![\"Taastav](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/29be060a-0519-4f41-83f3-2065cd58bd66.jpg\")
<\/p>\nAnal\u00fc\u00fcs keskendub peamiselt aastatele 2021\u20132023, ent mitmeid \u00f6koloogilisi n\u00e4itajaid vaadeldi pikemas vaates, aastatel 2019\u20132024.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4hem sisendeid, parem tulemus<\/p>\n
Tulemused on k\u00f5nekad: taastava p\u00f5llumajanduse praktikaid rakendavad ettev\u00f5tted saavutasid keskmiselt 33% k\u00f5rgema kogutootlikkuse kui traditsiooniliselt majandavad farmid.<\/p>\n
Uuringus osalenud ettev\u00f5tted kasutasid keskmiselt 61% v\u00e4hem s\u00fcnteetilisi l\u00e4mmastikv\u00e4etisi ja 75% v\u00e4hem pestitsiide. See v\u00e4hendas nii kulusid kui ka s\u00f5ltuvust sisenditest, mille hinnad on viimastel aastatel olnud heitlikud. V\u00e4iksemate sisendkulude juures oli brutokasum hektari kohta 20% suurem. Samal ajal j\u00e4i toodangu energia- ja valgusisaldus vaid 2% madalamaks kui tavap\u00f5llumajanduses, mis viitab, et majanduslik v\u00f5it ei tulnud kvaliteedi arvelt.<\/p>\n
Raport toob esile selge agro\u00f6koloogilise eelise. Satelliitandmete ja p\u00f5lluvaatluste p\u00f5hjal oli taastavatel p\u00f5ldudel aastatel 2019\u20132024 fotos\u00fcnteesi tase \u00fcle 25% k\u00f5rgem ning taimkate 16% liigirikkam kui naabruses asuvatel tavap\u00f5ldudel.<\/p>\n
Uuring k\u00e4sitleb taastava p\u00f5llumajanduse m\u00f5ju ka s\u00fcsteemsel tasandil. Hinnanguliselt v\u00f5iks taastavate praktikate 75% ulatuses kasutuselev\u00f5tt Euroopa Liidus katta enam kui kogu p\u00f5llumajandussektori praeguse kasvuhoonegaaside heite. T\u00e4ismahus rakendamisel ulatuks potentsiaalne m\u00f5ju kuni 513 miljoni tonni CO\u2082-ekvivalendi v\u00e4henemiseni aastas \u2013 see on ligikaudu 1,3 korda rohkem, kui sektor praegu emiteerib. Sellisel juhul ei oleks p\u00f5llumajandus enam heiteallikas, vaid loodust taastav ja kliimakindel tegevusala.<\/p>\n
Raport seob taastava p\u00f5llumajanduse ka Euroopa p\u00f5llumajanduse sotsiaalsete v\u00e4ljakutsetega. Praegu on vaid 6,5% Euroopa Liidu p\u00f5llumeestest alla 35-aastased, samas kui \u00fcle 30% on vanemad kui 65 aastat. Taastav p\u00f5llumajandus<\/a> pakub siin v\u00f5imalikku v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su: uuringute j\u00e4rgi t\u00f5mbavad \u00f6koloogilisi ja \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi kandvad tootmisviisid ligi uusi tulijaid, eriti noori naisi, kellele paistab p\u00f5llumajandus t\u00e4hendusliku ja uuendusliku elukutsena, mitte pelgalt majandusharuna.<\/p>\n Muutus s\u00fcnnib koos \u00f5ppides<\/p>\n \u00dcks EARA raporti selgemaid s\u00f5numeid on, et muutus ei s\u00fcnni kabinetivaikuses ega \u00fcksikutes katsetes. See tekib siis, kui inimesed saavad kokku, jagavad ausalt oma kogemusi ja on valmis \u00fcksteiselt \u00f5ppima.<\/p>\n Seda on korduvalt r\u00f5hutanud Simon Kr\u00e4mer, EARA kaasasutaja ja poliitikajuht ning uuringu \u00fcks eestvedaja. Tema s\u00f5nul eeldab kogemuste vahetamine ka f\u00fc\u00fcsilisi kohtumispaiku, kus eri vaated saavad kokku.<\/p>\n Eestis<\/a> on viimastel aastatel selliseks arutelukohaks kujunenud Northern Roots Forum, mis toob kokku p\u00f5llumehed, teadlased, toidutootjad ja poliitikakujundajad \u00fcle Euroopa. Kr\u00e4mer osales ka eelmisel aastal Tallinnas toimunud foorumil ning r\u00f5hutas, et just praktikast l\u00e4htuvad kohtumised aitavad raportis kirjeldatud ideid p\u00e4riselt ellu viia.<\/p>\n \u201eKui taastav p\u00f5llumajandus j\u00e4\u00e4b vaid raportitesse ja strateegiatesse, ei juhtu suurt midagi. Muutus s\u00fcnnib siis, kui inimesed saavad samas ruumis oma kogemusi jagada ja \u00fcksteist kuulata,\u201c on Kr\u00e4mer m\u00e4rkinud.<\/p>\n Selline dialoog on eriti oluline v\u00e4ikeriikides nagu Eesti, kus sektori osapooled tunnevad \u00fcksteist ja muutused v\u00f5ivad s\u00fcndida kiiresti. Oma v\u00e4iksusest hoolimata on Eesti mitmekesise mullastiku ja aktiivsete katsetajate t\u00f5ttu heas m\u00f5ttes \u201eeluslabor\u201c. Just siin p\u00f5imuvad teadus, praktika ja kogukond \u2013 ning seet\u00f5ttu on Eestil ka midagi Euroopa arutelusse tagasi anda.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcs keskendub peamiselt aastatele 2021\u20132023, ent mitmeid \u00f6koloogilisi n\u00e4itajaid vaadeldi pikemas vaates, aastatel 2019\u20132024. V\u00e4hem sisendeid, parem tulemus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79768,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,7645,31,32,21,28,29,19,25,134,39871,39872,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79767","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-euroopa-majandus","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rohepoore","25":"tag-roheportaal-kliimakriis","26":"tag-taastav-pollumajandus","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115852892067778969","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79767"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79767\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Mullamissiooni](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/1d144c93-72f9-4c85-ba3d-e231d871a7ba.jpg\")
<\/p>\n