V\u00e4ikeriikidele, nagu president Lennart Meri on \u00f6elnud, on nii-\u00f6elda tuumarelvaks rahvusvaheline \u00f5igus v\u00f5i p\u00fcsiv \u00f5iguss\u00fcsteem. Kas tuumarelv on meil endiselt sama k\u00f5vasti peos?<\/p>\n
Mulle see metafoor ei ole kunagi meeldinud. Tuumarelv on ikkagi eesk\u00e4tt heidutusvahend, mida mitte kunagi ideaalses maailmas ei kasutata. Rahvusvahelist \u00f5igust peaksime ikkagi kogu aeg rakendama. Ma arvan, et see metafoor ei ole k\u00f5ige \u00f5nnestunum, aga ma saan aru k\u00fcll, mida president Meri sellega \u00f6elda soovis.<\/p>\n
Me kindlasti v\u00e4ikeriigina s\u00f5ltume v\u00e4ga palju sellest, et rahvusvaheline \u00f5igus p\u00fcsiks tugevana ja et need reeglid, milles on kokku lepitud, saaksid ka k\u00f5igi osapoolte poolt t\u00e4idetud, olgu siis tegu suurte v\u00f5i v\u00e4ikeste, s\u00f5jaliselt v\u00f5imsate v\u00f5i v\u00e4hem v\u00f5imsate riikidega.<\/p>\n
See, mis toimus Venezuelas Ameerika \u00dchendriikide v\u00f5imude poolt ning nende hilisemad v\u00e4lja\u00fctlemised – eelk\u00f5ige Donald Trumpi enda poolt – on tekitanud palju k\u00fcsimusi. Kas need \u00f5igused on ikka \u00f5iglaselt ja \u00f5igest rakendatud?<\/p>\n
Selge on, et rahvusvahelisel \u00f5igusel on teatud m\u00f5ttes hajusad piirjooned ja rahvusvaheline \u00f5igus ka pidevalt areneb, aga kahtlemata need, kes tunnevad muret rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgimise p\u00e4rast, ei tunne kaasa Nicolas Madurole.<\/p>\n
Kui siin meie v\u00e4lisminister ja kantsler \u00fctlesid, et Maduro p\u00e4rast me k\u00fcll pisaraid ei vala, siis see on sisuliselt absoluutselt \u00f5ige, aga natuke m\u00e4rgist m\u00f6\u00f6da, sest loomulikult me ei vala pisaraid Maduro p\u00e4rast. Meie mure on rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00fcsimise p\u00e4rast. See on akadeemiline ja praktiline.<\/p>\n
Kui USA rakendab seda uut monroe v\u00f5i nn donroe doktriini ning \u00fctlevad, et see, mis toimub l\u00e4\u00e4ne poolkeral, on nende priviligeeritud huvisf\u00e4\u00e4ris ja teistel ei ole sinna asja ning USA v\u00f5ib oma suver\u00e4\u00e4nsust kehtestada ka teiste riikide \u00fcle selles piirkonnas, siis ei ole v\u00e4himatki p\u00f5hjust arvata, et sama ei p\u00fc\u00fcaks teha teised suured riigid oma l\u00e4hi\u00fcmbruses. Paraku oleme meie siin \u00fche oluliselt kurjema ning meie suhtes vaenulikuma suurj\u00f5u l\u00e4hinaabrid ehk meid teeb see arusaadavalt murelikuks.<\/p>\n
Ei l\u00e4inud v\u00e4ga palju aega m\u00f6\u00f6da p\u00e4rast Venezuela presidendi arreteerimist, kui juba hakati kiiresti r\u00e4\u00e4kima Gr\u00f6\u00f6nimaast ja siis USA administratsioon avaldas ise ka taaskord huvi saare omamise \u00fcle. Kuidas seda k\u00fcsimust lahendama hakatakse?<\/p>\n
Kahtlemata ei kuulu Gr\u00f6\u00f6nimaa t\u00e4na Ameerika \u00dchendriikidele. K\u00f5rgemad v\u00f5imud ei ole otses\u00f5nu suutnud ka v\u00e4listada s\u00f5jalise j\u00f5u kasutamist. Ma olen \u00fcsna veendunud, et selleni asi ei l\u00e4he. Ma arvan, et Ameerikal on s\u00f5jaline kohalolek Gr\u00f6\u00f6nimaal t\u00e4na juba olemas. Ei ole olulisi hoobasid, millega saaks pidurdada seda, kui USA tahaks oma s\u00f5jalist kohalolu seal suurendada. Ma arvan, et iseenesest ei ole selle vastu ka Taani, sest nii Taani, USA kui ka Gr\u00f6\u00f6nimaa kuuluvad NATO-sse ja selleks, et parandada Gr\u00f6\u00f6nimaa julgeolekut ning sealt kaudu kaudselt ka Ameerika \u00dchendriikide oma, siis selleks ei ole USA-l vaja kindlasti omandada, osta ega vallutada Gr\u00f6\u00f6nimaad.<\/p>\n
Pigem, kui me vaatame Venezuelat, siis huvitaval kombel on erinevad USA valitsuse liikmed on p\u00fc\u00fcdnud panna sellist \u00f5ilsamat eesm\u00e4rki sellele operatsioonile k\u00fclge – r\u00e4\u00e4kinud Maduro ebalegitiimsusest, mis on ju t\u00f5si, r\u00e4\u00e4kinud narkokaubandusest, mis on \u00fchest k\u00fcljest t\u00f5si, sest Venezuelast l\u00e4htub narkovoog, aga see ei j\u00f5ua eriti USA-sse, vaid pigem Euroopasse. Ehk see ilmselt Ameerika seisukohast ei ole see kindlasti ajend. Ajendiks on, \u00fcksk\u00f5ik, mida on teised kabineti liikmed \u00f6elnud, siis president Trump on praktiliselt j\u00e4rgmise lausega j\u00f5udnud tagasi nafta juurde. Ma arvan, et ka Gr\u00f6\u00f6nimaa puhul \u00fcks suur motivaator on strateegilised maavarad, mida Gr\u00f6\u00f6nimaalt on ilmselt tulevikus veel suuremal m\u00e4\u00e4ral v\u00f5imalik kaevandada koos tehnoloogia arengu ja kliimamuutustega.<\/p>\n
Mis see USA strateegia siis on? J\u00f5uga surutakse Taani v\u00e4lja?<\/p>\n
Ma ei tea, kas selle taga on strateegia v\u00f5i tegemist on taktikaliste \u00fcksikute sammudega, mille taga tegelikult suurt pilti ei ole. Me oleme ka n\u00e4inud, et see Gr\u00f6\u00f6nimaa teema ju Trumpi retoorikas t\u00f5useb ja kaob. Vahepeal tulevad muud asjad peale ja see vajub unustusteh\u00f5lma ning k\u00f5ik hingavad kergendatult. Selge on, et kui USA peaks astuma mingeid j\u00f5ulisi samme selleks, et v\u00f5tta Gr\u00f6\u00f6nimaa oma kontrolli alla, siis kahjustab see olulisel m\u00e4\u00e4ral juba niigi kahjustada saanud Ameerika \u00dchendriikide kui liitlase usaldusv\u00e4\u00e4rsust teiste liitlaste silmis.<\/p>\n
Sel juhul NATO-t sellisena, nagu ta t\u00e4na on, enam ei oleks.<\/p>\n
NATO on ju eesk\u00e4tt poliitiline organisatsioon, mis toimub konsensuse p\u00f5him\u00f5ttel. NATO saab astuda samme, kui k\u00f5ik liitlased kokku lepivad. Kui \u00fcks liitlane asub j\u00f5uga v\u00f5tma teisele liitlasele kuuluvat territooriumi, siis ilmselgelt selle konsensuse saavutamine ka muudes k\u00fcsimustes on sellev\u00f5rra raskem ja seda olukorda, ma usun, t\u00f5ttavad testima Hiina Taiwanis ja v\u00f5imalik, et Venemaa oma l\u00e4hi\u00fcmbruses. Kas siis suudab NATO k\u00fcdeva poti Gr\u00f6\u00f6nimaa teemal t\u00f5sta kuhugi k\u00f5rvale ja tegeleda nende akuutsete julgeoleku muredega? See on pigem see, mis meid \u00e4revaks teeb.<\/p>\n
Mida Euroopas r\u00e4\u00e4gitakse? Seitsme riigi juhid on teinud Taani toetuseks avalduse ja \u00f6elnud, et Gr\u00f6\u00f6nimaal on \u00f5igus ise otsustada, kuidas nad seal asju ajavad. Gr\u00f6\u00f6nimaalt endalt tuleb ka vastuolulisi s\u00f5numeid. Osa sealseid elanikke tegelikult \u00fctlevad, et neid ei kutsuta laua taha ja k\u00e4ib see m\u00e4ng \u00fcle nende pea. Teised ei taha Ameerikast mitte midagi kuulda.<\/p>\n
Eks Gr\u00f6\u00f6nimaal need meeleolud on ikkagi sellised, et Gr\u00f6\u00f6nimaa ja selle ressursid kuuluvad Gr\u00f6\u00f6nimaa inimestele. Kindlasti on teatud skepsist selle suhtes, kuidas Taani on oma \u00f5igust Gr\u00f6\u00f6nimaal teostanud aastak\u00fcmnete v\u00f5i -sadade jooksul. See ei anna aga Ameerikale \u00f5igust \u00fchepoolsete sammudega Gr\u00f6\u00f6nimaad enda kontrolli alla v\u00f5tta. Ma arvan, et vastuseis sellele on kindlasti ka Gr\u00f6\u00f6nimaal v\u00e4ga suur.<\/p>\n
Kas USA m\u00f5jutab ka kuidagi, et Euroopa \u00fctleb, et meile ei meeldi Ameerika \u00dchendriikide \u00e4hvardavad v\u00e4lja\u00fctlemised?<\/p>\n
Eks see ikka m\u00f5nev\u00f5rra m\u00f5jutab. See on p\u00e4ris m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et Suurbritannia peaminister – riigi, mis on USA oluline partner – oli selle \u00fchisavalduse taga. Samamoodi Itaalia peaminister, kes on olnud oma poliitilistelt vaadetelt v\u00f5rdlemisi l\u00e4hedane liitlane Trumpile Euroopas ehk ma usun see, et praktiliselt k\u00f5ik Euroopa suuremad riigid on sellise avalduse taga ja v\u00e4ljendavad solidaarsust Taaniga, kindlasti ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkamata ega kuulmata. Kas n\u00fc\u00fcd Trump oma v\u00e4lja\u00fctlemistes kuskil ennast m\u00f5jutada laseb? Vaevalt, aga ma usun, et Marco Rubio ja teised m\u00f5jukad Trumpi l\u00e4hikondsed ikkagi n\u00e4evad seda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ikeriikidele, nagu president Lennart Meri on \u00f6elnud, on nii-\u00f6elda tuumarelvaks rahvusvaheline \u00f5igus v\u00f5i p\u00fcsiv \u00f5iguss\u00fcsteem. Kas tuumarelv on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80221,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,2409,21,28,29,95,19,6782,25,13095,264,23,24,22,325,20,3344,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80220","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-groonimaa","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-nicolas-maduro","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sven-mikser","27":"tag-taani","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-venezuela","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115855231885550941","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80220","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80220"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80220\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80220"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80220"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80220"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}