{"id":79898,"date":"2026-01-07T11:17:07","date_gmt":"2026-01-07T11:17:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79898\/"},"modified":"2026-01-07T11:17:07","modified_gmt":"2026-01-07T11:17:07","slug":"psuhholoog-vaimse-tervise-kriis-laheb-eesti-tooandjatele-kalliks-maksma-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79898\/","title":{"rendered":"Ps\u00fchholoog: vaimse tervise kriis l\u00e4heb Eesti t\u00f6\u00f6andjatele kalliks maksma | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Ekspressis ilmunud <a href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/120423292\/inimeste-arv-kes-ei-kai-tool-kehva-vaimse-tervise-tottu-on-plahvatuslikult-kasvanud-olen-troobatud-mul-pole-enam-joudu\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">loos<\/a> esitatud tervisekassa andmete p\u00f5hjal on vaimse tervisega seotud haiguslehtede arv kasvanud aastaga 20 protsenti. Seejuures on diagnooside saajate seas valdavalt noored ja naised. Kliinilise ps\u00fchholoogi Anna-Kaisa Oidermaa s\u00f5nul on see m\u00e4rk pikalt lahendamata kriisist, mis on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud kriitilise piirini.<\/p>\n<p>Rahvusvahelised uuringud osutavad, et kuni 65 protsenti vaimse tervise muredega inimestest teeb alla oma haridustaseme t\u00f6\u00f6d. Raskemate diagnoosidega inimestest on selles olukorras isegi kuni 80 protsenti inimesi. Vaimse tervise p\u00e4rast haiguslehe v\u00f5tmine on maailmas kasvanud viiendiku v\u00f5rra. Ehkki Eestis sel teemal uuemaid uuringuid pole, on kodumaiselgi t\u00f6\u00f6turul s\u00fcvenemas olukord, kus vaimse tervise mured ei ole enam vaid terviseprobleem, vaid m\u00f5jutab oluliselt majandust.<\/p>\n<p>&#8220;Seda vaimse tervise kriisi ei ole v\u00e4ga j\u00f5uliselt lahendatud. Oleme pigem kosmeetiliselt toimetanud,&#8221; t\u00f5des Oidermaa saates &#8220;Vikerhommik&#8221;. \u00a0Teisis\u00f5nu on j\u00e4\u00e4nud paljud inimesed tema s\u00f5nul vajaliku abita. See on viinud olukorrani, kus probleemid avalduvad alles siis, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5ime on juba t\u00f5siselt h\u00e4iritud.<\/p>\n<p>Majanduslikus plaanis on vaimse tervise probleemide kulu ps\u00fchholoogi s\u00f5nul Eestile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, ulatudes hinnanguliselt miljardi euroni aastas \u2013 see sisaldab nii ravikulusid kui ka saamata j\u00e4\u00e4nud tulu.<\/p>\n<p>M\u00f5istmist, mitte vaiba alla p\u00fchkimist<\/p>\n<p>\u00dchiskonnas levib kohati arvamus, et diagnooside, nagu t\u00e4helepanu- ja aktiivsush\u00e4ire (ATH) v\u00f5i \u00e4revush\u00e4ire, sagenemine on m\u00e4rk liigsest leebusest v\u00f5i n-\u00f6 lumehelbekeste p\u00f5lvkonnast.<\/p>\n<p>Anna-Kaisa Oidermaa s\u00f5nul kasutavad inimesed sellist suhtumist aga sageli kaitsemehhanismina juhtumite puhul, millest nad aru ei saa. &#8220;Ei saaks \u00f6elda, et arstid neid diagnoose vasakule-paremale lihtsalt ilma aluseta jagaksid. Vaimse tervise raskusi ongi umbes 15\u201320 protsendil inimestest. Need ongi levinud,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Liiati pole ATH tema s\u00f5nul \u00fcldse k\u00f5ige levinum diagnoos. Sagedamini diagnoositakse inimestel hoopis depressiooni ning \u00e4revus- ja s\u00f5ltuvush\u00e4ireid. Oidermaa s\u00f5nul juhtub sedagi, et vaimse tervise mured kipuvad \u00fcksteise otsa kuhjuma. &#8220;N\u00e4iteks ongi diagnoosimata ATH, sinna lisandub \u00e4revus ja see omakorda on juba mingi aja p\u00e4rast depressioon. Siis v\u00f5tabki pikka aega, et seda ravida,&#8221; arutles ta.<\/p>\n<p>Ps\u00fchholoogi s\u00f5nul on viimaste aastate kriisid muutnud inimesed tundlikumaks nii maailma kui ka \u00fcksteise suhtes. Samas j\u00e4\u00e4b vajaka meeleruumist, kus teise inimesega r\u00e4\u00e4gitaks ja teda p\u00fc\u00fctaks m\u00f5ista. &#8220;Inimestel, kellel on vaimse tervise kriis, oleks just paindlikkust ja arvestamist v\u00e4ga vaja. Alati pole tingimata \u00fcldse vaja koju j\u00e4\u00e4da p\u00f5dema n-\u00f6 teki alla. See sageli pigem just ei abista,&#8221; soovitas Oidermaa.<\/p>\n<p>Vaimse tervise murega kimpus inimene v\u00f5iks tema s\u00f5nul \u00fcritada oma juhiga r\u00e4\u00e4kida ja just talle sobivaid lahendusi otsida. Nii v\u00f5ib arutada, kas abi oleks paindlikkumast t\u00f6\u00f6ajast v\u00f5i annaks t\u00f6\u00f6korralduses midagi muud kohandada. Sellise vestluse kulg s\u00f5ltub aga paljuski t\u00f6\u00f6andjast, sest m\u00f5nel pool ehmuvad inimesed vaimse tervise murest kuuldes \u00e4ra. &#8220;Samas olen n\u00e4inud v\u00e4ga palju organisatsioone, kes proovivad k\u00f5ik endast oleneva ikkagi teha, et inimest hoida \u2013 tahaks neid v\u00e4ga tunnustada,&#8221; m\u00e4rkis ps\u00fchholoog.<\/p>\n<p>Vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline tervis k\u00e4ivad tema s\u00f5nul sageli k\u00e4sik\u00e4es: kui ravida vaimset muret, v\u00f5ib inimesel ka f\u00fc\u00fcsiliselt parem hakata. Samas n\u00e4eb Oidermaa, et suhtumine vaimsesse tervisesse on \u00fchiskonnas teistsugune ja teemat \u00fcritatakse kohati ikka veel n-\u00f6 vaiba alla l\u00fckata. &#8220;Kui noored naised j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvale v\u00f5i noored mehed ei saa kaitsev\u00e4kke vaimse tervise raskuste t\u00f5ttu, on see t\u00e4iesti normaalne ja [m\u00f5tleme, et] las siis need inimesed j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale. Samas see on ikkagi v\u00e4ga l\u00fchin\u00e4gelik vaade meie tulevikule paraku,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Ekspressis ilmunud loos esitatud tervisekassa andmete p\u00f5hjal on vaimse tervisega seotud haiguslehtede arv kasvanud aastaga 20 protsenti.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79899,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[39908,20425,3839,26,27,2239,25533,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,674,5712,23,24,22,20,4213,30],"class_list":{"0":"post-79898","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anna-kaisa-oidermaa","9":"tag-arevushaire","10":"tag-ath","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-depressioon","14":"tag-diagnoos","15":"tag-ee","16":"tag-eesti","17":"tag-eesti-keel","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-too","28":"tag-tootajad","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vaimne-tervis","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115853541007948567","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}