00f5ige: me kaotame Isamaa, sotside ja Keskerakonna tehtud maksuk\u00fc\u00fcru ehk astmelise tulumaksu, mis maksustas p\u00f5hiliselt keskmist t\u00f6\u00f6tajat ehk sedasama tavalist peret, kes k\u00e4ib t\u00f6\u00f6l, saab keskmist palka ja kes oli siis Eesti “see k\u00f5ige rikkam”, keda tuli k\u00f5ige rohkem nende arust maksustada. Loomulikult me kaotame selle. \u00dchetaoline tulumaks ongi see, kuidas inimesed teavad, et nende edasip\u00fc\u00fcdlikkust ei karistata, ja ma siiski meenutan: suurema sissetulekuga inimesed maksavad ka absoluutsummas rohkem makse.<\/p>\n
Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et julgeolekumaks muutus maksukingituseks rikastele p\u00e4rast seda, kui nemad valitsusest lahkusid?<\/p>\n
Kui Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja sotsid valitsusest lahkusid, ma meenutan, siis me t\u00fchistasime ettev\u00f5tete kasumite maksustamise, mis neile oli v\u00e4ga ideoloogiline. Esimesest eurost tulumaksustamise \u2013 mida keegi vist pole t\u00e4hele pannud \u2013, mis oleks l\u00f6\u00f6nud v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi ja pension\u00e4re, selle t\u00fchistasime p\u00e4rast nende lahkumist. T\u00fchistasime ka tulumaksut\u00f5usu, mis oleks k\u00f5igile t\u00e4iendava tulumaksu toonud kaela. Nii et me oleme ikka p\u00e4ris k\u00f5vasti maksukoormat maha keeranud p\u00e4rast seda, kus sotsid lahkusid.<\/p>\n
Ma tegelikult ei ole ikkagi praeguses intervjuus kuulnud, et mis see teie suur idee on. Kuidas Reformierakond \u2013 kui teist korda saates Urmas Paeti tsiteerida \u2013 sellest h\u00e4gusast pilvest v\u00e4lja viia, mille sees ta viimased aastad on h\u00f5ljunud?<\/p>\n
Ma arvan, et selles on mitu erinevat komponenti. \u00dcks on kindlasti tugev, kaitstud riik, vaba riik \u2013 see on esimene. Seda on ka tegudes n\u00e4ha, me ei pea ainult r\u00e4\u00e4kima sellest. Kaitsekulud on ikkagi sellised, et meie lapsed ja lapselapsed saavad elada rahus, ajada siin eestikeelset asja. Seda esiteks.<\/p>\n
Teiseks on majanduse kasvule p\u00f6\u00f6ramine. Kui me vaatame laiemalt, siis v\u00e4ga palju pingeid \u00fchiskonnas on ikkagi tulnud sellest, kui inimeste hakkamasaamine \u2013 eriti k\u00f5rge hinnat\u00f5usu ajal \u2013 on olnud l\u00f6\u00f6gi all. Kui sul on midagi ringi jagada, siis ringi jagada sul on ikkagi tekkivat j\u00f5ukust. Mis t\u00e4hendab seda, et minu nii-\u00f6elda teine selline oluline eesm\u00e4rk \u2013 ja ma arvan Reformierakonna eesm\u00e4rk \u2013 on ikkagi maksukoormuse allasaamine, majanduse k\u00e4imasaamine, majanduskasvule p\u00f6\u00f6ramine, mis on ka k\u00e4es.<\/p>\n
Kolmas kindlasti on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika, mis t\u00e4hendab seda, et inimesi austatakse, neid ei m\u00f5nitata. Eesti ei ole selline riik, kus inimesi t\u00f5rjutakse, vaid kus tegelikult inimestest hoolitakse. Sellise riigi ehitamine.<\/p>\n
Nii et ma arvan, et need on kindlasti kolm olulist asja, mille eest mina seisan ja praktikas olen ka seisnud. \u00dctleme nii, et ma ei pea seda ainult r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Kaitsekulutused on k\u00f5ikide aegade laes. Majandus kasvab, hakkab kasvama, inimestel on rohkem raha k\u00e4es ja v\u00e4\u00e4rtusi kaitseb iga p\u00e4ev \u2013 ning m\u00fcrglit, pange t\u00e4hele, sedasama nii-\u00f6elda v\u00e4\u00e4rtuste tagasikeeramise v\u00e4rki meil ju parlamendis teeb nii EKRE, Isamaa kui Keskerakond. Tegelikult nende nii-\u00f6elda igap\u00e4evane retoorika, kui te vaatate seda parlamendi debatti, ongi ju suunatud sellele, et \u00f6elda, millised inimesed Eestisse sobivad ja millised mitte.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/2534084h2863t24.jpg\"\/)
Kristen Michal “Esimeses stuudios”. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n
Eesti 200 v\u00f5tate oma r\u00fcppe v\u00f5i nende reiting l\u00e4heneb nullile?<\/p>\n
V\u00f5ime j\u00e4lle oletada, aga mina arvan, et Eesti 200 leiab ennast ja kindlasti j\u00e4rgmistel valimistel on neil v\u00f5imalus valimisk\u00fcnnist \u00fcletada. Ma \u00fctleksin, et tegemist on siiski, kui vaadata meeskonda… Ettev\u00f5tete puhul tihtipeale hinnatakse \u2013 ma ei tea, kas see n\u00fc\u00fcd detailselt t\u00e4pne v\u00f5rdlus on \u2013, aga kui sa vaatad ettev\u00f5tte t\u00fckke ja vara, siis need t\u00fckid ja varad tihtipeale on palju v\u00e4\u00e4rtuslikumad, kui see aktsia hind parajasti seal b\u00f6rsil on. Nii on mitmes ettev\u00f5ttes olnud. Eesti 200 puhul on samamoodi: kui ma vaatan neid inimesi, kes seal on, seda kompetentsi ja ma saan aru, et kui sa n\u00e4ed, et keegi on maas, siis tuleb ikka talle jalaga ribidesse anda, nagu Eesti ajakirjanduses kombeks on viisakalt arvajatel, aga oleme ausad, inimestel on siiski oskusi ka ja teadmisi, nii et ma arvan, et k\u00fcll nad saavad ka valimisteks jala maha.<\/p>\n
Teil ikka l\u00e4heb korda see reitingu k\u00fcsimus?<\/p>\n
Eesti 200 ja meie puhul kindlasti. Miks ma ei peaks head soovima valitsuses olevatele erakondadele?<\/p>\n
Saate k\u00f5ige keerulisem \u00fclesanne on vastata 30 sekundiga k\u00fcsimusele Eleringi varustuskindluse raporti kohta, kus \u00f6eldakse, et 2035. aastaks on vaja 1000 megavatti juhitavaid jaamu. Millal ehituseks l\u00e4heb?<\/p>\n
See plaan on ka olemas. See on ju loogiline, et seni on p\u00f5levkivijaamade reservis; kuni on olemas uued gaasijaamad, siis l\u00e4hevad p\u00f5levkivijaamad vaikselt reservist v\u00e4lja, tulevad asemel gaasijaamad.<\/p>\n
Ja palju see maksab?<\/p>\n
P\u00f5levkivijaamade \u00fclevalhoidmine maksab umbes 60 miljonit aastas, gaasijaamade puhul on see umbes 80-100 miljonit aastas, mis t\u00e4hendab seda, et ta j\u00e4\u00e4b umbes samasse vahemikku, aga see on ligikaudne hinnang, s\u00f5ltub k\u00f5ik t\u00e4pselt, kuidas hanked l\u00e4hevad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui vaadata USA kahanenud rolli Ukraina abistamisel ja teatavat ebaselgust Euroopa m\u00f5ttes, siis kas Euroopa suudab need rollid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79538,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[39587,26,27,37,33,651,35,729,39781,34,36,31,32,21,731,646,28,29,1799,26381,19,7751,25,18841,643,4786,23,24,22277,22,2408,20,39499,30],"class_list":{"0":"post-79537","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andres-kuusk","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-200","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-ekre","16":"tag-eleringi-varustuskindluse-raport","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-isamaa","23":"tag-kristen-michal","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-lauri-laanemets","27":"tag-maksukuuru-kaotamine","28":"tag-news","29":"tag-peaminister","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-presidendivalimised","32":"tag-reformierakond","33":"tag-sotsiaaldemokraatlik-erakond","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-ukraina-venemaa-soda","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-urmas-paet","39":"tag-uudised","40":"tag-venezuela-usa","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79537"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79537\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}