{"id":79624,"date":"2026-01-07T03:00:07","date_gmt":"2026-01-07T03:00:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79624\/"},"modified":"2026-01-07T03:00:07","modified_gmt":"2026-01-07T03:00:07","slug":"ligi-pool-mullu-eestis-tarbitud-elektrist-tuli-soomest-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79624\/","title":{"rendered":"Ligi pool mullu Eestis tarbitud elektrist tuli Soomest | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti elektritarbimine oli m\u00f6\u00f6dunud aastal 7,9 teravatt-tundi, mis on samas suurusj\u00e4rgus 2024. aastaga, n\u00e4itavad Eleringi andmed.<\/p>\n<p>Enefiti energiakaubanduse juhi kohuset\u00e4itja Tiit H\u00f5bej\u00f5gi \u00fctles ERR-ile, et tarbimismahtu kahandasid kindlasti soojemad \u00f5hutemperatuurid, sest talv oli pehme, kuid seda tasakaalustas \u00fcle\u00fcldine elektrifitseerimise kasv, n\u00e4iteks elektrile \u00fcleminek transpordivaldkonnas.<\/p>\n<p>&#8220;Ainu\u00fcksi Enefiti elektriautode laadimisv\u00f5rgus kasvas laadimise maht enam kui kaks korda,&#8221; t\u00f5i H\u00f5bej\u00f5gi v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Praegu on Eesti selgelt elektri importija, ehkki aastaks 2035 on seatud siht, et elektrienergia eksport ja import oleksid tasakaalus. Mullu importis Eesti Electricitymapsi andmetel aastas kulunud elektrist 46 protsenti ehk 4,69 teravatt-tundi Soomest.<\/p>\n<p>Estlink 2 l\u00fclitus mullu jaanuari l\u00f5pus rikke t\u00f5ttu v\u00e4lja ning uuesti sai see t\u00f6\u00f6korda alles enne jaanip\u00e4eva, kuid sellest hoolimata \u00fcletas Soomest imporditud elekter 2024. aasta kogust \u2013 toona oli selle osakaal Eesti tarbimisest 36 protsenti.<\/p>\n<p>Soomes tuleb 37 protsenti tarbimisest tuumaenergiast. Eestis toodetavast elektrist moodustab suurima osa ehk 14 protsenti p\u00f5levkivi, mis andis aastas 1,4 teravatt-tundi, ehkki v\u00f5rreldes eelnenud aastaga oli selle osakaal kolme protsendi v\u00f5rra v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>13 protsenti tarbimisest ehk 1,3 teravatt-tundi andis Eestis tuule- ja 11 protsenti ehk 1,1 teravatt-tundi p\u00e4ikeseenergia. Nii gaas kui ka biomass moodustasid tarbimisest viis protsenti ehk 0,5 teravatt-tundi.<\/p>\n<p>Eesti elektrieksport toimus ennek\u00f5ike L\u00e4ti suunal, kuhu liikus 14 protsenti ehk 1,45 teravatt-tundi elektrit.<\/p>\n<p>Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning v\u00f5rreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro v\u00f5rra megavatt-tunni kohta. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets t\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00f5hjustena v\u00e4lja Eesti-L\u00e4ti \u00fclekandev\u00f5imsuste piiramist 525 megavati v\u00f5rra sagedusjuhtimiseks ning ka pehmet talve.<\/p>\n<p>Soomes oli keskmine elektri hind m\u00f6\u00f6dunud aastal ligikaudu poole odavam ehk 40,49 eurot megavatt-tunni kohta.<\/p>\n<p>Alanud aastal on H\u00f5bej\u00f5e s\u00f5nul elektri hinna oluliseks m\u00f5jutajaks Eesti-L\u00e4ti vahelise elektri\u00fchenduse piirang.<\/p>\n<p>&#8220;Selle t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b P\u00f5hjamaade soodsam elekter suuremas mahus Eestisse ning hoiab siinse hinna \u00fclej\u00e4\u00e4nud Baltikumist m\u00f5nev\u00f5rra madalamal,&#8221; s\u00f5nas H\u00f5bej\u00f5gi.<\/p>\n<p>Estlink 2 rike m\u00f5jutas elektri hinda pikalt<\/p>\n<p>Eesti Energia andmed n\u00e4itavad, et mullu jaanuaris maksis elekter Eestis keskmiselt 9,2 senti kilovatt-tund. Hinda m\u00f5jutas aastataguses jaanuarikuus tuuleenergia toodangu kahanemine, Estlink 2 elektri\u00fchenduse katkestus ning suurem tarbimine, mille tingis k\u00fcm ilm.<\/p>\n<p>Veebruaris kerkis elektri hind 65 protsenti jaanuarist k\u00f5rgamaks ehk 15,2 sendini kilovatt-tunni eest. 2024. aasta veebruariga v\u00f5rreldes maksis elekter mullu veebruaris ligi kaks korda rohkem ja Eesti Energia selgitas seda rohke fossiilk\u00fctuste kasutusega kogu Baltikumis, madala tuuletoodanguga, \u00fclekandev\u00f5imsuse piirangutega ning ka k\u00fclmast ilmast tingitud suure tarbimisega.<\/p>\n<p>\u00dchtlasi oli veebruar kuu, mil Balti elektris\u00fcsteem des\u00fcnkroniseeriti Venemaast ja s\u00fcnkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsis langesid elektrihinnad veebruariga v\u00f5rreldes 41 protsenti ja keskmiselt maksis elekter Eestis 9,02 senti kilovatt-tunni kohta. Soodsama hinna t\u00f5i Balti riikides kasvanud tuuletoodang, v\u00e4iksem k\u00fctten\u00f5udlus ning p\u00e4ikeseenergia lisandumine. Siiski j\u00e4i elektri hind v\u00f5rreldes 2024. aasta m\u00e4rtsiga 32 protsenti kallimaks ja selle p\u00f5hjuseks oli \u00fclekandev\u00f5imsuste puudumine Baltikumi piirkonnas ning peaaegu poole v\u00e4iksem L\u00e4ti h\u00fcdroenergia toodang.<\/p>\n<p>Aprillis langesid elektrihinnad veelgi, v\u00f5rreldes m\u00e4rtsiga olid need 19 protsenti odavamad \u2013 7,33 senti kilovatt-tunnilt. Hinnalanguse t\u00f5i k\u00fctten\u00f5udluse v\u00e4henemine ning k\u00f5rge p\u00e4ikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes 2024. aastaga maksis elekter aprillis pea viiendiku v\u00f5rra rohkem, ehkki Estlink 2 \u00fchendus puudus nii toona kui ka m\u00f6\u00f6dunud aasta aprillis. Eesti Energia selgitas seda L\u00e4ti h\u00fcdroenergia toodangu rekordmadalat tasemega, mis kergitas vajadust kallimate, fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevate allikate j\u00e4rele. Nende hind on otseselt seotud maagaasi hinnaga, kuid gaasi hind kerkis j\u00e4rjepidevalt, t\u00f5stes nii ka elektri hindu Balti riikides.<\/p>\n<p>Mais maksis elekter keskmiselt 6,8 senti kilovatt-tunni eest. V\u00f5rreldes aprilliga langes selle hind kaheksa protsendi v\u00f5rra, sest maagaasi hind langes, samas kui Leedus ja Eestis toodeti palju taastuvenergiat ning L\u00e4tis h\u00fcdroenergiat.<\/p>\n<p>Juunis olid viimaste aastate suuremad hinnak\u00f5ikumised<\/p>\n<p>Juunis langes elektri hind v\u00f5rreldes maiga 39 protsenti ja see maksis 4,1 senti kilovatt-tunnilt. Seejuures langes elektri hind neljandat kuud j\u00e4rjest. Hinnalanguse t\u00f5id peamiselt Baltikumi tuuletoodangu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kasv, ootamatult suurenenud h\u00fcdrotoodang ja rekordmadal fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinev elektritootmine.<\/p>\n<p>Vaatamata madalale hinnatasemele oli juuni \u00fcks Balti riikide viimaste aastate k\u00f5ige suuremate hinnak\u00f5ikumistega kuu: turuhind j\u00e4i vahemikku -0,5 kuni 8,7 senti kilovatt-tunni kohta. K\u00f5ikumisi leevendas aga Estlink 2 \u00fchenduse turule naasmine 19. juunil.<\/p>\n<p>Juulis langes elektri hind Eestis v\u00f5rreldes juuniga 11 protsenti ja see maksis keskmiselt 3,7 senti kilovatt-tunni eest. V\u00f5rreldes 2024. aasta juuliga oli elektri hind s\u00fcdasuvel ligi 63 protsenti madalam. P\u00f5hjuseks oli tugev p\u00e4ikeseelektritoodang, L\u00e4ti keskmisest k\u00f5rgem h\u00fcdroenergia toodang ja Estlink 2 \u00fchenduse taastumine.<\/p>\n<p>Augustis p\u00e4ikeseenergia toodang v\u00e4henes ning mitmes Skandinaavia tuumajaamas tehti plaanilist hooldust. H\u00fcdroenergia toodang langes samuti ning seet\u00f5ttu tuli rohkem toetuda impordile ja fossiilsele tootmisele, mis kergitas elektri hinda Eestiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. See maksis keskmiselt 7,7 senti kilovatt-tunni eest.<\/p>\n<p>Septembris kerkis elektri keskmine hind Eestis 8,1 sendini kilovatt-tunni kohta, olles augusti hinnast ligi viis protsenti kallim. Hinnat\u00f5usu p\u00f5hjustasid mitu tegurit: p\u00e4ikeseenergia tootmine langes kogu Baltikumis pilvisema ilma ja valge aja l\u00fchenemise t\u00f5ttu, Estlink 1 oli suure osa kuust rikkis ning L\u00e4ti h\u00fcdroenergia toodang v\u00e4henes.<\/p>\n<p>Oktoobris kerkis hind v\u00f5rreldes septembriga 11 protsendi v\u00f5rra ja see maksis keskmiselt 8,98 senti kilovatt-tunni kohta. Hinnat\u00f5usu peamisteks p\u00f5hjusteks v\u00f5rreldes eelnenud kuuga olid Baltikumi p\u00e4ikeseenergia tootmise v\u00e4henemine, hooajaline temperatuurilangus, mis suurendas k\u00fcttevajadust, ning tavap\u00e4rasest v\u00e4iksem tuuleenergia toodang Eestis. Lisaks oli \u00fchendus L\u00e4tiga piiratud, mis v\u00e4hendas Leedus toodetud tuuleenergia sissevoolu.<\/p>\n<p>Novembris olid ilmad k\u00fclmemad, k\u00fcttevajadus kasvas ning n\u00f5udlus elektriturul samuti. Keskmine elektri hind oli Eestis 9,6 senti kilovatt-tunni eest, mis on seitse protsenti k\u00f5rgem kui oktoobris ja ligi 16 protsenti k\u00f5rgem kui 2024. aasta novembris. Hinnat\u00f5us tulenes sellest, et kehvemate tuuleolude t\u00f5ttu v\u00e4henes tuuleenergia tootmine ja rohkem kasutati fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavate jaamade toodangut.<\/p>\n<p>Detsembris maksis elekter keskmiselt 7,4 senti kilovatt-tunni eest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti elektritarbimine oli m\u00f6\u00f6dunud aastal 7,9 teravatt-tundi, mis on samas suurusj\u00e4rgus 2024. aastaga, n\u00e4itavad Eleringi andmed. Enefiti energiakaubanduse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79625,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,7275,39825,655,7039,4527,12225,34,36,813,17008,39826,16910,3082,3659],"class_list":["post-79624","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektri-hind","tag-elektriimport","tag-elering","tag-enefit","tag-energia","tag-estlink-2","tag-estonia","tag-estonian","tag-hinnad","tag-hudroenergia","tag-polevkivienergia","tag-thi","tag-tuuleenergia","tag-tuumaenergia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115851586601435356","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79624","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79624"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79624\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79624"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79624"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79624"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}