Mida t\u00e4hendab teie avaldus, et ilma sotsiaaldemokraatideta ei saa sisuliselt kokku leppida presidendikandidaati, et riigikogus presidenti \u00e4ra valida?<\/p>\n
Riigikogu v\u00f5iks olla p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi see koht, kus president valitakse. Kui me vaatame riigikogu matemaatikat, siis kui sotsiaaldemokraadid peaks k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt peaksid k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigikogu liikmed \u00fchise keele leidma. Sealhulgas siis Eesti 200, Reformierakond, EKRE, Isamaa ja Keskerakond, arvestades, kui palju neil mandaate kokku on. Ma v\u00e4ga ei usu sellesse.<\/p>\n
Palju t\u00f5en\u00e4olisem on see, et sotsiaaldemokraadid, valitsuskoalitsioon ja v\u00f5ib-olla veel keegi kuskilt juurde \u2013 n\u00e4iteks akna alt m\u00f5ned inimesed \u2013 leiavad sellise \u00fchisosa. Aga ma pean r\u00f5hutama, et seda ei ole v\u00f5imalik teha nii, et kuskil koalitsioonin\u00f5ukogus m\u00f5eldakse v\u00e4lja mingisugune nimi ja antakse teada: “Vot, siin on meil kandidaat ja n\u00fc\u00fcd oleks vaja teda toetama hakata.”<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime presidendivalimistel \u00fchisosa otsimisest, siis on riigikogus selle jaoks vanematekogud v\u00f5i erakondade omavahelise kokkusaamise formaadid, kus alustatakse nullist ja j\u00f5utakse l\u00f5puks \u00fchisosani. Mulle tundub vahepeal, et valitsuskoalitsioonil l\u00e4heb meelest \u00e4ra, et nende toetus \u00fchiskonnas ei ole just k\u00f5ige suurem \u2013 nad tunnevad ennast oluliselt suuremana, kui nad p\u00e4riselus on.<\/p>\n
Justnimelt valitsuserakonnad, kes on napi enamusega riigikogus, on asunud neid arutelusid koalitsioonin\u00f5ukogus pidama. Teie erakonnakaaslane Raimond Kaljulaid on \u00f6elnud, et kui nad kahekesi pakuvad kandidaadi v\u00e4lja, siis oleks sellel inimesel justkui “Juuda suudlus” peal ja keegi ei tahaks temaga koost\u00f6\u00f6d teha. Aga millistel tingimustel sotsiaaldemokraadid on valitsuskoalitsiooniga koost\u00f6\u00f6ks valmis? Eeldan, et oodatakse toetust kuni j\u00e4rgmiste riigikogu valimisteni, et sotsid toetaksid praeguse koalitsiooni algatusi.<\/p>\n
Meil pole mitte mingisugust p\u00f5hjust koalitsiooni algatusi toetada, eriti arvestades seda, et peaminister p\u00fchendas vist igas aastal\u00f5pu intervjuus sotsiaaldemokraatidele erilise osa, r\u00f5hutades meie rolli ja seda, kuidas usaldust on meie vahel v\u00e4he.<\/p>\n
Olen seda ka v\u00e4lja \u00f6elnud, et sellel p\u00e4eval, kui valitsuskoalitsioon kaotab parlamendis oma enamuse, algatavad sotsiaaldemokraadid koos teiste opositsioonierakondadega kindlasti peaministri umbusaldamise ja see l\u00e4heb ka l\u00e4bi. Siis on juba uus olukord, kus tuleb vastata, kellest saab peaminister ja milline uus koalitsioon Eestile tuleb. Siit ei ole m\u00f5tet mingit lootust \u00fcles kruvida, et sotsiaaldemokraadid on erakond, kes k\u00e4ib seda koalitsiooni arstimas v\u00f5i on neile tagavaravariandiks. Pigem ma olen kindel, et me j\u00f5uame olukorda, kus meil on v\u00f5imalik \u00f6elda, millised on meie ootused, ja v\u00f5ib-olla siis allesj\u00e4\u00e4nud valitsuskoalitsioon peab sellele m\u00f5tlema.<\/p>\n
Mis puudutab presidendivalimisi, siis ajaloole tagasi vaadates on tihti nii, et kui keegi m\u00f5tleb kuskil v\u00e4lja oma lemmikkandidaadi ja p\u00fc\u00fcab seda l\u00e4bi suruda ja teistele maha m\u00fc\u00fca, siis reeglina pole see h\u00e4sti l\u00f5ppenud. Reeglina sellest inimesest presidenti ei saa. Meil on ajaloost ka n\u00e4iteid, kus m\u00f5ni valitsusliit on selliste katsete tulemusena \u00fcldse laiali l\u00e4inud.<\/p>\n
Ainuke v\u00f5imalus presidenti valida on otsida \u00fchisosa just isiku osas, mitte erakondade poliitiliste programmide, eelarvesoovide v\u00f5i eeln\u00f5ude osas. Need k\u00fcsimused ei ole kindlasti midagi sellist, mis peaks presidendivalimistega kaasas k\u00e4ima. Pigem on k\u00fcsimus selles, kes see isik on.<\/p>\n
Samas nimedest on t\u00e4na veel vara t\u00f5siseltv\u00f5etavalt r\u00e4\u00e4kida, pigem peaks r\u00e4\u00e4kima sellest, milleks see isik suuteline on. Arvan, et v\u00e4ga oluline osa on v\u00e4lispoliitika ja k\u00fcsimus, milliste v\u00e4\u00e4rtuste eest inimene seisab \u2013 pigem selliste demokraatlikke vabadusi austavate ja inim\u00f5igusi toetavate v\u00e4\u00e4rtuste eest. Ta peab suutma ka muutunud maailmas kaitsta ja selgitada seda, mis on Eestile siiamaani edu toonud ja Eesti iseseisvana hoidnud. See pool on oluline.<\/p>\n
Aga kui sotsiaaldemokraadid ise saaksid presidendikandidaadi valitsuskoalitsioonile v\u00e4lja pakkuda? Mida see muudaks?<\/p>\n
Ega see ei ole n\u00fc\u00fcd siin v\u00e4listatud. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei ole t\u00e4htis, kes laua taga esimesena nime v\u00e4lja \u00fctleb. Selle nime v\u00f5ivad \u00f6elda sotsiaaldemokraadid v\u00f5i m\u00f5ni teine erakond. K\u00fcsimus on selles, et tulemuseni j\u00f5utakse \u00fchiselt ja ollakse l\u00f5puks \u00fchisel meelel.<\/p>\n
Mis teeb olukorra oluliselt raskemaks, on see, et presidenti valitakse suve l\u00f5pus. Kas t\u00e4nasel valitsusliidul on selleks ajaks parlamendis \u00fcldse enamus? Ma julgen kahelda. Kui seda enamust ei ole, v\u00f5ib see muuta parlamendi matemaatikat ja loogikaid \u2013 v\u00f5ib-olla on siis akna alt vaja rohkem inimesi juurde v\u00f5i m\u00f5nda teist erakonda veel kasv\u00f5i osaliselt toetama.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on minu arvates vara r\u00e4\u00e4kida kindlas k\u00f5neviisis. V\u00f5ib-olla maikuus saame hakata kindlamalt r\u00e4\u00e4kima ja mingeid kokkuleppeid tegema, mis ka peavad.<\/p>\n
Aga kas see on t\u00f5en\u00e4oline, et Reformierakond k\u00fcsiks \u00fchise kandidaadi eest teilt toetust oma algatustele riigikogus?<\/p>\n
Juba ainu\u00fcksi sellest konstruktsioonist ma ei saa aru. Kui Reformierakonnal on n\u00e4gemus presidendikandidaadist ja nad soovivad, et sotsiaaldemokraadid teda toetaks, siis me veel peaks m\u00f5nda valitsuse algatust toetama riigikogus? Sellel ei ole minu arvates mingit loogikat.<\/p>\n
Ikka \u00fchise kandidaadi leidmise eest. See on t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane m\u00f5te?<\/p>\n
Mina arvan, et see on p\u00f6\u00f6rane m\u00f5te, jah. Kuna valitsusliidul on parlamendis k\u00f5ige rohkem kohti, siis peaminister omab ka k\u00f5ige suuremat vastutust, et Eestis asjad toimiks ja president valitud saaks. Vastutus on Kristen Michali \u00f5lgadel ja oma vastutuse t\u00e4itmise eest veel muud toetust juurde k\u00fcsida \u2013 ma arvan, et siin seda juturuumi v\u00e4ga ei ole.<\/p>\n
Te ise ju ka \u00fctlesite, et koalitsioon hakkab lagunema \u2013 kuskilt on ju vaja toetust saada.<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e ikka p\u00f5hjust, miks sotsiaaldemokraadid peaksid siduma presidendi valimise ja riigikogu tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6. Ma ei kujuta ette, et mingisugust sellist kokkulepet tegema hakatakse. Kristen Michal on aasta aega r\u00f5hutanud, kuidas tal on sotsiaaldemokraatidega keeruline riigijuhtimises koost\u00f6\u00f6d teha. Ma ei kujuta ette, et me selle koost\u00f6\u00f6 n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku kuskilt \u00fcles peaks leidma. Vastupidi – see hetk, kui tuleb v\u00e4hemusvalitsus, saab t\u00e4nane peaminister ilmselgelt umbusalduse. Kes on uus peaminister, milline on uus koalitsioon, see selgub. See ei pruugi takistada kokkulepet presidendivalimiste osas, aga see v\u00f5ib seda muuta.<\/p>\n
Kuidas see teie n\u00e4gemuses juhtuda v\u00f5ib, et valitsus kaotab enne presidendivalimisi enamuse?<\/p>\n
Ma j\u00e4\u00e4n j\u00e4tkuvalt selle juurde, et \u00fchel hetkel liigub Eesti 200 seast keegi \u00e4ra. Ma ei v\u00e4lista, et ka Reformierakonnast liigub keegi m\u00f5nda teise erakonda, aga Eesti 200 seast kindlasti. Olen kunagi \u00f6elnud, et loogiline aeg oleks jaanuaris-veebruaris.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla see ei juhtu, aga meenutan, et valimiskampaania loogikas, kui keegi soovib Eesti 200 seast kandideerida ja riigikokku tagasi saada, peaks ta kandideerima m\u00f5nes teises erakonnas. September on juba see aeg, kus hakatakse reklaamplakateid paika panema ja valimisklippe filmima. Eeldus on, et see inimene on oma valiku varem \u00e4ra teinud, ja see varasem aeg on just presidendivalimistele eelnev periood.<\/p>\n
See k\u00f5ik juhtub varem v\u00f5i hiljem. Kaldun arvama, et juba enne suve, aga v\u00f5ib ka hiljem. T\u00e4nane valitsuskoalitsioon on \u00fcpriski habras ja nii hapras olukorras teha k\u00f5vasid avaldusi, et nemad koalitsioonin\u00f5ukogus otsustavad presidendikandidaate, on veidi rutakalt tehtud.<\/p>\n
Kas m\u00f5ned Eesti 200 liikmed on sotsidega r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5imalikust liitumisest v\u00f5i olete te ise m\u00f5nda inimest kutsunud?<\/p>\n
Meiega keegi r\u00e4\u00e4kinud ei ole, aga loomulikult oleme eelmisel aastal p\u00e4ris mitmele Eesti 200 inimesele seda \u00f6elnud, et neil oleks m\u00f5istlik sotsiaaldemokraatide juurde tulla. Neid inimesi on, kes on meiega sama maailmavaatega. Mis need inimesed teevad, ma ei tea. Me oleme sellest r\u00e4\u00e4kinud. Me kellegi eest otsuseid ei tee. Sotsiaaldemokraadid liiguvad oma valimisnimekirjade tegemisega edasi ja \u00f5ige pea hakkame j\u00f5udma sinna, kus me olulisemaid positsioone hakkame kokku leppima. Kui keegi soovib veel liituda, siis see aeg ongi umbes selles kandis. Aga me ei ela Eesti 200 j\u00e4rgi, meil on oma tempo ja loogikad.<\/p>\n
Kas te olete erakonnas arutanud ka seda, millised inimesed v\u00f5iksid sotsiaaldemokraatide jaoks tunduda s\u00fcmpaatsed presidendikandidaadina?<\/p>\n
Kui aus olla, siis ei ole. Nagu ma \u00fctlesin, siis enne suve ei ole v\u00f5imalik kokkuleppele j\u00f5uda ja aega veel on. Esimene asi on leppida erakondade vahel kokku formaadis v\u00f5i loogikas, et kellel on \u00fchine tahe Eestile uus president leida. Kui selles on kokku lepitud, saab liikuda nimede juurde.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4vad need nimed heaks tahteks seni, kuni meil on suurem kindlus parlamendi matemaatika osas presidendivalimiste ajaks. Mulle tundub, et sel korral on presidendivalimiste osas palju ebam\u00e4\u00e4rasust just v\u00e4ga n\u00f5rga valitsusliidu t\u00f5ttu, mis \u00fchel hetkel oma enamuse kaotab. Kui osad inimesed liiguvad n\u00e4iteks Isamaa v\u00f5i Keskerakonna poole, on \u00fcks loogika ja parlamendis presidenti valida keerulisem. Kui nad tulevad sotsiaaldemokraatidesse, siis see matemaatikat ei muuda. Aga elame-n\u00e4eme.<\/p>\n
Kui suur t\u00f5en\u00e4osus on, et Eesti 200 liikmed \u00fchineksid n\u00e4iteks Keskerakonna v\u00f5i Isamaaga?<\/p>\n
Mina seda \u00f6elda ei oska kahjuks, ma Eesti 200-s ei ole.<\/p>\n
See oleks pigem \u00fcllatav ju?<\/p>\n
See oleks \u00fcllatav t\u00f5esti, aga ma ei v\u00e4listaks mitte midagi.<\/p>\n
Te ei ole v\u00e4listanud ka potentsiaalset Alar Karise tagasivalimist. Miks on Karis teie hinnangul praegu koalitsioonierakondade poolt sellise kriitika alla sattunud?<\/p>\n
Mul on raske \u00f6elda, mis toimub valitsuse ja presidendi vahel, ma pole nende asjade keskel olnud. Need detailid, kuidas valitsus presidendiga suhtleb ja kus on erinevad n\u00e4gemused ja mis nende p\u00f5hjused on, reeglina v\u00e4ga avalikult ei \u00f6eldagi v\u00f5i sellest riigikogu koridorides ei r\u00e4\u00e4gita.<\/p>\n
Aga seda, et valitsustel ja presidentidel on aeg-ajalt erinevad n\u00e4gemused, on alati iga presidendiga olnud, siin pole midagi uut. Alar Karise puhul on tegemist presidendiga, kes on suutnud Eestis stabiilsust hoida. Meenutades rasket hetke nagu koroonakriis, suutis president \u00fchiskonnale oma teadmistele tuginemisega v\u00e4ga palju tuge pakkuda.<\/p>\n
Nii et sotside toetus Karisele oleks olemas, kui ta otsustaks uuesti kandideerida?<\/p>\n
M\u00f5ttekas on r\u00e4\u00e4kida toetusest sel hetkel, kui on v\u00f5imalik ka teiste erakondadega selles kokku leppida. Muidu me saame tulemuse, kus iga erakond toetab erinevat kandidaati. Meil on m\u00f5istlik r\u00e4\u00e4kida siis, kui me teame, et \u00fchisosa on v\u00f5imalikult suur.<\/p>\n
Praegu on ka ikka m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida s\u00fcmpaatiatest ja sellest, kes teie arvates oleks Eestile hea riigipea. N\u00e4iteks Urmas Paet on \u00f6elnud, et tema v\u00f5ib kandideerida k\u00fcll. Kas te jagate tema puhul sarnast s\u00fcmpaatiat nagu Alar Karise puhul?<\/p>\n
Urmas Paet on kindlasti v\u00e4ga tore mees ja teab v\u00e4lispoliitikast palju. Ka Reformierakonnas ja sotsiaaldemokraatides on teisi v\u00e4ga h\u00e4id inimesi. Konkreetsetest isikutest on m\u00f5ttekas r\u00e4\u00e4kida siis, kui saame aru, kus on \u00fchisosa k\u00f5ige suurem. Tihtilugu on l\u00e4inud nii, et need, kes on liiga varakult p\u00fcsti seatud ja kelle puhul on hakatud kohe trummi taguma, ei ole l\u00f5puks presidendi ametisse j\u00f5udnud.<\/p>\n
Seda tuleb v\u00f5tta natuke rahulikumalt, aga see ei t\u00e4henda seda, et isikutest ei peaks r\u00e4\u00e4kima. Aga meil ei ole praegu toimunud \u00fchtegi arutelu isegi erakonna esimeeste tasandil \u00fchisosa otsimiseks. Need asjad tuleks enne \u00e4ra teha, kui minna avalikult nimesid pakkuma.<\/p>\n
Kas Urmas Paet suudaks koguda sellise vajaliku \u00fchisosa riigikogus?<\/p>\n
Ma veel ei ole kuulnud seda. Ma isegi ei tea, kas tal Reformierakonna toetus on, mul seda infot ei ole.<\/p>\n
Palju on r\u00e4\u00e4gitud ka \u00dclle Madisest.<\/p>\n
Lisaks \u00dclle Madisele on r\u00e4\u00e4gitud veel paljudest inimestest, kes k\u00f5ik on v\u00e4ga head presidendikandidaadid. \u00dclle Madiset on soovitud kandidaadina n\u00e4ha ka varasematel kordadel. Ka sotsiaaldemokraatides on kindlasti olnud inimesi, kes on \u00dclle Madise puhul positiivselt meelestatud olnud. Nii, et – jah – ka \u00dclle Madise kindlasti ja paljud teised, keda meedia viimase n\u00e4dala jooksul on esile t\u00f5stnud, omavad potentsiaali olla Eestile hea president.<\/p>\n
Kas \u00fcks nendest v\u00f5iks olla ka T\u00f5nu Viik, kes oma rektoriametist lahkub?<\/p>\n
Ma hindan T\u00f5nu Viiki v\u00e4ga k\u00f5rgelt, aga tema pakkumine on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll esimene, mida ma kuulen. Lugesin kuskilt, et pakutud oli Tiit Landi, kes on praegu Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor. Aga sellesse listi v\u00f5ib vabalt ka T\u00f5nu Viigi nimetada. M\u00f5lema rektori puhul on tegemist inimestega, kes saavad v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuidas \u00fchiskond koos p\u00fcsib ja kelle v\u00e4\u00e4rtusruum on paigas. Presidendi materjali neis kindlasti on.<\/p>\n
Praegu teid kuulates ja vaadates ka koalitsiooni tegutsemist, tundub riigikogus \u00fchise kandidaadi leidmine ja \u00e4ra valimine \u00fcsna ebat\u00f5en\u00e4oline. See, kuidas te r\u00e4\u00e4gite ka valitsuskoalitsiooni tegevusest, ei anna usku, et mingil hetkel heas tahtes \u00fchise kandidaadini j\u00f5utakse.<\/p>\n
Kui on tahe, siis me j\u00f5uame k\u00fcll. Ma r\u00e4\u00e4gin suhteliselt ausalt ja otse, kuidas asjad on. K\u00f5ik, kes v\u00e4hegi presidendivalimisi j\u00e4lginud on ja on poliitikaga kokku puutunud, teavad, et seda ei saa teha \u00fcks seltskond teistele seda isikut maha m\u00e4\u00e4rides \u2013 see tuleb \u00fchiselt leida.<\/p>\n
Olen ka aus selles osas, et koalitsiooni olukord on \u00fcpris habras ja ma ususn, et nad teavad seda ka ise. Meil pole m\u00f5tet teha kokkulepet kuu aja p\u00e4rast, kui kahe kuu p\u00e4rast selgub, et koalitsiooni poolelt on keegi \u00e4ra l\u00e4inud ja kokkulepet pole v\u00f5imalik enam ellu viia. Need on p\u00e4riselulised asjad, mitte mingisugune takistus v\u00f5i t\u00fcli.<\/p>\n
Ikkagi, ma ei n\u00e4e kuskilt seda tahet praegu tulemas. Koalitsioonierakonnad ajavad enda asja. Majandusolukord ja maksuotsused, mis Eesti inimest sel aastal pisut-pisut j\u00f5ukamaks teevad, annavad neile ehk kindlust juurde. V\u00f5ib-olla ka nende reiting hakkab veidi t\u00f5usma. Teie ajate oma juttu edasi \u00fchisosa leidmisest ja teised opositsioonierakonnad samuti veel eraldi enda joont. \u00d6elge parem otse v\u00e4lja, et riigikogus presidendi valimine ei ole v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline ja l\u00e4heme ikkagi valimiskogusse?<\/p>\n
Sellega ma ei n\u00f5ustu. Me pole erakonna esimeeste tasandil seda teemat veel arutanud. Pigem hindan praegu \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliseks, et president valitakse riigikogus \u00e4ra ja \u00fchisosa leitakse. See ei eelda, et sotsiaaldemokraadid peaksid heaks kiitma rahasaju, kus 114 miljonit eurot l\u00e4heb igal aastal k\u00f5ige j\u00f5ukamatele inimestele ja teised maksavad laenuintressi oma maksudega kinni.<\/p>\n
Need ei ole k\u00fcsimused, mida siia vahele peaks panema. Nii ei olekski v\u00f5imalik kunagi presidenti leida, sest presidendi valimine p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi eeldab 68 h\u00e4\u00e4lt. See t\u00e4hendab nii suurt parlamendi enamust, et keegi opositsioonist peab alati olema kaasas. Koalitsioonidel ei ole seni olnud v\u00f5imalik presidenti valida. Ja see t\u00e4hendab, et kui erakonnad on opositsioonis ja koalitsioonis, siis neil on p\u00e4evapoliitilistes majandusk\u00fcsimustes, toimetulekuk\u00fcsimustes erinevad n\u00e4gemused, aga see pole kunagi olnud takistuseks, et l\u00f5puks president \u00e4ra valida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mida t\u00e4hendab teie avaldus, et ilma sotsiaaldemokraatideta ei saa sisuliselt kokku leppida presidendikandidaati, et riigikogus presidenti \u00e4ra valida?…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79959,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1799,19,25,38530,4786,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79958","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lauri-laanemets","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-presidendivalimised-2026","24":"tag-sotsiaaldemokraatlik-erakond","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115853800494680942","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79958"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79958\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79959"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}