{"id":79983,"date":"2026-01-07T12:57:17","date_gmt":"2026-01-07T12:57:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79983\/"},"modified":"2026-01-07T12:57:17","modified_gmt":"2026-01-07T12:57:17","slug":"jurgen-rakaselg-esimese-klassi-katsed-suurendavad-hariduslikku-ebavordsust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79983\/","title":{"rendered":"J\u00fcrgen Rakaselg: esimese klassi katsed suurendavad hariduslikku ebav\u00f5rdsust | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>2025. aastal kerkis taas arutelu 1. klassi katsete kohasusest. Aruk\u00fcla kooli keskmise hinde alusel klassidesse jaotamise taustal tekkis \u00f5igustatud k\u00fcsimus, miks ometi oleme lubanud sellist selekteerimist aastak\u00fcmneid esimestes klassides.<\/p>\n<p>Aruk\u00fcla praktika andis ootusp\u00e4raselt kurvad tulemused ning seda ootamatult kiiresti. N\u00fc\u00fcdseks on koolipidaja m\u00f5istnud valitud teekonna ekslikkust, tunnistanud suurt kahju ning asunud aktiivselt olukorda heastama. Praegu plaanitu annab aluse oodata, et kool v\u00e4ljub kriisist tugevama ja teadlikumana ning koolipere saab t\u00f6\u00f6rahu tagasi.<\/p>\n<p>Koolialustajate nn testimise alusel selekteerimine k\u00fcmnekonnas Eesti koolis aga elab hetkel edasi ning katsetega m\u00e4\u00e4ratakse laste koolitee suund sageli aastateks ajal, mil nende areng on eriti muutlik. Millised on selle praktika poolt- ja vastuargumendid ning millisele teadmisele need tuginevad?<\/p>\n<p>Argumendid hariduspoliitikas<\/p>\n<p>Enne vastandlike seisukohtade kaalumist tuleb selgeks teha, mis liiki argumendid hariduspoliitilistes aruteludes \u00fcldse kasutusel on. Lihtsustatult v\u00f5ib eristada kolme suuremat hoovust: nn vanemlik-evolutsiooniline, filosoofilis-teoreetiline ja teaduslik.<\/p>\n<p>Esimese moodustavad seisukohad, mis toetuvad isiklikele kogemustele, \u00fcksikjuhtumitele, traditsioonidele v\u00f5i esivanemate uskumustele, mida &#8220;on alati nii tehtud&#8221;. Samasse r\u00fchma kuuluvad ka praktilised kaalutlused: mida on lihtsam korraldada, mis n\u00f5uab hetkel v\u00e4hem ressursse v\u00f5i mis n\u00e4ib sobituvat olemasolevasse koolikorraldusse.<\/p>\n<p>Teise grupi argumendid toetuvad v\u00e4\u00e4rtusvalikutele: millist \u00fchiskonda peame \u00f5iglasemaks, milline on riigi ja \u00fcksikisiku roll, kuidas m\u00f5ista v\u00f5rdsust, vastutust ja heaolu. Siia kuuluvad ka poliitilised valikud (enamasti ingl k politics, aga ka policy m\u00f5ttes).<\/p>\n<p>Kolmanda r\u00fchma moodustavad argumendid, mis tuginevad teadusuuringutele. Eelk\u00f5ige mitte \u00fcksikutele uuringutele, vaid mahukatele metaanal\u00fc\u00fcsidele, mis h\u00f5lmavad sadu uuringuid ja aastak\u00fcmnete pikkust kogemust.<\/p>\n<p>Need kolm argumentide kategooriat vajavad k\u00f5ik t\u00e4helepanu ning v\u00f5imatu oleks v\u00e4ita, et m\u00f5ni neist ei oma t\u00e4hendust. Samuti ei saa me v\u00e4ita, et vaid \u00fcks neist defineeriks &#8220;\u00f5iged vastused&#8221; hariduses. Probleem tekib siis, kui teaduslikult kinnitatud fakte k\u00e4sitletakse samav\u00e4\u00e4rsena isiklike eelistuste v\u00f5i mugavusargumentidega. Teaduslikku t\u00f5siasja ei saa \u00fcmber l\u00fckata emotsiooni, maitse-eelistuse v\u00f5i \u00fcksikjuhtumi p\u00f5hjal. Just selline argumentide segiajamine on viinud esimese klassi katsete teemalised arutelud korduvalt ummikusse.<\/p>\n<p>Teadusp\u00f5hine vaade<\/p>\n<p>\u00d5pilaste selekteerimise kohta n\u00e4ib olevat teadusel v\u00e4ga \u00fchem\u00f5tteline seisukoht. Kui vaadata vaid \u00f5pitulemusi, siis:<\/p>\n<ul>\n<li>varane eristamine suurendab \u00f5pitulemuste erinevust n\u00f5rgemate ja tugevamate \u00f5pilaste vahel, kuid ei anna paremaid tulemusi \u00fchegi grupi l\u00f5ikes1;<\/li>\n<li>m\u00f5ju s\u00f5ltub suuresti sellest, kuidas seda tehakse: klassisisene paindlik ja d\u00fcnaamiline r\u00fchmitamine v\u00f5ib anda m\u00f5\u00f5dukat kasu k\u00f5igile. Samal ajal nn tugevate, keskmiste ja n\u00f5rkade \u00f5pilaste klassidest ei saa kasu keegi2;<\/li>\n<li>nooremate \u00f5pilaste puhul on madalama tasemega r\u00fchmadele m\u00f5ju isegi statistiliselt negatiivne, samas kui keskmiste ja tugevamate \u00f5pilaste puhul positiivne m\u00f5ju puudub.3<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kuid vaatame olukorda laiemalt. Kui lubame endal minna hariduspoliitiliselt kaugemale argumendist, mille j\u00e4rgi vaid v\u00f5istluslikkus ja \u00f5pitulemuste tippsaavutused viivad elu edasi, muutub olukord keerulisemaks. V\u00f5istluslikkus v\u00f5ib t\u00f5esti teatud konkreetses olukorras mobiliseerida teatud t\u00fc\u00fcpi konkreetset inimest pingutama, aga kui sellest saab laiem alusp\u00f5him\u00f5te hariduse korraldamiseks, siis on kaotajaid siiski palju rohkem kui v\u00f5itjaid. Mis on ju v\u00f5istluslikkuse m\u00f5te.<\/p>\n<p>Hariduslikku ebav\u00f5rdsust kiputakse pisendama ja isegi naeruv\u00e4\u00e4ristama, pidades seda pigem loomulikuks n\u00e4htuseks ning sellega tegelemist idealismiks v\u00f5i &#8220;tasandamiseks tippude arvelt&#8221;.<\/p>\n<p>Tegelikkuses j\u00e4\u00e4b haridusliku ebav\u00f5rdsuse t\u00f5ttu kasutamata \u00f5pilase arengupotentsiaal, sest ta s\u00fcndis n-\u00f6 valesse linna v\u00f5i linnaossa. Ehk andekas \u00f5pilane ei j\u00f5ua n\u00e4iteks kunagi ol\u00fcmpiaadile ega k\u00f5rgkooli, sest piltlikult \u00f6eldes tema postiindeks ei luba seda. Jah, v\u00f5ime m\u00f5telda sellisest olukorrast ka nii, et maailm ongi eba\u00f5iglane, kahju.<\/p>\n<p>Kui lisada teaduslikke argumente, siis uuringuid, mis kinnitavad \u00f5pilaste varase v\u00f5imetep\u00f5hise eristamise m\u00f5ju haridusliku ebav\u00f5rdsuse suurendamisele on v\u00e4ga palju. Olgu siin toodud vaid m\u00f5ned viited4;5;6;7;8.<\/p>\n<p>Vanema, kooli ja pidaja vastutus<\/p>\n<p>Eesti p\u00f5hiseadus annab vanemale keskse rolli lapse haridusvalikutes. Vanemlik autonoomia on oluline ja igati kaitset v\u00e4\u00e4riv. Ja iga vanem teebki oma valikuid seal, kus neid saab teha. Vanema otsused l\u00e4htuvad enamasti soovist tagada oma lapsele parim v\u00f5imalik tulevik. Ja ilmtingimata ei pea argumentide seas olema kellegi teise v\u00f5i laiem huvi. See on inimlik ja m\u00f5istetav.<\/p>\n<p>&#8220;Koolipidajal, olgu see omavalitsus v\u00f5i riik, on lisaks ka \u00fchiskondlik vastutus k\u00f5igi laste ees.&#8221;<\/p>\n<p>Koolil on teine roll. Koolil ei saa oma tegevuses l\u00e4htuda vaid n-\u00f6 oma taga\u00f5uest, vaid koolil lasub pedagoogiline vastutust pakkuda teaduslikult p\u00f5hjendatud \u00f5ppekorraldust. Koolipidajal, olgu see omavalitsus v\u00f5i riik, on lisaks ka \u00fchiskondlik vastutus k\u00f5igi laste ees, mitte ainult k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekamate v\u00f5i parema stardipositsiooniga perede ees.<\/p>\n<p>Teadus n\u00e4itab, et kui koolivaliku teevad pered ja koolidel on vaba voli \u00f5pilasi valida, suureneb segregatsioon9;10;11. Ja seda mistahes tunnuste alusel.<\/p>\n<p>Laisser-faire ehk minnalaskmine on poliitiline valik. Alati. Antud olukorras me n\u00e4eme ka Eesti andmete pealt12, et sel on selge m\u00f5ju. Siiski pole p\u00f5hjust arvata, et esimese klassi katsete seadusega keelamine probleemi iseenesest lahendaks.<\/p>\n<p>Me teame, et esimese klassi laste v\u00f5imete j\u00e4rgi reastamine ei ole m\u00f5istlik ega liiga sisukas tegevus \u00f5pilaste tulemuste vaates. Jah, see n\u00e4ib olevat oluline mingile hulgale vanematele ja kindlasti ka koolidele, kes neid katseid teevad. Ometi on selles punktis s\u00fcndiv kasu olematu, kahju tekib aga mujal ja hiljem.<\/p>\n<p>\u00d5igusloomet v\u00f5ib teha ka nii, et seaduseks saavad ilmselged asjaolud v\u00f5i teaduslikud faktid. V\u00f5ib kirjutada seadusesse n\u00e4iteks selle, et lennukid suudavad lennata. V\u00f5ib selle mitteuskujatele m\u00e4\u00e4rata ka m\u00f5ne sanktsiooni v\u00f5i mitteuskumise seadusega lihtsalt keelata. Kas see on m\u00f5istlik? Kindlasti mitte.<\/p>\n<p>Oleme hariduse reguleerimisel aastak\u00fcmnete jooksul niigi l\u00e4inud p\u00f5hjendamatult detailseks \u00fcksikk\u00fcsimustes ja j\u00e4tnud ehk liiga avarad t\u00f5lgendusv\u00f5imalused laiemates p\u00f5him\u00f5tetes. Sel korral v\u00f5iks proovida lahendada olukorda nii, et ei peaks t\u00e4iendavalt reguleerima ilmselgelt kasutut tegevust ega ka koolipidaja hoolt kaitsta k\u00f5igi \u00f5pilaste huve.<\/p>\n<p>Ma v\u00e4ga loodan, et hariduslikule ebav\u00f5rdsusele leevenduse otsimisega ei l\u00e4he nagu eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga, kus minnalaskmisest tekkinud kahju s\u00fcvenes aastatega v\u00e4ljakannatamatuks ja l\u00f5pliku otsuse tegi sootuks teise riigi tegevus.<\/p>\n<p>Haridusliku ebav\u00f5rdsuse tagaj\u00e4rjed on esialgu vaid \u00fche inimese traagika. Pikemas vaates saab sellest aga mitmeid valdkondi ja riigi kui terviku k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutav n\u00e4htus.<\/p>\n<p>K\u00fcsimus ei ole selles, kas see praktika on \u00f5igustatud, vaid selles, kui kaua oleme valmis aktsepteerima kahju, mida see tekitab, ja miks j\u00e4tame kasutamata v\u00f5imalused, mis on koolipidajatel juba olemas.<\/p>\n<p>Haridusliku ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine ei ole ideoloogiline kapriis, vaid pikaajalise \u00fchiskondliku heaolu eeltingimus. Mida varem sellele teadlikult ja s\u00fcsteemselt reageerida, seda v\u00e4iksem on hind nii \u00fcksikisikule kui ka riigile tervikuna. Mida kauem otsustust edasi l\u00fckata, seda kallimaks muutub hilisem sekkumine.<\/p>\n<p>10 Perera, R. M., Carlson, D., Domina, T., Carter III, J., McEachin, A., Radsky, V. (2023). Can school choice support district-led efforts to foster diverse schools? Brookings. Brown Center on Education Policy.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2025. aastal kerkis taas arutelu 1. klassi katsete kohasusest. Aruk\u00fcla kooli keskmise hinde alusel klassidesse jaotamise taustal tekkis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79984,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,409,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,17571,21,11890,4057,7440,2679,39941,28,29,19,7660,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-79983","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebavordsus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","20":"tag-hariduspoliitika","21":"tag-headlines","22":"tag-jurgen-rakaselg","23":"tag-koolid","24":"tag-koolielu","25":"tag-koolikatsed","26":"tag-koolivalik","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-news","30":"tag-opilased","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115853934076869166","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79983","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79983"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79983\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79984"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}