Kui r\u00e4\u00e4kida meie s\u00f5jakirjandusest, siis esimeste hulgas meenuvad Albert Kivikas (“Nimed marmortahvlil”) ja August Gailit (“Isade maa”). S\u00f5jateema s\u00fcgavama lahtim\u00f5testamisena aga k\u00f5lab \u00fcpris kaasaegselt A. H. Tammsaare publitsistika, tema “S\u00f5jam\u00f5tted” ilmusid kordustr\u00fckina Eesti m\u00f5tteloo sarjas aastal 2023.1<\/p>\n
T\u00e4na aga tahaksin meenutada 139 aastat tagasi, 7. jaanuaril s\u00fcndinud Oskar Lutsu. Sageli kerglaseks v\u00f5i lausa jantlikuks naljameheks peetud Luts on paradoksaalsel kombel \u00fcks meie k\u00f5ige t\u00f5sisemaid ja m\u00f5juvamaid s\u00f5jakirjanikke.<\/p>\n
“Inimestele on antud maakera \u2013 elamiseks, ent nad on selle muutnud tapalavaks”2 \u2013 need s\u00f5nad jutustusest “Olga Nukrus” (1926) v\u00f5iksid olla epigraafiks tervele tema s\u00f5jam\u00e4lestuste ts\u00fcklile (1937-41, esmatr\u00fckid kokku 900 lk): “Tagala”, “Kt\u00f3ra godzina?”, “Punane kuma”, “S\u00f5jar\u00e4ndur”, “Pikem peatus”. Meie p\u00e4evil on s\u00f5jar\u00e4ndur Lutsu m\u00e4lestused taas osutunud rabavalt aktuaalseiks…<\/p>\n
Jurist Arnold Susi on Tammsaare kohta meenutanud: “Suurima hoolega uuris ta ajalehti, s\u00f5jateateid uuris kui m\u00f5nda rists\u00f5nam\u00f5istatust, et nende teadete segasest ja vahel t\u00f5tt varjata p\u00fc\u00fcdvast s\u00f5nastusest ometi leida t\u00f5etera faktilise olukorra kohta, p\u00fc\u00fcdis ridade vahelt rohkem lugeda kui ridadest.”3<\/p>\n
\u00dcsna sedasama v\u00f5ib \u00f6elda ka Lutsu kohta: ta j\u00e4lgis s\u00f5jas\u00fcndmusi v\u00e4ga teraselt, tema p\u00e4evikuid l\u00e4hemalt uurinud ja kommenteerinud Meelik Kahu nendib: “Ajalehtede kaudu on ta olnud k\u00f5igega h\u00e4sti kursis ja ei ole j\u00e4tnud operatiivselt \u00fcles t\u00e4hendamata \u00fchtegi olulist lahingut ega arengusuunda.”4<\/p>\n
Oskar Lutsu m\u00e4lestustes ja p\u00e4evikutes rullub meie ees lahti Esimese maailmas\u00f5ja k\u00e4ik, n\u00e4htuna tsaariarmees teeninud s\u00f5jav\u00e4eapteekri pilgu l\u00e4bi, esialgsest s\u00f5javaimustusest kuni totaalse s\u00f5jat\u00fcdimuseni, j\u00e4rjest s\u00fcveneva kaose ja anarhiani, mis viis Vene impeeriumi krahhini ja miljonite ohvritega kodus\u00f5jani.<\/p>\n
Otse uskumatu korralagedus, korruptsioon, tohutu b\u00fcrokraatia \u2013 sellest k\u00f5igest saame selge pildi. Kriitik Paul Ambur v\u00f5ttis teose “Punane kuma” kokku selliselt: “Ta [Luts] annab \u00f5ige t\u00f5etruu ja asjaliku pildi elust s\u00f5ja tagalas ning n\u00e4itab, et sellises olukorras, sellise talitusviisi ja mentaliteedi juures on v\u00f5imatu s\u00f5jas v\u00f5ita.”5<\/p>\n
1914. aasta truualamlik tsaari\u00fclistus l\u00f5peb nelja aasta p\u00e4rast isevalitseja ja kogu tema perekonna mahalaskmisega, kirjanik fikseerib selle 24. juulil 1918: “Viimaste teadete j\u00e4rele olla endine Vene keiser Nikolai II revolutsiooni kohtu otsuse j\u00e4rele maha lastud. Perekonna asupaik teadmata.”6 On bol\u0161evikele iseloomulik, et kogu perekonna mahalaskmist p\u00fc\u00fcti viimse v\u00f5imaluseni varjata.<\/p>\n
Vahepeal aga saavutab s\u00f5jahullus t\u00e4istuurid, seejuures aina k\u00f5lavad \u2013 nagu suitsukatteks \u2013 petlikud “rahujutud”: “J\u00f5ulud l\u00e4henevad, aga rahu ei l\u00e4hene, ehk k\u00fcll rahu jutud liikumas” (14. 12. 1915).7 “Rahujutud olid… aga n\u00fc\u00fcd ei ole neid enam. Venelased lubavad viimseni v\u00f5idelda, kuni l\u00f5pliku v\u00f5iduni vaenlase \u00fcle.” (1. 01. 1916)8<\/p>\n
Luts on v\u00e4lja \u00f6elnud lihtsa t\u00f5e: “Aga k\u00f5ige koledam on just see teadmine, et s\u00f5jad on m\u00f5ne \u00fcksiku isiku v\u00e4ljam\u00f5eldis, auahnus. Rahvad ise ei taha s\u00f5du.”9<\/p>\n
Lutsu kui s\u00f5jakirjanikku on \u00fchest spetsiifilisemast aspektist k\u00e4sitlenud Jaan Undusk: “Eesti kirjanduses leidub erakordne n\u00e4ide sellest, kuidas alustati esimeste gaasimaskide tootmist Vene s\u00f5jav\u00e4e tarvis. Kirjelduse autor on meie loetuim klassik Oskar Luts, kes mitte ainult ei viibinud kogu menetluse juures, vaid oli lausa aktiivne kruvikene Vene “gaasimaskit\u00f6\u00f6stuse” k\u00e4ima l\u00fckkamisel.”10<\/p>\n
Undusk tsiteerib pikemalt Lutsu poolt esitatud hospidali surnukambri naturalistlikku kirjeldust, millest toogem siinkohal vaid kaks lauset: “Haiglaseimgi aju ei suuda kujutella s\u00e4\u00e4rast pilti, mis avaneb mu ees. (—) S\u00e4\u00e4raseid laipu peaks n\u00e4itama igale diplomaadile enne, kui nad hakkavad arutama s\u00f5ja- ja rahuk\u00fcsimust!”<\/p>\n
Oma p\u00e4evikus j\u00f5uab Luts Vabaduss\u00f5jani ja teeb t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse \u00fcldistuse (20. 01. 1919): “Imestusv\u00e4\u00e4riliselt ruttu tekkis teguv\u00f5imeline Eesti s\u00f5jav\u00e4gi. Siit [Tartust] l\u00e4ksid nad kuu aja eest minema nagu lamba kari, aga tulid tagasi korraliku s\u00f5jav\u00e4ena.”11<\/p>\n
Teosest “Punane kuma” (1939, mis t\u00e4hendusrikas pealkiri!) aga j\u00e4\u00e4vad kummitama kirjaniku s\u00f5nad ajastust, “kui frondil tuhanded mehepojad t\u00f5mbuvad k\u00e4garasse, minnes igavikku, k\u00fcsimus silmis viimsel silmapilgul: “Mistarvis? Kelle ja mille eest?””12<\/p>\n
See on k\u00fcsimus, millele ka praegu, p\u00e4rast ligi neli aastat kestnud Venemaa agressioonis\u00f5da Ukraina vastu, pole r\u00fcndavalt poolelt suudetud anda v\u00e4hegi m\u00f5istusp\u00e4rast vastust.<\/p>\n
1 Tammsaare s\u00f5jam\u00f5tteist olen kirjutanud artiklis “Aivar Kulli ajalootund. Tammsaare s\u00f5jam\u00f5tted” \u2013 ERR Kultuuriportaal 11. juuni 2022: https:\/\/kultuur.err.ee\/1608627013\/aivar-kulli-ajalootund-tammsaare-sojamotted
2 Oskar Luts, “Olga Nukrus”, Tartu 1926. lk 89
3 Arnold Susi, tsiteeritud Tammsaare teose “S\u00f5jam\u00f5tted” (2023) kaanepaberi sisek\u00fcljelt.
4 Oskar Lutsu p\u00e4evikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-19 (II), Eesti Kirjandusmuuseum ja Vanemuise Seltsi kirjastus, Tartu 1996, lk 7. Tema Teise maailmas\u00f5ja ajal peetud p\u00e4evik l\u00e4ks paraku kaduma.
5 Paul Ambur, “O. Luts. Punane kuma” \u2013 Varamu 1940, nr 6, lk 655-656
6 Oskar Lutsu p\u00e4evikud, lk 59
7 Oskar Lutsu p\u00e4evikud, lk 14
8 Oskar Lutsu p\u00e4evikud, lk 16
9 Oskar Luts, “Aeg & \u00f5nn. M\u00f5tteid ja unistusi. Kaks n\u00e4idendit”, koostanud Sirje Endre, kirjastanud SE & JS, Tallinn 2015, lk 111
10 Jaan Undusk, “M\u00e4lupaik sinepigaas. Esimene maailmas\u00f5da, keemiarelv ja kirjandus” \u2013 Looming 2015, nr 10, lk 1470. Artiklis tsiteeritakse ja kommenteeritakse pikemalt Lutsu m\u00e4lestustek\u00f6idet “Kt\u00f3ra godzina?”.
11 Oskar Lutsu p\u00e4evikud, lk 70
12 Oskar Luts, “Punane kuma”, Tartu 1939, lk 77<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui r\u00e4\u00e4kida meie s\u00f5jakirjandusest, siis esimeste hulgas meenuvad Albert Kivikas (“Nimed marmortahvlil”) ja August Gailit (“Isade maa”). S\u00f5jateema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79982,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[35927,24563,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,16164,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79981","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aivar-kull","9":"tag-aivar-kulli-ajalootund","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-oskar-luts","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115853930263199626","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79981"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79981\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}