Ehkki Danske ja Swedbanki rahapesuskandaalidest on m\u00f6\u00f6das \u00fcksjagu aega, pole lugu kaugeltki l\u00e4bi, vahendas “Pealtn\u00e4gija”.<\/p>\n
Mari-Liis Soe, kes aitas paljastada Eesti \u00fcht suuremat rahapesuaf\u00e4\u00e4ri, on Eesti suurima panga jaoks\u00a0persona non grata. Kriitikute s\u00f5nul aitas 42-aastane finants-spetsialist \u00fche k\u00e4ega paljastada kuritegeliku raha l\u00e4bivoolu Eesti pankadest, aga teise k\u00e4ega omastas tundlikke dokumente. Juhtum on mitmes m\u00f5ttes laetud. L\u00f6\u00f6gi all on Eesti\u00a0suurimate finantsasutuste prestii\u017e ja laiemalt kogu pangandussektori usaldusv\u00e4\u00e4rsus.<\/p>\n
Et kogu lugu harutama hakata, tuleb minna ajas 20 aastat tagasi. 2006. aastal kohtusid \u00fches Tallinna lokaalis SEB pangas tellerina t\u00f6\u00f6tanud Mari-Liis Soe ja temast k\u00fcmmekond aastat vanem Andres Kurg, kes oli sel hetkel Tallinna Vangla juhi aset\u00e4itja. Nad j\u00e4id suhtlema ja k\u00e4isid aasta aega kohtamas, hakkasid koos elama, abiellusid ja said lapsed.<\/p>\n
M\u00f5lemad tegid muljetavaldavat karj\u00e4\u00e4ri pangadussektoris. Kurest sai 2013. aastal Eesti Panga turvaosakonna \u00fclem ja Soest SEB rahapesu t\u00f5kestamise osakonna juht. Inglise keeles\u00a0anti money laundering\u00a0ehk AML seisab lihtsalt \u00f6eldes hea selle eest, et kuritegelik raha ei p\u00e4\u00e4seks ringlema.<\/p>\n
“Nemad on need inimesed, kes peavad lugema lepinguid, peavad tegema klientide kohta, kes panka tulevad, taustauuringuid, mis on nende taust, mis on nende \u00e4ri. Kas see \u00e4ri, mida nad teevad, on \u00f5ige,” selgitas uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa.<\/p>\n
Fotoalbumid n\u00e4itavad, et Kure ja Soe kooselu esimesed k\u00fcmmekond aastat olid harmoonilised, aga eraelulistel p\u00f5hjustel otsustas paar 2017. aastal lahutada.<\/p>\n
Soe vahetas sama aasta hakul t\u00f6\u00f6kohta ja asus t\u00f6\u00f6le samas valdkonnas Swedbankis.\u00a0Juba esimese kuu ajaga esitas uus AML-spetsialist rahapesu andmeb\u00fcroole raporteid sadadest kahtlastest klientidest.<\/p>\n
Paralleelselt kogus hoogu Danske Panga rahapesuskandaal, kus, nagu tagantj\u00e4rgi teada, voolas l\u00e4bi Taani panga Eesti filiaali idast l\u00e4\u00e4nde suurusj\u00e4rgus 200 miljardit eurot kahtlast raha. Swedbanki juhtkond polnud aga Soe agaruse \u00fcle kahtlaste klientide esile toomisel \u00fcldse \u00f5nnelik.<\/p>\n
“Seal oligi minu jaoks v\u00e4ga suur \u00fcllatus, see oli 2017. aastal, et sellised kliendid, keda t\u00f5en\u00e4oliselt kaks aastat ei oleks tohtinud juba enam olla panga kliendibaasi hulgas, olid endiselt seal. Ja kui ma m\u00e4rkasin kliente, kes on k\u00f5rgema riskiga, siis mul oli vajadus sellest ka teavitada j\u00e4relevalvet,” r\u00e4\u00e4kis Soe.<\/p>\n
Roonemaa s\u00f5nul tahtis rahapesu andmeb\u00fcroo seet\u00f5ttu panka tulla ja seal toimuvast r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
“N\u00e4eme, mismoodi m\u00f5ned toonased tippjuhid vahetasid omavahel e-kirju, mismoodi see rumal AML-inimene sai sellise jamaga hakkama, et kui n\u00fc\u00fcd tulevad meile uurijad siia kohale, mida me neile \u00fctlema peame, kuidas me saame neutraliseerida, et see AML-inimene ei r\u00e4\u00e4giks liiga palju,” s\u00f5nas Roonemaa.<\/p>\n
Seega ei m\u00f5eldud pangas Roonemaa s\u00f5nul sellele, kuidas aidata uurijaid edasi rahapesu vastase tegevusega, vaid sellele, mismoodi p\u00e4\u00e4sta pank jamast, et ei tuleks v\u00e4lja, kes nende kliendid on olnud.<\/p>\n
Delikaatsed dokumendid j\u00e4id t\u00f6\u00f6taja k\u00e4tte<\/p>\n
Soe lahkus Swedbankist poolte kokkuleppel p\u00e4rast kaht kuud. J\u00e4rgnevatel aastatel t\u00f6\u00f6tas ta rahapesu t\u00f5kestamise alal veel mitmes pangas nii Eestis kui ka Belgias ning ei maininud v\u00e4ljaspool kodu kellelegi, et tema k\u00e4tte j\u00e4i Swedbankist t\u00f6\u00f6tamise ajast hulk delikaatseid dokumente. Ta ise selgitas seda vajadusega v\u00f5tta kaasa midagi enda kaitseks, juhuks kui \u00fchel hetkel j\u00f5uab asi kriminaalmenetluseni.<\/p>\n
“V\u00f5tsin need dokumendid, millega ma seal t\u00f6\u00f6tasin, kaasa,” kinnitas Soe.<\/p>\n
K\u00f5ik edasine on juba pangandusajalugu. Kui algul plahvatas Danske af\u00e4\u00e4r, siis kaks aastat hiljem, 2019. aastal avalikustas Rootsi rahvusringh\u00e4\u00e4lingu telemagasin ulatusliku rahapesu ka Swedbankis, mis k\u00e4ivitas mitmes riigis omaette kriminaaluurimised.<\/p>\n
Riigiprokur\u00f6r Sigrid Nurme s\u00f5nul v\u00f5imaldas Swedbank tundmatu p\u00e4ritoluga rahal, mille tegelikult kasusaajad olid pangale teada ja mida v\u00e4ljapoole varjati, liikuda l\u00e4bi pangas\u00fcsteemide selliselt, et ei olnud v\u00f5imalik tuvastada, kust see raha alguses tuli ja kuhu ta l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5udis.<\/p>\n
“Ehk siis varjati kogu selle tehingute jada k\u00e4igus, mis v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral k\u00e4is pangasiseselt pangakontode enda vahel, tehti tohutuid raharinge ja kui see v\u00e4lja l\u00e4ks, siis ei olnud algus ja l\u00f5pp seotavad,” kirjeldas Nurm.<\/p>\n
Roonemaa s\u00f5nul on n\u00e4ha kliendihaldurite ja pangat\u00f6\u00f6tajate omavahelised vestlused, kus nad naeravad ja irvitavad selle \u00fcle, kellega milliseid tehinguid nad teevad.<\/p>\n
“Nad r\u00e4\u00e4givad sellest, mismoodi nad t\u00f6\u00f6tavad pesumasinas, nad r\u00e4\u00e4givad sellest, mismoodi nad kuldsete k\u00e4ekelladega meeste k\u00e4si suruvad v\u00f5i endale k\u00e4ekellasid tahavad saada v\u00f5i kellele pangakontosid avavad kallite konjakite eest. Seesmiselt k\u00e4is v\u00e4ga l\u00f5bus l\u00f5\u00f5pimine selle t\u00f6\u00f6 osas, mida need kliendihaldurid tegid,” \u00fctles Roonemaa.<\/p>\n
Endine rahapesut\u00f5kestaja Soe andis \u00fctlusi kriminaalpolitseis ja kohtus \u00fche k\u00f5rge finantsinspektsiooni ametnikuga, keda tundis varasemast, et anda talle \u00fcle k\u00f5ik materjalid, mis tema k\u00e4sutuses tol hetkel olid.\u00a0<\/p>\n
“Mina teadsin seda sellel hetkel, et mina andsin need dokumendid k\u00f5ik \u00fcle sinna, kus nad pidid minema. Minu t\u00f6\u00f6 siin sellega l\u00f5peb \u00e4ra ja ma ausalt \u00f6eldes p\u00e4rast seda ei tahtnudki, isegi ei j\u00e4lginud neid uudiseid, ma tundsin, et minu t\u00f6\u00f6 on tehtud,” s\u00f5nas Soe.<\/p>\n
Enda s\u00f5nul kuulis Soe hiljem, et ta registreeriti vilepuhujana, sest tema jagatud materjalidest oli uurijatele kasu.<\/p>\n
Eksabikaasa k\u00e4ivitas kirjade laine<\/p>\n
Swedbanki rahapesuskandaali kulminatsioon saabus septembris 2024, mil Rootsi emapanga toonane juht Birgitte Bonnesen m\u00f5isteti 15 kuuks vangi, sest oli valetanud probleemide kohta Eesti pangas.<\/p>\n
Kuigi esialgu k\u00e4is jutt miljardiest eurodest kahtlasest rahast ja muu hulgas selgus, et Swedbanki Eesti haru suurklient oli aastaid n\u00e4iteks Vene oligarh Mihhail Ab\u00f5zov, jooksis kriminaaluurimine juriidilistel p\u00f5hjustel liiva \u2013 seadus n\u00e4eb ette, et illegaalsed summad peavad olema teenitud kuritegelikust tegevusest. Seda aga Tallinnas n\u00e4idata ei suudetud, sest Venemaalt tulev info ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
“Seal \u00fcks suuri probleeme seisnes selles, et kohtunik, kes Venemaal oli tegelenud Mihhail Ab\u00f5zovi kriminaalasjaga, kes oli Swedbanki \u00fcks v\u00f5tmekliente, oli seotud ka n\u00e4iteks Sergei Navaln\u00f5i ja Sergei Magnitski kohtuasjadega, mis t\u00e4hendab, et ta ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rne,” selgitas Roonemaa “Et see kohtunik on osa Kremli karistussalgast, tema tegevus ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rne.”<\/p>\n
See t\u00e4hendas ajakirjaniku s\u00f5nul, et \u00fcksk\u00f5ik, mida see kohtunik oli varem teinud n\u00e4iteks Swedbanki klientidega seoses, ei oleks saanud prokuratuuri hinnangul kohtus t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f5siseltv\u00f5etavuse m\u00e4rki k\u00fclge ja nad hindasid, et see kriminaalasi v\u00f5ib kohtus kokku kukkuda.<\/p>\n
Pangandusega vahepeal l\u00f5pparve teinud Soe k\u00e4ivitas iduettev\u00f5te nimega Complok, mis arendab rahapesut\u00f5kestamise tarkvara, tegi endale nime rahvusvahelise eksperdina ja v\u00f5itis sellega isegi Ajujahi konkursi. Peagi p\u00e4rast seda hakkas paljudesse Eesti ametiasutusse aga laekuma kirju, mis maalivad naisest pildi kui ebausaldusv\u00e4\u00e4rsest ja isegi kuritegelikust isikust.\u00a0<\/p>\n
“Neid kirju l\u00e4ks igale poole. Ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutusele, vabariigi presidendile, \u00f5iguskantslerile, t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ikidele pankadele, ajakirjanikele, rahapesu andmeb\u00fcroole, finantsinspektsioonile, rahandusministeeriumile, k\u00f5igile ministeeriumidele, justiitsministeeriumile, politseile,” loetles Soe, kelle s\u00f5nul luges ta neid asutusi \u00fchel hetkel kokku 52, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt on tegu j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipuga.<\/p>\n
Kirjade taga oli eksabikaasa Andres Kurg, kellega Soe oli aastaid pidanud laste hooldus\u00f5igusvaidlust, mis mullu l\u00f5ppes naise kasuks. “Pealtn\u00e4gija” on n\u00e4inud suurt hulka e-maile, millest osa on v\u00e4ga isiklikud ega v\u00e4\u00e4ri avalikult k\u00e4sitlemist, kuid jaanuaris 2025 saabus loosse \u00fcllatav p\u00f6\u00f6re. Nimelt selgus, et kooselu l\u00f5ppedes j\u00e4i Kure valdusesse suur hulk Soe isiklikke asju, muu hulgas ka dokumendid, mis p\u00e4rit Soe pangakarj\u00e4\u00e4ri ajast ja peaksid olema salajased.<\/p>\n
“Mida rohkem ma j\u00e4rjest neid pabereid kastist v\u00e4lja t\u00f5stsin, seda rohkem ma n\u00e4gin, et see ei ole v\u00f5imalik, ma ei uskunud seda. Inimesed kaotavad usalduse, kaotavad t\u00f6\u00f6koha tegelikult ka \u00fche-kahe paberilehe p\u00e4rast, seal oli neid sadades,” s\u00f5nas dokumendid avastanud Kurg.<\/p>\n
Swedbankil v\u00f5is veel 2017. aastal kahtlaseid kliente olla<\/p>\n
Finantsinspektsiooni juhatuse liige\u00a0Siim Tammer \u00fctles, et nendest materjalidest paistis v\u00e4lja t\u00f5sine pangasaladuse rikkumine, mille sarnast pole l\u00e4hema 10-15 aasta jooksul n\u00e4htud.<\/p>\n
“Selline leid, et sulle tuuakse pangasaladusega kaetud materjale lihtsalt nii-\u00f6elda maja ette, jahmatab igat j\u00e4relevalvet,” s\u00f5nas Tammer.<\/p>\n
Kurg jagas oma avastust uurimisasutusega, tegi kuriteoteate prokuratuuri, p\u00f6\u00f6rdus finantsinspektsiooni ja isegi “Pealtn\u00e4gija” poole. Dokumendite seas on kolmest Eesti pangast p\u00e4rit ligemale 500 lehek\u00fclge kirjavahetusi, sisememosid ja -raporteid, mis \u00fchelt poolt joonistavad pildi rutiinsest siseelust, teisalt t\u00f5statavad k\u00fcsimusi ka kahtlase raha k\u00e4itlemise kohta.<\/p>\n
N\u00e4iteks torkab silma, et mitme pangakliendi sidemed viivad l\u00f5puks v\u00e4lja Vladimir Putini s\u00f5bra ja judopartneri Arkadi Rotenbergini, kes oli sel hetkel sanktsioonide nimekirjas.<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” n\u00e4itas dokumente rahapesuteemasid s\u00fcvitsi uurinud ajakirjanik Holger Roonemaale ja Swedbanki kriminaalasja vedanud riigiprokur\u00f6r Sigrid Nurmele ning selgus, et v\u00e4hemalt osaliselt on nad paberitega tuttavad.<\/p>\n
“Neid on kriminaalmenetluse raames anal\u00fc\u00fcsitud, kuid see eelkuritegu, mis seal rahapesu ees oli, mis oli Ukrainas toime pandud \/\u2026\/ selle konkreetse eelkuriteo rahad kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt ei j\u00f5udnud kunagi Swedbank Eestisse,” lausus Nurm.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes \u00fctlevad asjatundjad, et ilma eraldi p\u00f5hjaliku uurimiseta ei saa v\u00e4ita, et need paberid t\u00f5estavad otsest rikkumist. Aga see uurimine on perspektiivitu, sest eelkuritegu pole v\u00f5imalik niikuinii n\u00e4idata.<\/p>\n
K\u00fcll aga osutavad need dokumendid, et Swedbank Eesti ei l\u00f5iganud sidemeid kahtlaste klientidega l\u00e4bi nii kiiresti, kui avalikkuses v\u00f5is mulje j\u00e4\u00e4da ja teenindas m\u00f5ningaid neist veel 2017. aasta alguses.\u00a0<\/p>\n
See n\u00e4itab Roonemaa s\u00f5nul esiteks, et senini, veel aastaid hiljem on v\u00f5imalik leida v\u00e4ga olulisi uusi detaile selle kohta, milline raha l\u00e4bi Eesti pankade liikus.<\/p>\n
“Punkt kaks, see n\u00e4itab minu jaoks, et 2017. aastaks ei pruukinud Swedbank olla veel oma majapidamist korda teinud, nad ei olnud loobunud k\u00f5ikidest nendest kahtlastest klientidest, kes neil olid,” lisas Roonemaa.<\/p>\n
Vilepuhujale j\u00e4id kopsakad \u00f5igusabikulud<\/p>\n
Loo pu\u00e4nt on, et kui finantsinspektsioon 2025. aasta algul kuulis, et sellised paberid ringlevad, algatati Soe suhtes kaks v\u00e4\u00e4rteomenetlust. Inspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri s\u00f5nul on karistatav juba \u00fcksiku pangadokumendi lohakile j\u00e4tmine, aga antud juhul paistab silma s\u00fcstemaatiline hooletus.<\/p>\n
“Kui sa oled v\u00f5tnud ja sa tead, sest sa oled professionaalne pangandussektori t\u00f6\u00f6taja\u00a0compliance’i\u00a0valdkonnas, kui sa tead, et sulle on usaldatud sedalaadi informatsioon ja sa k\u00e4itled seda, siis enne kui sa abikaasast lahutad, peab see materjal sealt kodust l\u00e4inud olema,” s\u00f5nas Tammer.<\/p>\n
Kui Mari-Liis Soe v\u00e4itis, et pani pabereid k\u00f5rvale ainult selleks, et t\u00f5estada rikkumisi Swedbankis, siis p\u00e4rast seda, kui finantsinspektsioon palus Kurel materjalid p\u00f5hjalikumalt l\u00e4bi kammida, leiti Soe asjade hulgast t\u00f6\u00f6dokumente ka teiste pankadest, kus ta t\u00f6\u00f6tas.<\/p>\n
Soe s\u00f5nul j\u00e4id need tema k\u00e4tte kodukontoris t\u00f6\u00f6tamise ajal ja aastaid hiljem ta enam isegi ei m\u00e4letanud nende olemasolu. Kokkuv\u00f5ttes, isegi kui naine oli vilepuhuja ning tegi ametlikus rahapesu uurimises koost\u00f6\u00f6d, ei vabasta see Tammeri s\u00f5nul vastutusest.<\/p>\n
“Kui inimene aitab kriminaalmenetlustes v\u00f5i muu infoga riiki, on see alati v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ja riik on alati v\u00e4ga t\u00e4nulik sellele, aga see ei t\u00e4henda, et k\u00fcmme aastat hiljem v\u00f5i viis aastat hiljem v\u00f5iks inimene hakata ise seadust rikkuma, p\u00f5hjendades, et teda ei tohi karistada, sest ta on kunagi riiki aidanud. Ma arvan, et see on v\u00e4ga vale l\u00e4htealus,” \u00fctles Tammer.<\/p>\n
Soe hinnangul tuleks menetlustes vaadata suuremat pilti, mitte kitsalt seda, kas ta saladuse avaldas.<\/p>\n
“Meil on suur perevaidlus, \u00fcks hullunud eksabikaasa, kes on kirjutanud k\u00f5ik asutused l\u00e4bi ja mitte kahjuks ainult minu puhul, vaid ta on ka oma teiste endiste abikaasadega sama praktikat teinud. Mingil hetkel peaks minema see m\u00f5istlik piir, kus sa \u00fctled, et me ei menetle neid asju, me saame aru, kus koha pealt v\u00f5i millest see tingitud on, et see on mingi k\u00e4ttemaks, et me praegu teenindame \u00fche inimese huve,” lausus Soe.<\/p>\n
Eksabikaasa s\u00f5nul tema s\u00fcda aga ei kripelda. “Miks need dokumendid alles olid, miks need minu k\u00e4es olid, pigem see kivi oleks lennanud v\u00e4ga kiiresti minu kapsaaeda. Kuidas ma oleksin t\u00e4na l\u00e4inud koju edasi, maganud teadmisega, et ma ju tegelikult tean, et need paberid on? Ja kui mina neid h\u00e4vitama hakkan, siis tema ju teab, et mina olen need h\u00e4vitanud. Siis p\u00e4eva l\u00f5puks oleksin mina nagu hoopis nagu mingi teo varjaja,” selgitas Kurg enda arusaama.<\/p>\n
Praeguseks on Soe enda kaitsmiseks \u00f5igusabikuludena maksnud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. Naine ise leiab, et kogu trall on omamoodi l\u00e4hisuhtev\u00e4givald. Esiteks ei saanudki ta vahepeal pabereid h\u00e4vitada, sest ei p\u00e4\u00e4senud neile lihtalt ligi, kuniks eksmees need v\u00e4lja kaevas.<\/p>\n
Teiseks, mitmeid tema tallele pandud materjale siiski kasutati Swedbanki uurimises ja l\u00f5puks \u00fckski s\u00fc\u00fctu pangaklient tema tegevusest kahju ei kandnud. V\u00e4\u00e4rteomenetlustes jagub p\u00f6\u00f6deid ja peensusi ning halvimal juhul \u00e4hvardab Soed kopsakas rahaline n\u00f5ue.<\/p>\n
“Ma olen n\u00e4inud kirjavahetusi, kus on jutt poolest miljonist. Ma \u00fctlen, et siin on ainult h\u00fcpotees, siin on need spekulatsioonid, et kas v\u00f5ib-olla Swedbankil tekkisid kriminaalmenetluse jooksul kulud, et siis on v\u00f5imalik, et seesama kulu tahetakse minult t\u00e4na sisse n\u00f5uda,” t\u00f5des Soe.<\/p>\n
T\u00e4naseks on enamik menetlusi ja vaidlusi tema suhtes siiski l\u00e4bi, kuid \u00f5igusabikuludena l\u00e4ks see naisele maksma k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\u00a0<\/p>\n
Swedpank keeldus teema sisulisest kommentaarist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki Danske ja Swedbanki rahapesuskandaalidest on m\u00f6\u00f6das \u00fcksjagu aega, pole lugu kaugeltki l\u00e4bi, vahendas “Pealtn\u00e4gija”. Mari-Liis Soe, kes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79973,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,39937,37,33,35,34,36,3865,39938,434,3394,2275],"class_list":{"0":"post-79972","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-danske","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-finantsinspektsioon","17":"tag-pangaleke","18":"tag-pealtnagija","19":"tag-rahapesu","20":"tag-swedbank"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115853879037523142","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79972\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}