Sel aasta on varasematest valimistest paremad v\u00f5imalused, et j\u00e4rgmine Eesti president valitakse \u00e4ra riigikogus, leidis sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht ja poliitikaekspert Tarmo J\u00fcristo “Terevisioonis”.<\/p>\n
J\u00fcristo selgitas, et kui praegu v\u00f5imul oleval Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonil \u00f5nnestub saada kokkulepe Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, siis oleks juurde vaja vaid paari h\u00e4\u00e4lt nn aknaalustelt. Riigikogus presidendi valimiseks on vaja v\u00e4hemalt 68 saadiku toetust.<\/p>\n
“Aga \u00fchel v\u00f5i teisel moel tuleb leida kompromisskandidaat. Presidendivalimised on natuke nagu paavsti valimine \u2013\u00a0tuleb leida k\u00f5ige v\u00e4hem vastuolusid toov kandidaat. Kui keegi on mingile kandidaadile t\u00f5siselt vastu, siis on see suur probleem sellele inimesele,” leidis J\u00fcristo.<\/p>\n
J\u00fcristo s\u00f5nul on praeguses olukorras kindlasti presidendi v\u00e4lispoliitilise kompetentsi roll suurem kui varasemalt, kuid see pole presidendi ainus roll.<\/p>\n
“Lennart Meri oli klassikaline n\u00e4ide, kus see roll oli suur. Aga presidendil on erinevaid rolle. Lisaks v\u00e4lispoliitilisele kompetentsile ka p\u00f5hiseaduse valvamine. Raske on leida inimest, kes k\u00f5iki kaste samav\u00e4\u00e4rselt t\u00e4idaks,” m\u00e4rkis J\u00fcristo.<\/p>\n
Ta lisas, et kindlasti s\u00f5ltub ka konkreetsest isikust, kuidas ta neid rolle t\u00e4idab ja sisustab.<\/p>\n
J\u00fcristo meenutas, et varem pole presidendivalimistel h\u00e4sti l\u00e4inud neil kandidaatidel, kes varakult esirinda tr\u00fcgivad.<\/p>\n
“Pigem need inimesed, kel t\u00f5sine v\u00e4ljavaade on, ei ole kampaaniat varakult alustanud.”<\/p>\n
Kuigi kuskil ei ole kirjas reeglit, et peaminister ja president ei tohi olla \u00fchest parteist, siis muudab selle v\u00f5imaluse v\u00e4het\u00f5en\u00e4oliseks asjaolu, et presidendi valimiseks riigikogus on vaja v\u00e4hemalt 68 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n
“Kui peaministri parteil on riigikogus suurim fraktsioon, siis teised parteid m\u00f5tlevad, et tuleb leida teistsugune kandidaat. Meie presidendil on v\u00f5imu v\u00e4hem kui m\u00f5nes teises riigis, aga tal on siiski selge roll riigi ja demokraatia toimimises. Ta peab tasakaalustama riigikogu eri osapooli. Siit ka loogika, et presidendiks peaks saama keegi, kes on s\u00f5ltumatu valitsevast koalitsioonist,” selgitas J\u00fcristo.<\/p>\n
Hetkel suurima toetusega Isamaa kandidaadi edusse riigikogus J\u00fcristo ei usu, sest Isamaal viimastel riigikogu valimistel v\u00e4ga h\u00e4sti ei l\u00e4inud ja nende esindatus parlamendis ei ole m\u00e4\u00e4rav.<\/p>\n
“Nende j\u00f5u\u00f5lg parlamendis pole hea, aga valijameeste kogus, kus on k\u00f5rval ka kohaliku v\u00f5imu esindajad (Isamaa sai KOV valimistel erakondadest paremuselt teise tulemuse h\u00e4\u00e4lte arvult ja oli erakondadest edukaim koalitsioonidesse p\u00e4\u00e4semiselt \u2013 toim), seal on Isamaa positsioon juba parem,” leidis J\u00fcristo.<\/p>\n
Presidendivalimised toimuvad selle aasta suve l\u00f5pus. Praegune president Alar Karis on andnud m\u00f5ista, et v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel aasta on varasematest valimistest paremad v\u00f5imalused, et j\u00e4rgmine Eesti president valitakse \u00e4ra riigikogus, leidis sihtasutuse Liberaalne Kodanik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79689,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,18841,10933,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79688","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-presidendivalimised","23":"tag-tarmo-juristo","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115852329792751032","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79688\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}