Astronoomias nimetatakse taolist juhust kattumiseks v\u00f5i planeedivarjutuseks (ladinap\u00e4raselt okultatsiooniks), sest m\u00f5neks ajaks on planeet taevas Kuu poolt kinni kaetud ehk varjutatud. Antud juhul kaetakse kinni P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kuumim ja meie taevas heledaim planeet Veenus. Kuigi kaks objekti – Veenus ja Kuu – asuvad sellel ajal meie vaatenurgast taevas samas sihis, lahutab neid ruumis 217 miljonit kilomeerit ehk planeet on meie kaaslasest 563 korda kaugemal.<\/p>\n
Kattumine algab Eestist umbes kell 15:06. Umbes on see kellaaeg selle t\u00f5ttu, et kuigi Kuu asub meist homme peadp\u00f6\u00f6ritava 386 tuhande kilomeetri kaugusel, asub see meile samas piisavalt l\u00e4hedal, et isegi pisikese Eesti eri nurkadest taevas veidi teises kohas asuda. Ehk siis kattumise alguse ja l\u00f5pu kellaajad on Eesti m\u00f5istes eri linnades m\u00f5ned minutid siia-sinna nihkes. Kusjuures varjutust on n\u00e4ha vaid P\u00f5hja-Kanadas, Gr\u00f6\u00f6nimaal, Euroopas ja P\u00f5hja-Aafrikas. Mujal n\u00e4ib Kuu Veenusest lihtsalt l\u00e4hedalt m\u00f6\u00f6da minevat. <\/p>\n
Kattumise alguses kaob Veenus Kuu valgustatud serva taha (tegelikult liigub Kuu Veenuse ette). Kui Kuud v\u00f5rrelda kella sihverplaadiga, siis toimub see umbes kella k\u00fcmne suunas. Seda hetke hea teleskoobi ja suure suurendusega vaadates v\u00f5ib n\u00e4ha, et Veenuse kusagil 88 protsenti valgustatud hele ketas j\u00e4\u00e4b isegi poolenisti Kuu taha libisedes teravaservaliseks. Nii nagu sajandeid tagasi juba j\u00e4reldati, demonstreerib see Kuu atmosf\u00e4\u00e4ri puudumist.<\/p>\n
Veenuse eest hakkab Kuu \u00e4ra libisema kusagil tund hiljem kella 16:07 ringis. Huvitav on selle juures, et kuna p\u00e4evases taevas me Kuu varjus asuvat osa ei erista, n\u00e4ib Veenus ilmuvat otsekui n\u00e4htamatu barj\u00e4\u00e4ri tagant. Kui taaskord Kuud v\u00f5rrelda sihverplaadiga, hakkab Veenus Kuu tagant v\u00e4lja tulema kella kahe suunast.<\/p>\n
Veenuse tasub juba aegsasti taevast \u00fcles leida. Paljud v\u00f5ib olla ei tea, aga heledamad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedid – Jupiter, Veenus ja Saturn – on p\u00e4evases taevas t\u00e4iesti vaadeldavad. Veenust v\u00f5ib terava n\u00e4gemisega inimene \u00f5igesse kohta sihtides isegi silmaga eristada. K\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse ongi leida see \u00f5ige koht. Nutikate mootorite ja juhtarvutiga varustatud teleskoopidega on see muidugi v\u00f5rdlemisi lihtne. K\u00e4sitsi liigutavate teleskoopidega v\u00f5ib see aga osutuda p\u00e4ris keeruliseks. <\/p>\n
Tuleb vaadata vaid pisut Kuust vasakule. N\u00e4iteks tund enne kattumist on see umbes t\u00e4iskuu l\u00e4bim\u00f5\u00f5du v\u00f5rra Kuu sirbist ida pool (vasakul). Kui Veenus k\u00e4es, siis tuleb seda vaid okulaaris v\u00f5i kaameras paigal hoida, kuna Maa p\u00f6\u00f6rlemise t\u00f5ttu nihkub see ilma mootoriteta teleskoobi vaatev\u00e4ljast juba paari minutiga v\u00e4lja.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (16) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Astronoomias nimetatakse taolist juhust kattumiseks v\u00f5i planeedivarjutuseks (ladinap\u00e4raselt okultatsiooniks), sest m\u00f5neks ajaks on planeet taevas Kuu poolt kinni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":802,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1027,28,29,19,25,23,24,22,20,1028,30],"class_list":{"0":"post-801","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kuu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-veenus","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=801"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/801\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}