{"id":80052,"date":"2026-01-07T14:26:27","date_gmt":"2026-01-07T14:26:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80052\/"},"modified":"2026-01-07T14:26:27","modified_gmt":"2026-01-07T14:26:27","slug":"oja-maksukuuru-kaotamise-moju-inflatsioonile-jaab-alla-poole-protsendi-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80052\/","title":{"rendered":"Oja: maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju inflatsioonile j\u00e4\u00e4b alla poole protsendi | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Eelmise aasta teise poole k\u00fcllaltki kiire hinnat\u00f5us tulenes suuresti maksut\u00f5usudest, kuid t\u00e4navu peaks inflatsioon olema aeglasem, \u00fctles Eesti Panga \u00f6konomist Kaspar Oja. Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju hinnat\u00f5usule j\u00e4\u00e4b tema s\u00f5nul alla poole protsendi aastas.<\/p>\n<p>Statistikaamet avaldas kolmap\u00e4eval tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu, mille kohaselt t\u00f5usid Eestis detsembri v\u00f5rdluses hinnad aastaga 4,1 protsenti.<\/p>\n<p>Eesti Panga prognoosi j\u00e4rgi v\u00f5ib t\u00e4navune tarbijahinna indeksi (THI) kasv j\u00e4\u00e4da isegi alla kolme protsendi. Kaspar Oja r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et t\u00e4navu saab maksut\u00f5usude m\u00f5ju olema palju aeglasem kui mullu.<\/p>\n<p>&#8220;Jaanuarist peaks v\u00e4lja taanduma automaksu m\u00f5ju, mis oli \u00fcle protsendi ja aasta keskelt taandub v\u00e4lja ka k\u00e4ibemaksu m\u00f5ju, mis on kuskil 0,7 protsenti. Nii et kokkuv\u00f5tteks oli 2025. aastal maksude m\u00f5ju kahe protsendi juures, natuke \u00fcle selle ja sel aastal saab see olema kuskil protsendi juures, kui v\u00f5tta arvesse ka k\u00f5ik aktsiisit\u00f5usud,&#8221; s\u00f5nas Oja.<\/p>\n<p>Mullust inflatsiooni m\u00f5jutas tema s\u00f5nul \u00fcsna palju ka tervishoiuteenuste hinnat\u00f5us, mis samuti t\u00e4navu kevadel v\u00e4lja taandub.<\/p>\n<p>&#8220;Ehk k\u00fcllaltki kiire hinnat\u00f5us, mida me oleme n\u00e4inud ka 2025. aasta teisel poolaastal, on suuresti tulnud maksut\u00f5usude m\u00f5just,&#8221; t\u00f5des Oja. &#8220;Kuna see on oluliselt v\u00e4iksem 2026. aastal, siis on ka inflatsioon aeglasem.&#8221;<\/p>\n<p>\u00d6konomist t\u00f5i v\u00e4lja, et maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju hakkab ilmselt n\u00f5udlust suurendama ja sealt tuleb ka mingisugune efekt inflatsioonile. Harilikult on see efekt inflatsioonile suurem, kui majandus on kuumenemise faasis, nagu see oli 2021. aastal, kui toimus pensionireform.<\/p>\n<p>&#8220;Siis oli ettev\u00f5tete hinnangul majandus v\u00e4ga heas seisus. Praegu seda \u00f6elda ei saa ja ilmselt seet\u00f5ttu majandusse t\u00e4iendava raha tulemise m\u00f5ju inflatsioonile saab olema v\u00e4iksem,&#8221; selgitas Oja.<\/p>\n<p>Tegurina, mis v\u00f5iks inflatsiooni tagasi hoida, t\u00f5i ta v\u00e4lja meie juba niigi palju t\u00f5usnud hinnataseme. Kuna inimesed reisivad, on olemas ka v\u00f5rdlus teiste riikidega ja see aitab tarbimist korrale kutsuda.<\/p>\n<p>&#8220;Paljude kaupade puhul on kasvanud v\u00f5imalus osta neid v\u00e4lismaalt l\u00e4bi internetipoodide ja ilmselt tekitab see ka tihedama hinnav\u00f5rdluse ja tugevama konkurentsi, nende hindade t\u00f5stmine Eestis muutub keeruliseks,&#8221; lausus Oja.<\/p>\n<p>Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju hinnat\u00f5usule j\u00e4\u00e4b tema hinnangul alla poole protsendi aastas, kuid selle majandust turgutav efekt ei teki kohe, vaid j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning seda on n\u00e4ha aasta jooksul ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka j\u00e4rgmise aasta alguses.<\/p>\n<p>Maailmaturul on mitmete toormete hinnad langenud, seda ka toiduainete sektoris. K\u00fcsimusele, miks kandub toormete hinnat\u00f5usu m\u00f5ju kohalikku kaubandusse \u00fcle v\u00e4ga kiiresti, kuid hinnalangus aeglaselt, vastas \u00f6konomist, et p\u00f5hjuseid on ilmselt kaks.<\/p>\n<p>&#8220;Osas toidutoormetes on toimunud hinnalangus ja see on varasemalt ennustanud [hinna]langust ka toiduainetele, mida m\u00fc\u00fcakse tarbijatele. Aga Euroopas \u00fcldiselt ei ole veel toiduainetes sellist hinnalangust toimunud,&#8221; s\u00f5nas Oja ja t\u00f5i n\u00e4iteks, et v\u00f5i hind on maailmaturul langenud, aga see ei ole veel piima hinda j\u00f5udnud.<\/p>\n<p>&#8220;See ei ole ainult Eesti k\u00fcsimus, see on ka Euroopa hulgiturgudel,&#8221; lisas Oja.<\/p>\n<p>Teiseks on viimastel aastatel muutunud hinnastamispoliitika: kaupmeeste juurdehindlused on keskpanga \u00f6konomisti s\u00f5nul isegi langenud.<\/p>\n<p>Ta m\u00e4rkis, et juurdehindlust saab arvutada kahel viisil. \u00dcks moodus on vaadata, kui palju on tarbijahinnad kasvanud v\u00f5rreldes hulgihindadega ning sealt paistab, nagu oleksid juurdehindlused kasvanud. Kui aga vaadata seda, kui palju kaupmehed teenivad enda vahendatud kaupade pealt, siis sealt sellist hinnat\u00f5usu ei paista.<\/p>\n<p>&#8220;See viitab sellele, millest kaupmehed on r\u00e4\u00e4kinud, et suurenenud on allahindluste osakaal ja neid allahindlusi ei pruugita hinnaindeksite m\u00f5\u00f5tmisel arvesse v\u00f5tta,&#8221; selgitas Oja. &#8220;See on viimaste aastate fenomen, mida t\u00f5en\u00e4oliselt uuest aastast hakatakse t\u00e4psemalt arvestama ka hinnaindeksite m\u00f5\u00f5tmisel toiduainete puhul.&#8221;<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et statistikaamet v\u00f5tab alates jaanuarist hinnad\u00fcnaamika m\u00f5\u00f5tmiseks kasutusele uue metoodika ning Oja s\u00f5nul teeb see statistika m\u00e4rksa kvaliteetsemaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmise aasta teise poole k\u00fcllaltki kiire hinnat\u00f5us tulenes suuresti maksut\u00f5usudest, kuid t\u00e4navu peaks inflatsioon olema aeglasem, \u00fctles Eesti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80053,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,3722,2184,28,29,4832,19,25,2559,39695,16910,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-80052","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-inflatsioon","20":"tag-kaspar-oja","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maksukuur","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-statistikaamet","27":"tag-tarbijahinna-indeks","28":"tag-thi","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115854284036679288","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80052"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80052\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80053"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}