Inimesed, kes m\u00e4letavad pandimajade \u00e4ri Eestis veel 1990. aastate algusest, kui v\u00e4\u00e4risasjade vastu k\u00f5rge intressiga l\u00fchiajalisi sularahalaene andvad ettev\u00f5tted paiknesid keldripindadel, on olnud \u00fcllatunud, kui on kohanud pandimajasid, tihti mitme eri ettev\u00f5tte omi, kaubanduskeskustes. N\u00e4iteks on Tallinnas Lasnam\u00e4el asuvas Mustakivi keskuses ennast sisse seadnud kolm eri pandimaja Hambakliiniku ja Dodo Pizzaga \u00fche katuse all.<\/p>\n
Kristen Oliver Rattasepp, maakler ja Pindi Kinnisvara \u00c4ripinnad juhatuse liige, \u00fctles siiski, et kuigi pandimajade renomee ja finantsolukord on viimase viie aastaga paranenud, pole n\u00e4ha tendentsi, et pandimajad just massiliselt keskustesse koliksid.<\/p>\n
“Seda teevad v\u00f5ibolla m\u00f5ned \u00fcksikud br\u00e4ndid, kuid suurt positsiooni \u00e4rikinnisvaras pole pandimajad v\u00f5tmas,” s\u00f5nas Rattasepp.<\/p>\n
Rattasepp lisas, et ka inimesed on valmis pandimaju uutes asupaikades tervitama, taas t\u00e4nu asjaolule, et nende maine on tervikuna parem.<\/p>\n
Maakleri hinnangul pandimajad keskustes hinnasoodustusi ei saa ja maksavad sama \u00fc\u00fcrihinda, mis teised. “Neil on reeglina kasutusel ka v\u00e4ikesed pinnad, seet\u00f5ttu pole p\u00f5hjust neile hinnaalandust teha,” lisas ta.<\/p>\n
Samuti on t\u00f5siasi, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei leia kliendid kunagi pandimaja Tallinna Viru keskusest v\u00f5i \u00dclemiste keskusest, kes valivad hoolsalt klientuuri ja ka kelle klientidele on oluline, milliste \u00e4ride k\u00f5rval nad paiknevad.<\/p>\n
Pandimajade asupaigaks on ja j\u00e4\u00e4b pigem \u00e4\u00e4relinna v\u00f5i magalarajooni kaubakeskus.<\/p>\n
Mustakivi keskusest \u00f6eldi ERR-ile, et pandimajad on head rentnikud juba mitmeid aastaid ja keskusel nendega probleeme pole.<\/p>\n
“Meil k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab, lepingud kehtivad. Kahel pandimajal on eraldi sissep\u00e4\u00e4s, ainult \u00fcks pandimaja asub keskuses sees. Kliendid k\u00e4ivad seal eraldi ustest. Teisi \u00e4ripindade rentnikke nad ei h\u00e4iri, selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik korras,” lausus keskuse esindaja.<\/p>\n
Kulla hinna p\u00f6\u00f6rane kasv kergitab pandimajaketi k\u00e4ivet<\/p>\n
\u00dcks sellistest ettev\u00f5tetest, kes pandimajade br\u00e4ndi parketik\u00f5lbulikumaks on arendanud, on \u00fcle Eesti paarik\u00fcmnes asukohas tegutsev Luutar. Pandimajadele mittetavap\u00e4raselt on Luutar oma \u00e4ri edusammudest teatamiseks kasutanud ka suhtekorraldusfirma abi.<\/p>\n
Viimati teatas pandimajakett rekordilisest k\u00e4ibekasvust.<\/p>\n
“Otsime pidevalt suuremaid pindasid ja plaanime lisaks praegusele 20 esindusele uusi avada,” \u00fctles Luutari omanik ja juht Ljubov-Luule Emmar ja lisas, et k\u00f5ige rohkem on k\u00e4ibed kasvanud Tartu, P\u00e4rnu ja Ida-Viru pandimajades.<\/p>\n
Kuigi Emmari s\u00f5nul kasvas ettev\u00f5tte 11 kuu k\u00e4ive v\u00f5rreldes mullusega \u00fcle 10 protsendi ning novembris s\u00fcndis ligi 20 aasta k\u00e4iberekord, siis pole tema s\u00f5nul tarvis sellest j\u00e4reldada, et inimesed rohkem pandiksid.<\/p>\n
“Kasvu tekitab kulla hind maailmaturul. Ehk siis ega koguseliselt ei ole v\u00e4ga midagi muutunud, see ei t\u00e4henda, et inimesed massiliselt jooksevad ja pandivad, aga kuna v\u00e4\u00e4rismetallide hind on nii k\u00f5rge, siis kasvatab numbreid,” selgitas Emmar ERR-ile.<\/p>\n
“Kulla hind on ju kahe aastaga praktiliselt 50 protsenti t\u00f5usnud ja kui varem anti 28 eurot grammi eest, siis t\u00e4na me anname juba 65 eurot grammi eest,” \u00fctles Emmar. “Need inimesed, kes siin omal ajal kulda investeerisid – v\u00e4ga tark otsus,” lisas ta.<\/p>\n
Luutari k\u00e4ibekasvu viimastel aastatel n\u00e4itavad ka Inforegistri andmed: kui 2023. aastal oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 2 520 347 eurot, siis 2024. aastal juba 4 084 345\u00a0eurot.<\/p>\n
Emmari s\u00f5nul on kuld j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige enam panditav ese. “K\u00f5iki asju panditakse, aga lihtsalt \u00fclekaal on v\u00e4\u00e4rismetallil,” lausus ta.<\/p>\n
Pandimajade \u00e4ri maine \u00fcheks miinuseks on olnud uskumus, et seal v\u00f5etakse vastu ja m\u00fc\u00fcakse varastatud kaupa. Emmar \u00fctles, et pandimaja ise ei menetle, kas neile panditud ese on varastatud v\u00f5i mitte, kui aga politsei nende poole p\u00f6\u00f6rdub, siis teevad nad koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
“Meie ei tegele ehete p\u00e4ritolu tuvastamisega, see ei k\u00e4i niimoodi, et kui klient toob abielus\u00f5rmuse, siis ma k\u00fcsin, vabandage, kas te lahutasite? Meil ei ole teenindajatel \u00f5igust seda isegi k\u00fcsida. Meil on pandilepingu s\u00f5lmimine teatud tingimustel kehtiva isikut t\u00f5endava dokumendi alusel. Juhul, kui tuleb politseilt info, et see toode v\u00f5ib olla varastatud, siis meie anname selle toote v\u00e4lja ja edasi j\u00e4rgnevad kohtumenetlused. Meie t\u00f6\u00f6tajad kindlasti ise ei tegele siin mingisuguse menetlusega,” lausus Emmar.<\/p>\n
Siiski ei paista, et kulla hinna t\u00f5us oleks k\u00f5igi pandimajade edu garantii.<\/p>\n
Kui Emmar \u00fctles, et kulla hinna t\u00f5us kasvatab nende k\u00e4ivet ja m\u00e4rkis ka seda, et enamik panti toodud esemed ostetakse pantijate poolt tagasi, siis kolme kauplusega Tallinna Lombard \u00fctles ERR-ile, et neil pole rohkem ei kliente ega pantijaid.<\/p>\n
“Inimestel on vaja palju raha maksta \u00fcldisteks kuludeks, nagu toit ja eluase, ja nad vaatavad v\u00e4ga, kuhu raha raiskavad,” \u00fctles 22 aastat tegutsenud pandimajapidaja Natalja, kes ei soovinud oma t\u00e4isnime avalikustada.<\/p>\n
“Inimesed on muutunud ettevaatlikumaks. Pantida ei julge inimesed sellep\u00e4rast, et nad ei usu, kas suudavad asja tagasi osta,” s\u00f5nas ta. “V\u00f5ibolla m\u00f5nel pandimajal l\u00e4heb paremini, aga meil on nii,” lisas pandimaja omanik.<\/p>\n
V\u00e4hem pandimajasid, rohkem maksuraha<\/p>\n
Pandimajade muutumisel valgeks \u00e4riks on oluline ka, kui hoolsalt suhtuvad need ettev\u00f5tted maksude maksmisesse.<\/p>\n
Pandimajadele v\u00e4ljastatud tegevuslubade \u00fcle peab j\u00e4relevalvet rahapesu andmeb\u00fcroo (RAB), kelle andmetel on pandimajade arv aastatel 2020-2024 m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud. Kui perioodi alguses oli neid 115, siis kahe aasta eest vaid 101.<\/p>\n
Kuigi pandimajade arv v\u00e4heneb, maksavad nad rohkem makse, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et paranenud on nii lombardite maksuk\u00e4itumine kui ka suurenenud k\u00e4ive ja palgad.<\/p>\n
Maksuameti andmeteenuste arenduse ja anal\u00fc\u00fcsi \u00fcksuse juht Katre Derrik-Belit\u0161ev \u00fctles, et t\u00e4pset anal\u00fc\u00fcsi selle kohta neil pole, kuid saab \u00f6elda, et viimastel aastatel on j\u00e4rk-j\u00e4rgult suurenenud nii pandimajade tasutud sotsiaalmaksu, f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu kui ka k\u00e4ibemaksu laekumine.<\/p>\n
“Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud ka pandimajadelt laekunud juriidilise isiku tulumaksu laekumine. T\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse laekumine on suurenenud alates 2021. aastast, kogumispensionimakse laekumine on j\u00e4rjest suurenenud alates 2023. aastast,” lausus Derrik-Belit\u0161ev.<\/p>\n
Ehk kui 2020. aastal maksid pandimajad sotsiaalmaksu 438\u00a0526 eurot, siis 2025. aastal oli see summa 755\u00a0201 eurot. MTA-le laekunud k\u00e4ibemaks on samal perioodil kerkinud 95\u00a0093 eurolt 269\u00a0006 eurole ja f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaks 121\u00a0151 eurolt 347\u00a0431 eurole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed, kes m\u00e4letavad pandimajade \u00e4ri Eestis veel 1990. aastate algusest, kui v\u00e4\u00e4risasjade vastu k\u00f5rge intressiga l\u00fchiajalisi sularahalaene andvad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79646,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[39831,26,27,37,33,35,3976,34,36,31,32,21,43,39829,691,3586,16313,39832,28,29,19,11223,25,2702,39830,23,24,22,20,32693,30],"class_list":{"0":"post-79645","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aripindade-rent","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elukallidus","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hinnatous","21":"tag-kiirlaenud","22":"tag-kinnisvara","23":"tag-kuld","24":"tag-laenud","25":"tag-laenude-andmine","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-pandimajad","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-rahandus","32":"tag-sularahalaen","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-vaikelaen","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115851857907918665","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79645","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79645"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79645\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79645"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79645"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79645"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}