\nT\u00f5nu K\u00f5rvits. Foto: Kaupo Kikkas<\/p>\n
\nT\u00f5nu K\u00f5rvits. Foto: Kaupo Kikkas<\/p>\n
31. jaanuaril k\u00f5lab Rakveres, Arvo P\u00e4rdile p\u00fchendatud muusikamaja Ukuaru avakontserdil T\u00f5nu K\u00f5rvitsa uus teos Serenade \/ Serenaad (\u2026and it\u2019s getting dark \/ \u2026ja h\u00e4mardub juba) klavessiinile ja keelpillidele. See on kolmas ja viimane teos helilooja pooleteistaastasest residentuurist Tallinna Kammerorkestri juures.<\/p>\n
T\u00f5nu K\u00f5rvitsa s\u00f5nul on Serenaad \u00f5htumuusika, vormilt midagi v\u00e4ikese orkestrikontserdi sarnast. Alapealkiri \u201e\u2026and it\u2019s getting dark \/ \u2026ja h\u00e4mardub juba\u201c ei ole juhuslikult valitud. T\u00f5nu K\u00f5rvits on \u00f6elnud: \u201eMind saatis teose kirjutamise juures Marsi kulguri \u201eOpportunity\u201c 2018. aasta liivatormis saadetud viimane s\u00f5num \u201eMy battery is low and it\u2019s getting dark\u201c \/ \u201eMu aku on t\u00fchjenemas ja h\u00e4mardub juba\u201c. See lakooniline lause \u2013 korraga tehniline ja s\u00fcgavalt inimlik \u2013 on omandanud paljude jaoks filosoofilise ja eksistentsiaalse varjundi. K\u00f5rvits on aga leidnud neis s\u00f5nades huvitava vaatenurga: ta ei keskendu katastroofile, vaid toob kuulaja seisundisse, kus valgus ei kao j\u00e4rsult, vaid h\u00e4\u00e4bub tasapisi.<\/p>\n
Enne \u201eSerenaadi\u201c valmis residentuuri raames Tallinna Kammerorkestrile veel kaks teost. 2025. aasta veebruaris j\u00f5udis kuulajate ette \u201eAroha\u201c viiulile, klaverile ja kammerorkestrile \u2013 teos, mille l\u00e4htekohaks oli armastuse ja igatsuse teema. Inspiratsiooni andis maooride kultuurist p\u00e4rinev tekst, milles k\u00f5lab kahe lahusoleva armastaja lugu. K\u00f5rvitsa jaoks ei olnud m\u00e4\u00e4rav mitte niiv\u00f5rd narratiiv kui tunne \u2013 igatsus, mis j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima ka siis, kui s\u00f5nad l\u00f5pevad.<\/p>\n
Kevadel lisandus topeltkontsert \u201eAastaajad\u201c viiulile, t\u0161ellole ja kammerorkestrile, kus fookus nihkus ajale ja kulgemisele. Aastaaegadest t\u00f5ukuv idee k\u00fcpses T\u00f5nu K\u00f5rvitsa peas pikalt \u2013 kooliajast olid meeles Vivaldi \u201eAastaajad\u201c, hiljem tuli tutvus Piazzolla samanimelise ts\u00fckliga. K\u00f5rvitsa teose aluseks on klassikaline aastaaegade vorm, ent see algab teadlikult suvest. Selline j\u00e4rjekord \u2013 suvi, s\u00fcgis, kevad, talv \u2013 tundus heliloojale loogiline, sest millega siis veel \u201eAastaaegu\u201c l\u00f5petada, kui mitte kevadega, mis on lootuste aeg.<\/p>\n
\u201eSerenaad\u201c s\u00f5lmib kokku T\u00f5nu K\u00f5rvitsa teekonna Tallinna Kammerorkestri resideeriva heliloojana. Uues teoses on oluline roll klavessiinil, mida m\u00e4ngib T\u00f5nu K\u00f5rvitsa klassivend Reinut Tepp. Klavessiin on t\u00e4nap\u00e4eva orkestriloomingus pigem harvaesinev pill, K\u00f5rvitsa jaoks ei t\u00e4henda aga \u00fcksk\u00f5ik millisele pillile kirjutamine pelgalt selle tehniliste v\u00f5imaluste tundmist. \u201eHeliloojana on k\u00f5ige t\u00e4htsam see, et sa l\u00e4hed pilli hinge sisse,\u201c on K\u00f5rvits \u00f6elnud Klassikaraadio saates \u201eK\u00fclaline\u201c. \u201eMuidugi pead teadma pilli tehnilisi v\u00f5imalusi, aga seal on veel midagi, mida ma ei oska v\u00f5ib-olla s\u00f5nades v\u00e4lja tuua. Oluline on tunnetada, kuidas pill hakkab laulma.\u201c<\/p>\n
Ei ole juhuslik, et Serenaad k\u00f5lab Ukuaru muusikamaja avakontserdil koos Arvo P\u00e4rdi teostega. Endise kiriku ruumis kohtuvad erinevad ajad ja hoiakud, mida seob eelk\u00f5ige usaldus vaikuse vastu.<\/p>\n
T\u00f5nu K\u00f5rvitsa residentuuri Tallinna Kammerorkestri juures toetas Eesti Kultuuriministeerium.<\/p>\n
Annika L\u00f5hmus, Tallinna Kammerorkestri blogi<\/a> (7.01.2026)
\n\u00a0<\/p>\n