Kui maailm loodi, m\u00e4ngiti Venezuelale looduslikult k\u00e4tte suurep\u00e4rased kaardid. Eestist nii pindala kui rahvaarvu poolest umbes 20 korda suurem riik asub L\u00f5una-Ameerika p\u00f5hjarannikul, Kariibi mere \u00e4\u00e4res ja istub tohutute loodusvarade otsas.\u00a0<\/p>\n
“Suuruse m\u00f5ttes v\u00f5ib-olla annab v\u00e4heke aimu kaks ja pool Saksamaad ja natuke peale. Looduse m\u00f5ttes ka v\u00e4ga-v\u00e4ga kirev ja mitmek\u00fclgne. Seal on k\u00f5rbe, seal on vihmametsi, seal on k\u00f5rgm\u00e4estikku ja vanad ilusad k\u00fclad m\u00e4gedes. V\u00f5imas riik,” lausus Ladina-Ameerika ekspert Mele Pesti.<\/p>\n
K\u00fclma s\u00f5ja ajal j\u00e4i Venezuela selgelt USA m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri: Ameerika naftafirmad investeerisid massiliselt ja Caracasest sai Ladina-Ameerika \u00fcks j\u00f5ukamaid pealinnu.\u00a0<\/p>\n
“Ta oli maailmas \u00fcks juhtivaid riike ja piirkonnas k\u00fcll k\u00f5ige juhtivam, nii majanduslikult kui ka n\u00e4iteks filmit\u00f6\u00f6stus alustas siis ja muutus v\u00e4ga suureks. K\u00f5ik need kuulsad Venezuela seebikad. Isegi on \u00f6eldud, et glamuur oli selle riigi eksportartikkel. Miss Venezuela oli s\u00fcndmus, mida \u00fcle maailma j\u00e4lgiti ja majanduslikult t\u00e4ielik k\u00f5rgaeg,” s\u00f5nas Pesti.<\/p>\n
Ent just sellest ajast on ka mitu \u00fcllatavat seost Eesti ja eestlastega. 1920. aastal Tallinnas s\u00fcndinud, kuid teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel Venezuelas kodunenud Harry M\u00e4nnilist sai riigi \u00fcks j\u00f5ukamaid \u00e4rimehi, kes tegutses autot\u00f6\u00f6stuse, kinnisvara ja kaubandusega ning kellele kuulus ka maailma mastaabis t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne Kolumbuse-eelse kunsti kogu.\u00a0<\/p>\n
“Tema on siis see mees, kes kogu seda Venezuela kuldaega v\u00e4ga l\u00e4hedalt n\u00e4gi ja kogu oma elu tegelikult peamiselt selle keskel veetis,” \u00fctles Pesti.<\/p>\n
Ehkki p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist panustas M\u00e4nnil \u00e4riliidri ja metseenina ka Eestisse, saatsid teda elu l\u00f5puni kahtlused v\u00f5imalikus koost\u00f6\u00f6s natsiv\u00f5imuga teise maailmas\u00f5ja p\u00e4evil. K\u00fclma s\u00f5ja ajal m\u00e4ngis t\u00e4htsat rolli ka teine eestlane: Hiiumaal s\u00fcndinud kompartei funktsion\u00e4\u00e4r Vaino V\u00e4ljas oli aastatel 1980 kuni 1986 N\u00f5ukogude Liidu suursaadik Carcases.\u00a0<\/p>\n
Hiiumaa kalad ja Rakvere lihatooted, delikatessid olid tal alati laual, kui ta kohtus oluliste tegijatega ja \u00fctles, et ka sellel oli suur roll. Lisaks on V\u00e4ljas \u00f6elnud, et v\u00e4ga paljud Ladina-Ameerika riigijuhid tollal teadsid, kus asub Hiiumaa.<\/p>\n
V\u00e4ljasega kohtunud Ladina-Ameerika eksperdi Mele Pesti s\u00f5nul m\u00e4ngis toona t\u00e4htsat kultuuridiplomaatilist rolli ka suursaadiku abikaasa Mai.\u00a0<\/p>\n
“Tema ja Mai kirjeldused Venezuela elust olid \u00fcsna toredad ja p\u00f5nevad, sest aastal 1980 esindada seda kuuendikku maakera, N\u00f5ukogude Liitu… Neil oli p\u00e4ris palju ressursse seal: saatkond ja residents olid \u00fcsna v\u00f5imsad. Mai V\u00e4ljas veel tunnistas, et kapitalismiga kohtumine ajas veidi pea segi,” lausus Pesti.<\/p>\n
Meil v\u00e4hem tuntud, aga sugugi mitte v\u00e4hem oluline eestlane oli juba mudilasena koos perega Venezuelasse kolinud ja Harry M\u00e4nnili ettev\u00f5ttes karj\u00e4\u00e4ri alustanud Peeter Mahlberg, kes tegi hiljem t\u00e4helennu sealses poliitikas. Kunagine Eesti jalgpalliliidu asepresident ja hilisem suursaadik Brasiilias Mart Tarmak kohtus temaga ootamatult, kui meie rahvuskoondis m\u00e4ngis 2005. aastal Venezuelas.\u00a0<\/p>\n
“Lennuv\u00e4ljal tuldi meile vastu ja \u00f6eldi, et lennuv\u00e4lja direktor soovib meiega kohtuda ja meeskonda v\u00f5\u00f5rustada. Esialgu j\u00e4i see arusaamatuks, et miks selline soov on, aga l\u00f5puks selgus, et ta oli Tallinnas 1944. aastal s\u00fcndinud. Olnud vahepeal ka Maracaibo linnapea, mis t\u00e4hendab, et ta oli k\u00f5ige suurema linna linnapea, kus on eestlane linnapea olnud, aga muidugi eesti keelt ta ei r\u00e4\u00e4kinud, sest nad peres r\u00e4\u00e4kisid p\u00f5hiliselt saksa keelt ja siis muidugi muutunud hispaaniakeelseks,” s\u00f5nas Tarmak.<\/p>\n
Kui Eesti p\u00e4\u00e4ses 1990. aastate algul totalitaarsest re\u017eiimist ja sukeldus kapitalismi, siis Venezuela vastupidi. 1999 t\u00f5usis v\u00f5imule Hugo Ch\u00e1vez, kes vastandus USA-le ja reastus rohkem Kuuba, Venemaa ja Iraaniga. Rikas ja m\u00f5jukas riik hakkas majanduslikult kukkuma ja langes poliitilisse isolatsiooni.<\/p>\n
“Alates Hugo Ch\u00e1veze ajast toimus ideoloogiline p\u00f6\u00f6re ja ehitati \u00fcles 21. sajandi sotsialismi. Ta oli demokraatlikult valitud rahvajuht, aga tema v\u00f5ib-olla k\u00f5ige suurem viga, poliitiline viga, oli j\u00e4reltulija valimine endale,” lausus Pesti.<\/p>\n
“Tal olid mitmesugused programmid, n\u00e4iteks vaesuse likvideerimise programmid, mis reaalselt ei toiminud. Ta abistas tugevalt Kuubat ja tema ajal see majanduse allak\u00e4ik langes ja n\u00fc\u00fcd on ikkagi olukord v\u00e4ga-v\u00e4ga keeruline juba mitu aastak\u00fcmmet,” \u00fctles Tarmak.<\/p>\n
Venezuelal on \u00fcks maailma suurimaid naftavarusid, rohkemgi kui Saudi Araabial, ja rikkalikult strateegilisi maavarasid, kuid majandus k\u00e4is alla halva juhtimise ja korruptsiooni t\u00f5ttu ehk naftarikkaimat riiki tabas koguni bensiinikriis. Kunagi j\u00f5ukas naftariik on langenud inflatsiooni, elektrikatkestuste, ravimi- ja isegi toidunappuse k\u00fc\u00fcsi. K\u00f5rge kuritegevuse t\u00f5ttu on Venezuela \u00fcks maailma ohtlikumaid riike. Repressioonid ainult s\u00fcvenesid, kuni 2013. aastal t\u00f5usis presidendiks v\u00e4hki surnud Chaveze liitlane ja endine v\u00e4lisminister Nicolas Maduro, kes alustas karj\u00e4\u00e4ri bussijuhi ja ameti\u00fchinguaktivistina. Nii Tarmak kui ka Pesti k\u00e4isid valimisi vaatlemas ja v\u00f5ltsingud olid nende s\u00f5nul massilised.\u00a0<\/p>\n
“Need valimised olid seet\u00f5ttu huvitavad, et neid v\u00f5iks pidada elektroonilisteks valimisteks selle t\u00f5ttu, et seal olid valimismasinad. Inimene pidi minema ja h\u00e4\u00e4letas masinas, aga see ei olnud ei internetti \u00fchendatud\u00a0ega midagi. Masin lihtsalt fikseeris selle h\u00e4\u00e4letuse,” \u00fctles Tarmak.<\/p>\n
“Valimisvaatlejatena pandi meile sappa valitsusv\u00e4gede poolt selline hambuni relvastatud mehi t\u00e4is auto, kes pidi meie turvalisust justkui tagama, kuigi me seda ei soovinud. Ma arvasin, et mitte keegi ei julge meile s\u00f5nagi midagi alternatiivset \u00f6elda, aga inimesed astusid t\u00e4naval v\u00f5i kaubanduskeskustes otsekohe ligi ja tahtsid r\u00e4\u00e4kida. Viisid kaubanduskeskusest v\u00e4lja, n\u00e4itasid parkimisplatsi poole ja \u00fctlesid: “Selle serval, eelmiste valimiste eel, kui meie pojad julgesid \u00f6elda midagi valitsuse vastu, rivistati nad \u00fcles ja lasti maha!”,” lausus Pesti.<\/p>\n
“N\u00e4dal enne missiooni l\u00f5ppu kupatati meid siiski v\u00e4lja, sest Nicolas Maduro hakkas m\u00f5istma, et me ei m\u00e4ngi kaasa ja me \u00fctleme ikkagi v\u00e4lja k\u00f5ik, mida me n\u00e4eme. K\u00f5ik need rikkumised,” lisas Pesti.<\/p>\n
Lisaks v\u00f5ltsingutele on \u00dcRO ja teised rahvusvahelised inim\u00f5igusorganisatsioonid dokumenteerinud piinamisi, tapmisi ja muudlaadi opositsiooni s\u00fcstemaatilist mahasurumist, mist\u00f5ttu l\u00e4\u00e4neriigid ei tunnusta juba aastaid Madurot kui legitiimset riigipead ning Venezuela suhtes karmistati j\u00e4rjest rahvusvahelisi sanktsioone. Selle k\u00f5ige t\u00f5ttu on viimase k\u00fcmnendi jooksul Venezuelast peamiselt naaberriikidesse p\u00f5genenud ligi kaheksa miljonit inimest, mis teeb sellest maailma \u00fche suurema r\u00e4ndekriisi. Maduro re\u017eiim p\u00fcsiski viimasel ajal suuresti t\u00e4nu v\u00e4lisele toetusele eesk\u00e4tt autoritaarsetelt riikidelt: Venemaa pakkus s\u00f5jalist ja poliitilist tuge, Hiina laene ja investeeringuid, Iraan tehnilist abi ning sanktsioonidest m\u00f6\u00f6dahiilimist.<\/p>\n
“Praegu sellest riigist, kus aastal 1950 oli SKP kogutoodang \u00fche elaniku kohta maailmas neljas USA, \u0160veitsi ja Uus-Meremaa j\u00e4rel, on saanud ikkagi v\u00e4ga kehvas seisus olev riik,” lausus Tarmak.<\/p>\n
K\u00fcmne aasta jooksul, mis lahutasid Pesti kaht visiiti Venezuelasse, oli riik drastiliselt muutunud.<\/p>\n
“Majandus oli ikkagi kukkunud kokku ja t\u00f5esti endine keskklass oli v\u00f5iks \u00f6elda ka n\u00e4ljas. Kaubanduskeskused olid sarnased nagu ma oma v\u00e4ga-v\u00e4ga varasest lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan meil 1980. aastate l\u00f5pus. Eks m\u00f5ned v\u00e4rvilised purgid ja pudelid olid, aga l\u00f5putus reas olid t\u00e4pselt samad asjad. Inimeste n\u00e4od olid ka, kuigi nad olid julged, ikkagi sellised nukrad ja mornid,” \u00fctles Pesti.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd s\u00fc\u00fcdistab USA Madurot ja tema l\u00e4hikonda narkokaubanduses ning rahapesus. Septembris alustas \u00dchendriikide armee v\u00e4idetavate narkopaatide pommitamist, tappes arvukates r\u00fcnnakutes \u00fcle saja v\u00e4idetava smugeldaja. S\u00fcndmused kulmineerusid dramaatilise operatsiooniga 3. jaanuari varastel tundidel, kui \u00e4kkr\u00fcnnakus elimineeriti Venezuela \u00f5hukaitse, eri\u00fcksuslased tungisid Caracases asuvasse s\u00f5jav\u00e4ebaasi, tapsid praegustel andmetel mituk\u00fcmmend kuubalasest ihukaitsjat ning nabisid sisuliselt voodist kinni Maduro ja tema abikaasa.<\/p>\n
63-aastane Venezuela eksdiktaator seisis juba sel emasp\u00e4eval New Yorgis kohtu ees. \u00dchelt poolt v\u00e4idab Trump, et tegu oli politseioperatsiooni ja enesekaitsega narkoterrorismi vastu ning rahva vabastamisega diktaatori ikke alt. Teisalt k\u00e4ib jutust rohkemgi l\u00e4bi, kuidas Ameerika firmad hakkavad Venezuela maavarade toel tohutut \u00e4ri ajama.<\/p>\n
“Selge on see, et \u00dchendriikides levivast narkootikumide voogudest ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa seotud Venezuelaga mitte kuidagi. Trumpi tegelik motivatsioon on muidugi nafta. Ta ei ole ju mingit saladust sellest teinud,” s\u00f5nas Pesti.<\/p>\n
“P\u00e4ris huvitav on vaadata, mismoodi tegelikku v\u00f5imu Venezuela elus hakatakse teostama, sest see, et Trump v\u00f5tab t\u00e4ieliku kontrolli Venezuela \u00fcle, tundub ikkagi suhteliselt keeruline,” \u00fctles Tarmak.<\/p>\n
“Kui nad teevad midagi sellist, et vahetavad juhtkonna v\u00e4lja, v\u00e4hemalt kiiremas plaanis, siis head sealt oodata ei ole. Mingit stabiilsust v\u00f5i demokraatia arengut oleks v\u00e4ga naiivne loota, et n\u00fc\u00fcd see j\u00e4rsku hakkab imeliselt t\u00f6\u00f6le,” lausus Pesti.<\/p>\n
\u00dchelt poolt nutavad v\u00e4hesed Madurot taga, teisalt teeb see j\u00f5uline k\u00e4ik k\u00f5ik v\u00e4ikeriigid n\u00e4rviliseks. Alles see oli, kui meedias k\u00fcsiti \u2013 kas Narva on j\u00e4rgmine? N\u00fc\u00fcd k\u00f5lab k\u00fcsimus \u2013 kas Gr\u00f6\u00f6nimaa on j\u00e4rgmine? Niiv\u00f5rd p\u00f6\u00f6raselt on maailm l\u00fchikese ajaga p\u00f6\u00f6rdunud, et praegu arutatakse t\u00e4iesti t\u00f5siselt, kas meie suurim NATO liitlane v\u00f5ib lihtsalt anastada teise liitlase territooriumi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui maailm loodi, m\u00e4ngiti Venezuelale looduslikult k\u00e4tte suurep\u00e4rased kaardid. Eestist nii pindala kui rahvaarvu poolest umbes 20 korda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80246,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,15987,324,37,33,35,34,36,31,32,21,10284,3345,6181,28,29,40065,40064,19,6782,25,23,24,22,325,20,3344,30],"class_list":{"0":"post-80245","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-caracas","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hugo-chavez","21":"tag-kuuba","22":"tag-ladina-ameerika","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-mart-tarmak","26":"tag-mele-pesti","27":"tag-news","28":"tag-nicolas-maduro","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-usa","34":"tag-uudised","35":"tag-venezuela","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115855369345630086","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80245"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80245\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}