{"id":8005,"date":"2025-09-30T08:03:07","date_gmt":"2025-09-30T08:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8005\/"},"modified":"2025-09-30T08:03:07","modified_gmt":"2025-09-30T08:03:07","slug":"opilaste-eestikeelset-suhtlust-hakkab-tulevikus-edendama-vestlusrobot-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8005\/","title":{"rendered":"\u00d5pilaste eestikeelset suhtlust hakkab tulevikus edendama vestlusrobot | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Eesti keele instituut (EKI) otsib \u00f5pilaste suulise eesti keele oskust edendava vestlusroboti Keelekratt arendajat, et eesti keelt teise keelena \u00f5ppivad lapsed ja noored saaksid k\u00f5nelemist harjutada. \u00dchtlasi peaks robot aitama v\u00e4hendada \u00f5petajate koormust, viies l\u00e4bi p\u00f5hikooli eesti keele eksami suulist osa.<\/p>\n<p>EKI kuulutas v\u00e4lja hanke, et luua \u00f5pilastele suunatud keelerobot, mis oleks treenitud t\u00f6\u00f6tlema ja looma loomulikku keelt. Valmiv rakendus peaks aitama eesti keelt teise keelena \u00f5ppivatel noortel suulist keelt omandada ning aitama ka eksami suulist osa sooritada.<\/p>\n<p>Keelekrati abil tahab eesti keele instituut leevendada kaht muret: esmalt seda, et koolis\u00fcsteemis ei ole \u00f5petajal piisavalt aega k\u00f5igile individuaalset tagasisidet anda, et nende k\u00f5nelemisoskust arendada, kuid v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimisel on just r\u00e4\u00e4kimine v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n<p>Ka ei ole paljudel \u00f5pilastel v\u00e4ljaspool kooli vestluspartnerit ega julgust, et eesti keelt harjutada.<\/p>\n<p>Teise probleemina t\u00f5i EKI v\u00e4lja selle, et p\u00f5hikooli eesti keele kui teise keele eksami suuline osa on selline, kus eksamitegija vestleb intervjueerijaga v\u00f5i juhib intervjueerija kahe \u00f5pilase dialoogi. Igal aastal teeb p\u00f5hikooli eesti keele kui teise keele eksami mitu tuhat \u00f5pilast ja iga\u00fchel on suuliseks osaks aega umbes 18 minutit.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kimisosa salvestatakse ning seda hindavad sobiva kvalifikatsiooniga eesti keele \u00f5petajad. See aga t\u00e4hendab, et mitme p\u00e4eva jooksul on suurem osa eesti keele kui teise keele \u00f5petajatest eksamite l\u00e4biviimisega h\u00f5ivatud ning nende t\u00f6\u00f6koormus sellel perioodil suureneb.<\/p>\n<p>Abi loodetaksegi tehisintellekti abil juhtiavalt vestlusrobotilt, kellega \u00f5pilane v\u00f5i eksaminand saaks suhelda. Keelekratt suudaks plaani kohaselt juhtida vestlust etteantud teemal, k\u00fcsida k\u00fcsimusi, kuulata vastuseid, esitada lisak\u00fcsimusi ja anda \u00f5pilasele tagasisidet.<\/p>\n<p>Hanketingimuste kohaselt eristab Keelekratti teistest keeleoskuse harjutamise vahenditest see, et selle aluseks on kolme keelemudeli koost\u00f6\u00f6. Esmalt \u00f5pilase k\u00f5ne salvestatakse ja teisendatakse tekstiks. Seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsitakse transkribeeritud sisu ja koostatakse sobiv tagasiside v\u00f5i vastus ning l\u00f5puks muudetakse vastus loomulikuks k\u00f5neks ja esitatakse see \u00f5pilasele. Vastus j\u00f5uab \u00f5pilaseni k\u00f5nena, mis j\u00e4ljendab sujuvat p\u00e4risvestlust.<\/p>\n<p>Hankel osalejad peavad lahenduse loomisel v\u00f5tma aluseks p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi riiklikes \u00f5ppekavades v\u00e4lja toodud teemavaldkonnad ja tagama, et see vastaks Euroopa keele\u00f5ppe p\u00f5him\u00f5tetele.<\/p>\n<p>P\u00f5hiliste Keelekrati kasutajatena n\u00e4eb EKI seitsmenda kuni \u00fcheksanda klassi \u00f5pilasi, kes \u00f5pivad eesti keelt v\u00f5\u00f5rkeelena, nende \u00f5petjaid ja eksami hindajaid.<\/p>\n<p>Eelmisel \u00f5ppeaastal algas Eestis j\u00e4rk-j\u00e4rguline \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele ning 2029.-2030. \u00f5ppeaasta alguseks peaks k\u00f5ik lasteaiad ja koolid t\u00e4ielikult eesti keeles \u00f5ppima. EKI ning haridus- ja noorteameti (harno) koost\u00f6\u00f6s loodav Keelekratt peakski aitama selle eesm\u00e4rgini j\u00f5uda.<\/p>\n<p>Algatatud hanke eeldatav maksumus on 600 000 eurot. Pakkujatel soovitab EKI tutvuda Soome Digitala projektiga, mille puhul arendati soome ja rootsi keele teise keelena \u00f5ppijate tarbeks digilahendust, mis just suulisele keeleoskusele kaasa aitaks.<\/p>\n<p>Keelekratti peab olema v\u00f5imalik eksamite l\u00e4biviimisel kasutada korraga v\u00e4hemalt tuhandel samaaegsel kasutajal.<\/p>\n<p>Sellelaadset lahendust on katsetatud varemgi. 2023. aastal t\u00f6\u00f6tas harno v\u00e4lja EISKrati algelise versiooni, mille abil edasise arenduse jaoks tagasisidet koguda. EISKratt pidi toetama neid, kes teevad eesti keele kui teise keele eksami suulist osa ning seda katsetati mullu veebruaris koolides 500 g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilasega, kuid reaalselt seda kasutusele ei v\u00f5etud.<\/p>\n<p>EISKratt loodi eelk\u00f5ige eksamite infos\u00fcsteemi (EIS) komponendina, kuid seda edasi arendada pole plaanis ning Keelekrati e-vahendit arendatakse iseseisva uue lahendusena.<\/p>\n<p>Keelekrati arendamise rahastus tuleb lisaks haridusministeeriumile EL-i programmist &#8220;Eesti keele \u00f5pe ja keele\u00f5ppe arendamine&#8221;.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal tegi eesti keele teise keelena p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamit 3378 \u00f5pilast ja g\u00fcmnaasiumis 2468 \u00f5pilast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti keele instituut (EKI) otsib \u00f5pilaste suulise eesti keele oskust edendava vestlusroboti Keelekratt arendajat, et eesti keelt teise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8006,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6062,6058,6059,6063,6066,34,36,31,32,6061,21,6064,6065,28,29,19,25,23,24,22,20,6060,30],"class_list":{"0":"post-8005","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keel-voorkeelena","14":"tag-eesti-keele-instituut","15":"tag-eesti-keele-ope","16":"tag-eestikeelsele-oppele-uleminek","17":"tag-eiskratt","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-harno","23":"tag-headlines","24":"tag-keelekratt","25":"tag-keelerobot","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-vestlusrobot","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}