Alanud on uus aastaring ning peagi teatab statistikaamet, et ka l\u00f5ppenud 2025. aastal oli s\u00fcndide arv Eestis juba neljandat aastat j\u00e4rjest k\u00f5ige v\u00e4iksem alates arvepidamise sisseseadmisest. M\u00f6\u00f6dunud aasta 11 kuuga registreeriti 8442 lapse s\u00fcnd ning varasemate aastate p\u00f5hjal v\u00f5is detsembris lisanduda veel umbes 700 beebit. Kokku s\u00fcndis mullu seega napilt 9000 last, aasta varem s\u00fcndis 9690 last.<\/p>\n
Alles viis aastat tagasi s\u00fcndis Eestis 13 272 uut ilmakodanikku, aga et igaveseks lahkub siitilmast aastas mitme tuhande v\u00f5rra rohkem inimesi, polnud p\u00f5hjust ka toonase arvuga rahul olla. Rahva kestmiseks peaks lapsi s\u00fcndima \u00fcldjoontes sama palju kui on lahkunuid, aga viimastel aastatel on s\u00fcnde olnud peaaegu poole v\u00e4hem.<\/p>\n
Arvestades statistikaameti prognoositud surmade arvu<\/a> j\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel, sureb selle sajandi esimesel poolel Eestis kokku 843 000 inimest. Kui s\u00fcndide arv j\u00e4\u00e4bki keskmiselt 9000 lapse juurde aastas, siis s\u00fcnnib sama ajaga vaid 568 000 last. Sajandi esimese 50 aastaga muutub Eesti inimeste arv seega 275 000 v\u00f5rra v\u00e4iksemaks, kusjuures 78 000 inimest oleme juba praeguseks kaotanud ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud paarsada tuhat kaotame j\u00e4rgneva 25 aastaga.<\/p>\n Uut aastat tahaks ju alustada r\u00f5\u00f5msalt, aga selline on paraku praegune reaalsus. Kuna lapsi s\u00fcnnib j\u00e4tkuvalt v\u00e4he, seisame kiirelt kahaneva ja vananeva Eesti l\u00e4vel. Meie k\u00f5igi tulevik on seet\u00f5ttu suuremas ohus, kui taipame v\u00f5i tahame tunnistada. Turvalisust, j\u00f5ukust ja heaolu saavad luua ainult inimesed, aga inimesed on surelikud. Me v\u00f5ime k\u00fcll elada varasemast kauem, kuid mitte igavesti. Ilma piisava j\u00e4relkasvuta, kes elu edasi viiks, kaotab v\u00e4\u00e4rtuse ka varasemalt loodu ja saavutatu juba meie enda eluajal.<\/p>\n Seet\u00f5ttu pole \u00fcllatav, et Eesti rahvastiku kehv v\u00e4ljavaade pakub varasemast sagedamini k\u00f5neainet ka majandusinimestele. Hiljuti, teisel j\u00f5ulup\u00fchal sai Vikerraadiost kuulda Luminor Eesti pea\u00f6konomisti Lenno Uusk\u00fcla m\u00f5tteid<\/a> rahvastikumuutuste teemal. M\u00e4rt Treierile antud sisukas intervjuus t\u00f5i Uusk\u00fcla v\u00e4lja, et majandusts\u00fcklid, millest palju r\u00e4\u00e4gitakse, on teisej\u00e4rgulised s\u00fcndimuse k\u00f5rval, mis omab palju pikemat ja olulisemat m\u00f5ju meie eludele.<\/p>\n Uusk\u00fcla seadis kahtluse alla ka juurdunud arusaama, et raha v\u00f5i vara kogumine saaks v\u00e4ikese j\u00e4relkasvu probleemi lahendada. “\u00d6eldakse, et s\u00e4\u00e4stke, aga ega s\u00e4\u00e4stmine ei ole lahendus, v\u00e4hemalt mitte globaalses pildis. Kui noori ei ole, siis nii v\u00f5i teisiti need asjad, mis me kogunud oleme, ei ole suurt midagi v\u00e4\u00e4rt. Ei ole korterid. T\u00e4pselt samamoodi on ettev\u00f5tte aktsiate v\u00e4\u00e4rtusega. Kes seda ostab, kes selles ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tab? Selleks, et ettev\u00f5te saaks olla v\u00e4\u00e4rtuslik, selleks peab keegi seal t\u00f6\u00f6d tegema,” r\u00e4\u00e4kis Uusk\u00fcla.<\/p>\n Kuna v\u00e4ike s\u00fcndimus on probleemiks k\u00f5igis majanduse lipulaevadeks olevates riikides, k\u00e4ib \u00f6eldu mitte ainult Eesti, vaid ka v\u00e4lismaal asuvate varade ja ettev\u00f5tete kohta. Kogumispensioni sammastesse saab koguda raha, aga millisesse sambasse koguda arstid ja p\u00f5etajad, kokad ja juuksurid, kes selle raha eest tulevikus t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teevad? Kui t\u00f6\u00f6tegijaid pole, kaotab raha v\u00e4\u00e4rtust. S\u00e4\u00e4studest ei ole abi massiivse demograafilise allak\u00e4igu korral.<\/p>\n Eesti s\u00fcgavalt negatiivset iivet on seni katnud sisser\u00e4nne ning v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka eluea pikenemine, aga kuidas edasi? Kas oleme valmis j\u00e4rgneval 25 aastal lubama Eestisse sisser\u00e4ndajaid samas suurusj\u00e4rgus s\u00fcndide arvuga ehk umbes 8000 inimest aastas, et 200 000 lapse puudumist korvata?<\/p>\n Selline sisser\u00e4ndajate arv v\u00f5ib tunduda meelevaldselt suurena, kuid statistikaameti andmetel<\/a> saabus Eestisse aastatel 2015\u20132021 (st enne Ukraina p\u00f5genike vastuv\u00f5tmist) keskmiselt \u00fcle 9500 uue sisser\u00e4ndaja aastas, kes polnud Eesti kodanikud. Sellest v\u00f5rsub omakorda k\u00fcsimus, kas p\u00f5hiseaduse kohane rahvusriik saab sel juhul p\u00fcsida, kui kauaks saab riigikeeleks j\u00e4\u00e4da eesti keel.<\/p>\n “Liigse sisser\u00e4ndega kaotaksime eestlaste rahvuskodu, mille nimel meie eelnevad p\u00f5lvkonnad on v\u00f5idelnud ning mida oleme peagi juba 35 aastat taas \u00fcles ehitanud.”<\/p>\n Ene-Margit Tiit kirjutas hiljuti Postimehes<\/a> tabavalt, et sisser\u00e4nne pole tegelikult lahendus, vaid \u00fche tulekahju asendamine teisega. Ta hoiatas, et praktilise t\u00f6\u00f6k\u00e4te puuduj\u00e4\u00e4gi probleemiga tegeledes ei tohi hoogu lisada eksistentsiaalsele probleemile, eesti rahva (ja keele ja kultuuri) p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misele. Tallinnas on juba praegu eesti emakeelega inimesed napis v\u00e4hemuses<\/a> (49,9 protsenti). Liigse sisser\u00e4ndega kaotaksime eestlaste rahvuskodu, mille nimel meie eelnevad p\u00f5lvkonnad on v\u00f5idelnud ning mida oleme peagi juba 35 aastat taas \u00fcles ehitanud.<\/p>\n Mis v\u00f5iks siis olla tegelik lahendus Eesti tuleviku kindlustamiseks? Kuidas muuta Eesti riik ja rahvas eluj\u00f5uliseks ning kestlikuks?<\/p>\n K\u00fcllap tuleks alustada sellest, et riigijuhtide ja arvamusliidrite tasemel v\u00e4hese s\u00fcndimuse probleemi ausalt tunnistada. Kuni olukorra t\u00f5sidust ei m\u00f5isteta, puudub ka motivatsioon tegutseda. Meenutagem kasv\u00f5i seda, milline oli valmisolek elanikkonnakaitsesse investeerida enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkemist Ukrainas ning kuidas asjad on n\u00fc\u00fcd tasapisi paremuse poole liikuma hakanud.<\/p>\n Nagu rahandusminister J\u00fcrgen Ligi on \u00f6elnud, lubab p\u00f5hiseadus olla inimestel rumal, aga valitsusel mitte. Ja paraku tulebki tunnistada, et kuigi s\u00fcndimusest justkui r\u00e4\u00e4gitakse ja kirjutatakse palju, ei ole teadmine madalast iibest k\u00f5igini ikka veel j\u00f5udnud.<\/p>\n S\u00fcgisel tehtud k\u00fcsitluses, millele vastas 3000 inimest, teadis 20\u201349-aastastest naistest vaid 27 protsenti, et s\u00fcndide arv on olnud viimasel k\u00fcmnel aastal palju v\u00e4iksem kui surmade arv. 35 protsenti neist arvas, et see on olnud veidi v\u00e4iksem, 13 protsenti, et s\u00fcndide ja surmade arv on olnud enam-v\u00e4hem sama. V\u00e4ike osa, kaheksa protsenti arvas, et s\u00fcnde on olnud isegi veidi v\u00f5i palju rohkem kui surmasid ning 18 protsenti ei osanud vastata. Mehedki ei olnud teadlikumad, tulemused erinesid vaid m\u00f5ne protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n Seda arvestades ei ole v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et valijad hakkaksid poliitikutelt peresid ja s\u00fcndimust toetava poliitika tugevdamist ise j\u00f5uliselt n\u00f5udma. Valitsusel peaks seega endal jaguma riigimehelikkust, et s\u00fcndimuse toetamine prioriteediks seada ning Eesti tulevik p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n Eriti t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne oleks, kui \u00f5nnestuks s\u00f5lmida selles valdkonnas erakondade \u00fclene kokkulepe. Olgugi, et erakonnad v\u00f5ivad lahendusi n\u00e4ha erinevalt, saab kindlasti leida \u00fchisosa v\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00f5him\u00f5tetes kokku leppida. Selline samm annaks ka \u00fchiskonnale positiivse signaali ning aitaks veidi parandada poliitikute \u00fcldiselt madalale vajunud mainet.<\/p>\n Mida veel teha saab ja tuleks? Laste arvu v\u00e4henemise ja lastetu eluviisi leviku k\u00f5rval ei tohi \u00e4ra unustada, et endiselt on meil siiski enamuses pered, kes soovivad lapsi saada. Just neile lapsi v\u00e4\u00e4rtustavatele naistele ja meestele saabki Eesti tuleviku rajada. Neid tuleb igak\u00fclgselt toetada ja tunnustada, et v\u00f5imalikult paljud soovitud lapsed saaksid s\u00fcndida. Kui elu lastega pakub r\u00f5\u00f5mu palju rohkem kui muret, muutuvad ehk ka inimeste soovid positiivses suunas.<\/p>\n Vabatahtliku lastetuste vastu v\u00f5itlemine on asjatu, inimeste valikuvabadust tuleb austada ning ka evolutsioonile peab ruumi j\u00e4\u00e4ma. Parandamist vajavad pigem terviseteadlikkus ja raviv\u00f5imalused, et ennetada ja \u00fcletada tervisest tingitud raskusi soovitud laste saamisel. Kaasaegne ekraanide taha liikunud elu on tinginud senisest suurema vajaduse ka noorte suhteoskuste arendamise j\u00e4rele, et noormehed ja neiud \u00fcldse leiaksid endale partneri, kellega koos \u00f5nnelik olla, pere luua ja lapsi kasvatada.<\/p>\n Lapsevanemaks olemine on seotud paljude elu tahkudega, mist\u00f5ttu edukas tegevuskava s\u00fcndimuse toetamiseks peab olema laiap\u00f5hjaline. Muudatuste elluviimiseks on muidugi vaja ka raha, kuid nelja aasta rekordmadala s\u00fcndide arvu t\u00f5ttu on tekkinud perepoliitikale m\u00f5eldud vahendite iseeneslik s\u00e4\u00e4st, mida ei oleks \u00f5ige kulutada muul otstarbel.<\/p>\n Loodan, et valitsus leiab alanud aastal poliitilist tahet Eesti demograafilise kestlikkuse toetamisega t\u00f5siselt tegelema asuda, olla eestvedajaks nii s\u00f5nades kui ka tegudes. Kahju oleks kaotada veel \u00fcks aasta olukorras, kus lahendused on v\u00f5imalikud. Eesti saab kestlikuks ja lasterikkaks muuta, kui enamus meist muutuse vajadust m\u00f5istab ja on valmis panustama, iga\u00fcks vastavalt enda v\u00f5imalustele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alanud on uus aastaring ning peagi teatab statistikaamet, et ka l\u00f5ppenud 2025. aastal oli s\u00fcndide arv Eestis juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79784,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3704,28,29,30517,19,25,1321,10248,23760,3711,3830,2238,2130,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79783","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-lapsed","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lea-danilson-jarg","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rahvastik","25":"tag-rahvastikupoliitika","26":"tag-sisserandajad","27":"tag-sisseranne","28":"tag-sundimus","29":"tag-sunnid","30":"tag-tallinn","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115852978662771370","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79783"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79783\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79784"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79783"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}