{"id":80109,"date":"2026-01-07T15:41:08","date_gmt":"2026-01-07T15:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80109\/"},"modified":"2026-01-07T15:41:08","modified_gmt":"2026-01-07T15:41:08","slug":"kristi-raik-euroopa-halbade-valikute-aasta-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80109\/","title":{"rendered":"Kristi Raik: Euroopa halbade valikute aasta | Arvamus"},"content":{"rendered":"

USA v\u00e4lkoperatsioon Venezuelas ei j\u00e4ta kahtlust, et praeguses maailmas kehtib j\u00f5ud, mitte \u00f5igus. Euroopal, sealhulgas Eestil, on ees keeruliste valikute aasta, mil tuleb pingutada selle nimel, et ise oma saatust m\u00e4\u00e4rata. K\u00f5ige raskemad valikud Euroopa jaoks ei tulene mitte idast, vaid l\u00e4\u00e4nest, kirjutab Kristi Raik algselt Diplomaatias <\/a>ilmunud kommentaaris.<\/p>\n

Enne kui maailma tippu t\u00f5usevad uued juhid, kes soovivad reegleid taaskehtestada ja kaosesse uut tasakaalu luua, p\u00fc\u00fcavad k\u00f5ik v\u00f5tta, mis v\u00f5tta annab. Suurriigid, millel on piisavalt s\u00f5jalist j\u00f5udu ja poliitilist tahet seda kasutada \u2013 ehk USA, Hiina ja Venemaa \u2013 on v\u00f5tnud selge suuna oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride tugevdamisele. USA juhindub eelk\u00f5ige oma julgeolekustrateegia esmasest prioriteedist: kehtestada end l\u00e4\u00e4nepoolkeral. Hiinal on omad regionaalsed ambitsioonid eesotsas Taiwani allutamisega.<\/p>\n

“Venemaad ei ole reeglid ennegi peatanud, vaid tema ambitsioonidele on piirid seadnud ikka vastaspoole j\u00f5ud ja enda ressursside piiratus.”<\/p>\n

Venemaa tunneb selles olukorras teatavat v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu reeglitel p\u00f5hineva korra h\u00e4vingu \u00fcle, mis on viimastel aastak\u00fcmnetel olnud oluliseks takistuseks tema p\u00fc\u00fcdlustele oma impeeriumi taastada. Kuid Venemaad ei ole reeglid ennegi peatanud, vaid tema ambitsioonidele on piirid seadnud ikka vastaspoole j\u00f5ud ja enda ressursside piiratus. See, et ka USA on n\u00e4idanud valmisolekut j\u00f5hkralt ja \u00fcllatuslikult j\u00f5udu kasutada ja teeb seda oskuslikumalt kui Venemaa, ei tugevda viimase positsiooni.<\/p>\n

Kremlil ei ole n\u00fc\u00fcd lihtsam Ukrainat oma tahtele allutada kui m\u00f5ned aastad tagasi, r\u00e4\u00e4kimata \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopast. Euroopa ei ole k\u00fcll kolme eelmainitud suurriigiga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne geopoliitiline tegija, olles selleks liiga killustatud ja s\u00f5ltuv USA julgeolekugarantiidest. Ent see s\u00f5ltuvus on v\u00e4henemas ja j\u00f5udude tasakaal Euroopas muutumas Venemaale kahjulikus suunas, kui vaid Euroopa oma s\u00f5jalise v\u00f5imekuse tugevdamisega kiirelt edasi liigub.<\/p>\n

Ukraina ja kogu Euroopa peavad suutma omalt poolt piisava j\u00f5uga vastata, et Venemaa edasiliikumist takistada, isegi kui USA panus peaks t\u00e4ielikult l\u00f5ppema. Seda on v\u00f5imalik saavutada, kui vaid eurooplastel piisab poliitilist tahet ja eneseusku.<\/p>\n

Euroopas kasvab soov Venemaaga suhelda<\/p>\n

\u00dchtsuse hoidmine Venemaa suunal ei ole lihtne ja pigem muutub see alanud aastal raskemaks. V\u00f5imalik, et Ukrainas j\u00f5utakse aasta jooksul hapra vaherahuni tingimustel, mis ei ole Ukraina jaoks ideaalsed. Euroopa julgeolekuolukord ei muutu sellisel juhul mitte paremaks, vaid ohtlikumaks. Suure t\u00f5en\u00e4osusega saavad tuult tiibadesse need poliitilised j\u00f5ud, kes juba tagatubades vaikselt arutlevad suhete normaliseerimise \u00fcle Moskvaga.<\/p>\n

Niikuinii juba k\u00e4ivad L\u00e4\u00e4ne-Euroopa pealinnades jutud Balti riikidest ja Poolast kui t\u00fclikatest pistrikest, kes ei lase t\u00e4iskasvanutel tasakaalukaid otsuseid teha, n\u00e4iteks asuda Venemaaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse kompromisside saavutamiseks.<\/p>\n

See hetk p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise r\u00fcnnaku algust, mil Euroopas oli moes r\u00e4\u00e4kida vajadusest kuulata Balti riike, on m\u00f6\u00f6das. Taas on esile kerkinud mustvalge pilt dialoogist Venemaaga, mis paljude l\u00e4\u00e4neeurooplaste vaatest on igal juhul hea ja vajalik: Vladimir Putin ju niikuinii ei ole rahvusvahelises isolatsioonis, USA ka suhtleb Venemaaga ja \u00fcle\u00fcldse ei ole dialoogi katkestamine rahu l\u00e4hemale toonud ja m\u00f5nede (mh Angela Merkeli) arvates suisa aitas kaasa s\u00f5ja puhkemisele.<\/p>\n

Eesti peaks sellistes aruteludes v\u00e4ltima j\u00e4igalt vastupidist hoiakut, et suhtlemine Moskvaga on igal juhul halb ja ohtlik, kuna see ei aita meil Euroopa edasist Vene-poliitikat m\u00f5jutada. Pigem tuleb r\u00f5hutada, et eurooplased peavad endale selgeks tegema, mida nad Venemaa suhtes soovivad saavutada ning millistel tingimustel ja milliselt positsioonilt ollakse valmis mingil hetkel suhtlust taastama.<\/p>\n

Oluline on s\u00e4ilitada arusaama, et Venemaa on Euroopa julgeoleku jaoks peamine oht ka peale s\u00f5jategevuse l\u00f5ppu Ukrainas. Euroopa ei tohi k\u00e4est anda hoobasid Venemaa m\u00f5jutamiseks nagu Vene riigi k\u00fclmutatud varad ja muud sanktsioonid.<\/p>\n

Kui s\u00f5jast Ukrainas \u00fcldse midagi on \u00f5pitud, siis kindlasti ei tohi suhtluse taastamine (mis varem v\u00f5i hiljem niikuinii tuleb) v\u00e4hendada panustamist kaitsev\u00f5imekusse ega p\u00fc\u00fcdlusi piirata Venemaa s\u00f5jalist v\u00f5imekust.<\/p>\n

Liitlassuhte murenemine<\/p>\n

Tulles tagasi USA juurde, Euroopa \u00fchtsuse t\u00f5eline proovikivi saab olema transatlantiline suhe. Eestit ja teisi USA julgeolekugarantiidest enim s\u00f5ltuvaid riike ei peaks kuidagi lohutama see, et USA on ka varem s\u00f5jalist j\u00f5udu oma huvide kaitseks rakendanud ja k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgne periood on olnud maailma ajaloos erandlik aeg rahvusvahelise \u00fcldsuse suhtumises j\u00f5ukasutusse. See periood oli Eesti jaoks erakordselt soodne, andes meile v\u00f5imaluse oma riik uuesti \u00fcles ehitada ja l\u00e4\u00e4nemaailmaga tihedalt kokku siduda. Ja n\u00fc\u00fcd on see l\u00e4bi.<\/p>\n

K\u00fclma s\u00f5ja ajal elas NATO \u00fcle mitmeid kriise, kuid kunagi ei olnud kahtlust selles, et USA toetas oma Euroopa liitlaste vabadust ja territoriaalset terviklikkust. N\u00fc\u00fcd aga ihaldab Trump endale Gr\u00f6\u00f6nimaad, osa lojaalse liitlasriigi territooriumist. Pole p\u00f5hjust arvata, et ta ei p\u00fc\u00fcaks edasi liikuda oma sooviga Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fchel v\u00f5i teisel moel USA kontrolli alla saada. Muidugi on tegemist Venezuelast v\u00e4ga erineva juhtumiga ja ka USA l\u00e4henemine on teistsugune, kuid Euroopal on p\u00f5hjust Trumpi p\u00fc\u00fcdlustesse t\u00f5siselt suhtuda.<\/p>\n

Nicol\u00e1s Maduro kukutamise puhul v\u00f5is Euroopa lubada endale k\u00f5rvaltvaataja rolli ja niikuinii oli tegu Euroopa v\u00e4\u00e4rtuste seisukohast vastuolulise juhtumiga, kuid Gr\u00f6\u00f6nimaa puhul see ei kehti. Juba on Euroopas kuulda \u00fcleskutseid viia Euroopa Liidu v\u00e4ed Gr\u00f6\u00f6nimaale, kuid need v\u00f5ib pigem liigitada ulme valdkonda kuuluvateks. USA vaevalt hakkab Gr\u00f6\u00f6nimaal teostama Venezuelaga sarnast s\u00f5jalist operatsiooni. Ent Euroopa julgeoleku vaatest tekitab Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimus ainult halbu valikuid.<\/p>\n

“V\u00f5ib-olla oleks abi NATO kohaloleku tugevdamisest Gr\u00f6\u00f6nimaal.”<\/p>\n

Venezuela kogemus v\u00f5ib tugevdada Trumpi administratsioonis hoiakut, et USA-l ei ole Euroopat vaja ja pole p\u00f5hjust Euroopa seisukohtadega arvestada. Ukraina k\u00fcsimuses on Euroopal seni m\u00f5ningane m\u00f5ju olnud. N\u00fc\u00fcd otsitakse hoobasid USA seisukohtade m\u00f5jutamiseks ja halvimate stsenaariumite \u00e4rahoidmiseks Gr\u00f6\u00f6nimaal. V\u00f5ib-olla oleks abi NATO kohaloleku tugevdamisest Gr\u00f6\u00f6nimaal, et vastata USA iseenesest mitte alusetule murele Gr\u00f6\u00f6nimaa julgeoleku ning Hiina ja Venemaa m\u00f5ju p\u00e4rast Arktikas.<\/p>\n

Igal juhul on Euroopa sunnitud tegema \u00fcha enam keerulisi valikuid oma huvide kaitsmiseks olukordades, kus suurima liitlase seisukohad ja tegevus kahjustavad Euroopa julgeolekut.<\/p>\n

\u00dcha enam kerkib k\u00fcsimus, millal liitlassuhte s\u00e4ilitamine iga hinna eest muutub kahjulikumaks kui sellest eemaldumine. Juba see, et USA \u00e4hvardab kasutada s\u00f5jalist j\u00f5udu liitlase vastu, n\u00f5rgestab igal juhul liitlassuhteid ja kogu Euroopa julgeolekut. Pole m\u00f5eldav, et NATO ja EL tegutseksid vanamoodi edasi, kui \u00fcks NATO riik peaks rikkuma liitlasriigi (ja \u00fchtlasi EL-i liikmesriigi) suver\u00e4\u00e4nsust ja territoriaalset terviklikkust.<\/p>\n

Kaosest s\u00fcnnib l\u00f5puks uus kord<\/p>\n

Paraku ei tugevda meie julgeolekut hetkel jutt rahvusvahelisest \u00f5igusest, kuigi ka seda tuleb edasi r\u00e4\u00e4kida ja mitte kaotada usku, et \u00fckskord saabub aeg reeglite taaskehtestamiseks. Piiramatu suurriikide j\u00f5ukasutus ei too kellegi julgeolekuprobleemidele kestlikke lahendusi ja muutub aja jooksul liiga kalliks ja kurnavaks.<\/p>\n

P\u00e4rast suuri segadusi ja konflikte tuleb uue korra kujundamise aeg. See v\u00f5ib olla rohkem regioonip\u00f5hine kui peale teist maailmas\u00f5da tekkinud kahe superriigi vahel jagatud maailm v\u00f5i k\u00fclmale s\u00f5jale j\u00e4rgnenud USA hegemoonia. Euroopa l\u00e4hituleviku valikutest s\u00f5ltub see, kas Euroopa ja selle osana Eesti suudab tulevast uut maailmakorda m\u00f5jutada.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA v\u00e4lkoperatsioon Venezuelas ei j\u00e4ta kahtlust, et praeguses maailmas kehtib j\u00f5ud, mitte \u00f5igus. Euroopal, sealhulgas Eestil, on ees…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80110,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,13105,324,37,33,35,34,36,590,31,32,2409,21,326,12764,28,29,95,54,19,6782,25,1174,23,24,262,22,325,20,96,3344,30,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80109","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-diplomaatia","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-groonimaa","21":"tag-headlines","22":"tag-hiina","23":"tag-kristi-raik","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-nato","28":"tag-news","29":"tag-nicolas-maduro","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-taiwan","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ukraina","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-venezuela","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-vladimir-putin","42":"tag-world","43":"tag-world-news","44":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115854579152691808","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80109","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80109"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80109\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80110"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80109"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80109"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80109"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}