Berit Kaschani teekond Nora Ikstenaga algas koolipingis, kui ta valis Ikstena oma magistrit\u00f6\u00f6 \u00fcheks persooniks Aino Perviku k\u00f5rval.<\/p>\n
Kaschan meenutas “Vikerhommikus”, et j\u00f5udis Ikstenani \u00fclikoolis balti kirjanduse loengut v\u00f5ttes. “Ma olin seal ainus tudeng. Ma olen siiani v\u00e4ga t\u00e4nulik \u00f5ppej\u00f5ule, kes loengu ikkagi sellises vestluse vormis l\u00e4bi viis, mis oli v\u00e4ga rikastav,” lausus ta.<\/p>\n
Kaschan m\u00e4rkis, et 2010. aastal, mil ta loengut l\u00e4bis, j\u00f5udis l\u00e4ti ja leedu autoreid eesti keelde v\u00e4he. “Aga selle treenitud silmaga leidsin \u00fcles Nora Ikstena esimese eesti keelde t\u00f5lgitud romaani “Elu p\u00fchitsus” ja sealt see algas.”<\/p>\n
Ta meenutas, et “Elu p\u00fchitsus” oli tema senist lugemiskogemust\u00a0arvestades t\u00e4iesti teismoodi elamus.<\/p>\n
“Selline kummaline ja vaikne lugu, mis r\u00e4\u00e4gib naisest, kes hakkab korraldama oma ema \u00e4rasaatmist. Sealt tuleb v\u00e4lja, et ta oma ema inimesena v\u00e4ga h\u00e4sti ei tundnud, aga \u00fcks asi, mille ema on j\u00e4tnud maha, on nimekiri seitsme inimese nimega, kes tuleb kindlasti \u00e4rasaatmisele kohale kutsuda. Ja siis need inimesed tulevad ja hakkavad r\u00e4\u00e4kima sellest lahkunud naisest lugusid, nii et t\u00fctar \u00f5pibki ema tundma l\u00e4bi selle \u00e4rasaatmise,” avas ta lugu.<\/p>\n
Kaschani s\u00f5nul tuleb nii “Elu p\u00fchitsusest” kui ka teistest t\u00f5lgitud Ikstena teostest v\u00e4lja rituaalne jutustamise stiil. “Et mida me saame s\u00f5naga teha, luua, \u00fcksteisele anda ja kuidas me saame s\u00f5naga \u00fcksteist toetada, lohutada ja \u00fcksteist n\u00e4htavaks teha. See mind paelus,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Ikstenat on nimetatud kaasaegse l\u00e4ti kirjanduse \u00fcheks v\u00f5tmefiguuriks. Kaschani\u00a0s\u00f5nul pole ka liialdus \u00f6elda, et Ikstena on kaasaegse l\u00e4ti kirjanduse k\u00f5ige olulisem autor.<\/p>\n
“See, mis tema loomingust s\u00fcndis ja kuhu see on j\u00f5udnud, see on siiski olnud praeguseks ainukordne. Ja muidugi ka selles m\u00f5ttes t\u00e4iesti kinnitab seda, mida tihti kiputakse unustama v\u00f5ib-olla kui m\u00f5eldakse sellest, kuidas viia m\u00f5nda nii-\u00f6elda v\u00e4ikest kirjandust suurde maailma \u2013 Ikstena on kirjutanud ikkagi selle ilmanurga lugusid, kust me p\u00e4rit oleme. Ta v\u00f5ttiski selle kohaliku ainese, meie ajaloo, meie l\u00e4bielamised ja l\u00e4ks veelgi s\u00fcgavamale ka kohalikku m\u00fctoloogiasse ja Liivi m\u00fctoloogiasse ning hakkas n\u00e4itama vaikimisi ka seda, et tegelikult meil on v\u00e4ga rikas kultuur. Kes teab, mis oli autori eesm\u00e4rk, aga k\u00f5ik need kihid on seal olemas. Ja loomulikult ka see inimeste argip\u00e4ev, kuidas k\u00f5ik on tegelikult omavahel tegelikult seotud, millesse me usume ja kuidas elame.”<\/p>\n
2015. aastal ilmunud romaan “Emapiim” t\u00f5i Ikstenale rahvusvahelise tuntuse ning see on t\u00f5lgitud enam kui 30 keelde.<\/p>\n
“Tema romaanidest on see v\u00f5tmet\u00e4htsusega,” m\u00e4rkis Kaschan. “Ma s\u00f6andan v\u00e4ita, et need kolm romaani \u2013 “Elu p\u00fchitsus”, “Neitsi \u00f5petus” ja “Emapiim” \u2013 moodustavad temaatilises m\u00f5ttes Ikstena loomingu tuuma, milleks on ka need loetletud m\u00e4rks\u00f5nad. Need on emade ja t\u00fctarde lood, v\u00f5i vanaemade, emade ja t\u00fctarde lood. Nad vaatlevad l\u00e4bi erinevate kihtide ikkagi naist ja naise rolli elu ja surma ringk\u00e4igus, ja seda v\u00e4ga erinevatel tasanditel, nii argip\u00e4evas kui ka siis uskumuste kaudu, kust naine saab tuge mingisuguste elu piirsituatsioonides,” kirjeldas ta.<\/p>\n
“Emapiimas” on peidus ka autori enda lugu. “Selle romaani v\u00f5tmetegelased on kolme p\u00f5lvkonna naised. Tema ema oli p\u00e4riselt L\u00e4tis v\u00e4ga tuntud ja tunnustatud arst. Ema kuju siin romaanis kannab selliseid kauneid ja v\u00e4gevaid paradokse, mida Ikstena loomingus on palju. See ema p\u00fchendab \u00fchelt poolt oma elu naiste aitamisele, ta aitab ka luua elu t\u00e4iesti uskumatutes n\u00f5ukogude okupatsiooni tingimustes, kuhu ta on pagendatud. Tegelikult inimene oli geenius, aga tal ei lastud ennast t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral realiseerida, aga ta ikkagi leiutab ja veedab k\u00f5ik haiglast vabad hetked meditsiini\u00f5pikuid uurides. Seal k\u00f5rval on see, et ta v\u00f5ib-olla ise argip\u00e4evas ei olegi nii v\u00e4ga emarollist huvitatud,” r\u00e4\u00e4kis Kaschan.<\/p>\n
Kaschani s\u00f5nul v\u00f5ib v\u00e4ita, et 56-aastasena surnud Ikstena p\u00f5lvkonna naised on hakanud julgelt otsa vaatama emade, t\u00fctarde ja vanaemade vahelistele suhetele ja saanud ainest mitmete raamatute kirjutamiseks.<\/p>\n
“Eks siin meie piirkonnas on niimoodi, et meil on olnud see 50 aastat kultuurikatkestust ja n\u00fc\u00fcd see hakkab j\u00e4rele j\u00f5udma. Mujal, l\u00e4\u00e4ne pool v\u00f5i kuidas me tahame seda n\u00e4ha, seal on need lood juba l\u00e4bi protsessitud ja eks need on igal pool natukene sarnased, natukene erinevad. Aga jah, see on \u00fcks laine, mis meist siit praegu \u00fcle k\u00e4ib ja mis on v\u00e4ga v\u00f5imestav. Ikstena kindlasti t\u00f5i need teemad niiv\u00f5rd rikkalikult ja mitmekihiliselt esile. See resonants, mille ta ka eesti ja leedu kirjanike jaoks kindlasti l\u00f5i, see on v\u00e4ga v\u00f5imestav, kui keegi sellise akordi kehtima paneb. Ma arvan, et me k\u00f5ik oleme hakanud vaatama seda, kuidas ja millest me kirjutame natukene teistmoodi.”<\/p>\n
Kaschan t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00f5rreldes ajaga, mil ta Ikstenat uurima hakkas, ei ole kirjaniku pilt tema jaoks palju muutunud.<\/p>\n
“Mul oli h\u00e4sti suur r\u00f5\u00f5m kui “Emapiimaga” t\u00e4helend kaasnes. T\u00e4helend iseenesest ei t\u00e4henda midagi, aga lihtsalt see kirjandis v\u00f5i teos j\u00f5udis v\u00e4ga paljude inimesteni ja ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ikstena looming l\u00e4bi selle. Ma s\u00f6andan v\u00e4ita, et kui ma ikkagi selle “Elu p\u00fchitsuse” kallal pusima hakkasin, siis ta ei olnud nii tuntud autor, see oli ikka selline ekstravagantne hobi \u2013 eestlane, kes uurib l\u00e4ti kirjandust,” naeris ta, kuid lisas, et k\u00fcll aga on eesti keelde t\u00f5lgitud romaanid stiililiselt \u00fcsna erinevad.<\/p>\n
“”Elu p\u00fchitsus” ja “Neitsi \u00f5petus” on metafoorsemad, kuigi “Emapiim” on ka ka v\u00e4ga metafooride rohke. See lihtsalt ongi meisterlik kirjutus igast aspektist. V\u00f5ib-olla “Emapiim” on selline, mis kohe t\u00f5mbab su kaasa,” t\u00f5i ta v\u00e4lja ja n\u00f5ustus saatejuhi v\u00e4itega, et Ikstena lugemist v\u00f5iks alustada “Emapiimast” ja siis tema varasemate raamatute juurde liikuda.<\/p>\n
“”Emapiim” on see, kus on palju meie l\u00e4himinevikku ja sealt juba “Neitsi \u00f5petuse” ja “Elu p\u00fchitsuse” kaudu saab rohkem enneminevikku minna. See on v\u00e4ga ilus kujund, t\u00f5esti niimoodi see kuidagi k\u00e4ib.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Berit Kaschani teekond Nora Ikstenaga algas koolipingis, kui ta valis Ikstena oma magistrit\u00f6\u00f6 \u00fcheks persooniks Aino Perviku k\u00f5rval.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":77835,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[5789,37,33,35,173,34,36,140,39116],"class_list":{"0":"post-80076","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-berit-kaschan","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-nora-ikstena"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115854437448676860","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77835"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}