{"id":80247,"date":"2026-01-07T19:08:08","date_gmt":"2026-01-07T19:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80247\/"},"modified":"2026-01-07T19:08:08","modified_gmt":"2026-01-07T19:08:08","slug":"90-sunnipaeva-tahistav-raimonds-pauls-eesti-on-oigesti-elamise-eeskuju-pealtnagija","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80247\/","title":{"rendered":"90. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histav Raimonds Pauls: Eesti on \u00f5igesti elamise eeskuju | Pealtn\u00e4gija"},"content":{"rendered":"

Kui uurida eestlastelt, kes on nende arvates k\u00f5ige tuntum l\u00e4tlane, siis helilooja Raimonds Paulsi nimi k\u00f5lab kindlasti esimeste seas. 12. jaanuaril t\u00e4histab maestro oma 90-ndat s\u00fcnnip\u00e4eva.\u00a0<\/p>\n

Raimonds Paulsi kirjutatud lood on toonud kuulsust paljudele staaridele, aga loomulikult ka heliloojale endale. Ja kuigi peatne juubilar oli eelmise aasta l\u00f5pus alles \u00e4sjasest s\u00fcdameoperatsioonist toibumas, andis ta siiski eestlastele intervjuu. Veelgi erilisemaks muudab selle s\u00fcndmuse fakt, et Pauls lubas esimest korda v\u00f5ttegrupi oma koju.<\/p>\n

“Eesti on \u00f5ige elamise eeskuju,” avas Pauls, miks ta eestlased koju lubas. “Kogu aeg r\u00e4\u00e4gitakse, et eestlastel on plaan, k\u00f5ik on l\u00e4bi m\u00f5eldud. Haridus on neil parem ja \u00fcldse… Aga t\u00f5siselt \u00f6eldes meenutan vahel neid r\u00f5\u00f5msaid aegu, kui kohtusime teises televisioonis, teistsuguses riigis. Laulsime. K\u00f5ik oli p\u00e4ris huvitav.”<\/p>\n

Paulsi s\u00f5nul on ta Eestisse ja eestlastesse alati teistmoodi suhtunud, sest eestlastelt on palju \u00f5ppida olnud.<\/p>\n

“Millised suurep\u00e4rased orkestrid olid omal ajal Eestis. Merkulov oli dirigent. Siis mu s\u00f5ber Peeter Saul, pianistid, lauljad. Jah, see oli omaette klass. Neilt sai neil aastatel \u00f5ppida. D\u017e\u00e4ssifestival \u2013 Ameerikast tuldi Tallinna. Milline s\u00fcndmus see oli! N\u00e4gime Ameerika supert\u00e4hti. See k\u00f5ik oli seotud Eestiga. \/—\/ Meie riikide saatused on muidugi sarnased. \u00dchtedel on juhid targemad, teistel mitte nii v\u00e4ga. Ma ei hakka \u00fctlema, kummal, igaks juhuks.”<\/p>\n

Oj\u0101rs Raimonds Pauls s\u00fcndis 12. jaanuaril 1936. aastal Riias muusikalembeses perekonnas ja l\u00f5petas L\u00e4ti Riikliku konservatooriumi pianistina, \u00f5ppides hiljem veel samas k\u00f5rgkoolis heliloomingut. Ta on kirjutanud rohkem kui 500 laulu ja muusikateost, millest paljud on j\u00e4\u00e4nud\u00a0helide orbiidile tiirlema aastak\u00fcmneteks. Ja ometi tunneb maestro ennast k\u00f5ige paremini siis, kui istub klaveri taha \u2013 k\u00e4si klahvidele asetades ununevad nii vanus, \u00fcksindus kui kehv tervis.<\/p>\n

“Klaver on mu lemmikpill \u2013 ma pole elektroonikale \u00fcle l\u00e4inud. Ja kui ma olen midagi loonud, siis ka k\u00f5ige lihtsam viisike k\u00f5lab k\u00f5ige paremini just klaveril. Isegi ilma tekstita,” \u00fctles Pauls\u00a01987. aastal saates “Teletutvustus” Urmas Otile.<\/p>\n

Juba kahek\u00fcmnesena m\u00e4ngis andekas noormees erinevates b\u00e4ndides ja orkestrites. Kolmek\u00fcmneselt andis ta n\u00e4iteks Riia Estraadiorkestriga aastas 155 kontserti, kusjuures oli nii dirigendi, pianisti, arran\u017eeerija kui ka helilooja rollis. Ise lugusid kirjutama t\u00f5ukas Paulsi see, et toonase repertuaari vallutanud saksa \u0161laagrid hakkasid \u00e4ra t\u00fc\u00fctama.<\/p>\n

“Teadsime Raimondsi laule lapsest peale. Mulle tundub, et ta on alati olemas olnud. V\u00e4hemalt 15-aastasena laulsin juba tema ansamblis. Aga \u00fcldiselt tundus mulle, et Raimonds on alati olemas olnud. Ameerikas \u00fctlesid mu produtsendid, kui seal oma plaati salvestasin ja neile Raimondi laule n\u00e4itasin, et selle muusika autor on geenius,” r\u00e4\u00e4kis laulja Laima Vaikule, kelle s\u00f5nul teeb Pauls kuulsaks k\u00f5ik, kellega ta koost\u00f6\u00f6d teeb.<\/p>\n

Anne Veski Autor\/allikas: “Pealtn\u00e4gija”<\/p>\n

Ka Eesti artistid on Paulsi jaoks olulised olnud. Tema laulud on kuulunud n\u00e4iteks Anne Veski ja Jaak Joala repertuaari.<\/p>\n

“Ja\u0161a (Jaak Joala – toim) \u2013 mina kutsusin teda Ja\u0161aks, k\u00f5ik kutsusid \u2013 oli l\u00f5bus. Armastas autoga kihutada. Ja kirjutasime omal ajal p\u00e4ris mitu \u0161laagrit. Ja\u0161aga koos t\u00f6\u00f6tada oli puhas r\u00f5\u00f5m. Ta oli l\u00f5bus, musikaalne. Tol ajal nii stiilne,” kiitis Pauls.<\/p>\n

Lausa kosmiline edu saatis kaht Jaak Joala esitatud Paulsi laulu: “Podberu muz\u00f5ku” (“Mina valin muusika”) ning “Ja risuju” (“Ma joonistan sind”). M\u00f5lemad kuulusid Joala vene publikule antud kontsertidel kullafondi. Pauls r\u00f5hutas, et kusagil maailmas pole olnud niisugust stiili nagu estraadimuusika, aga just selle \u017eanri superstaar oli Jaak Joala.<\/p>\n

Maestro Pauls saadab palavaid tervitusi ka Anne Veskile, kelle repertuaaris on aastak\u00fcmneid p\u00fcsinud megahitt “Listja \u017ejolt\u00f5je” (“Kollased lehed”), aga kes hindab k\u00f5rgelt ka paljusid teisi Paulsi sulest tulnud laule.<\/p>\n

“\u00dckspuha, kus maailma otsas sa v\u00f5id seda lugu laulda, seda viisi teatakse ja inimesed laulavad kaasa. Isegi, pidu ei ole k\u00e4ima l\u00e4inud, paned selle ja kohe l\u00e4heb,” kommenteeris Veski laulu “Listja \u017ejolt\u00f5je”.<\/p>\n

Kuigi v\u00f5iks arvata, et Pauls ja Veski on ammused tuttavad ning neil on pikk \u00fchine ajalugu, siis samal laval said nad kokku alles 2012. aastal, kui kultuuridiplomaatia raames korraldati kontsert Saaremaal Kuressaares ja Pauls esitas seal lugusid oma Odessa-teemalisest muusikalist “Odessa \u2013 n\u00f5iduslik linn”.<\/p>\n

“Ma m\u00e4letan, et ootasin terve p\u00e4eva proovi ja kogu selle aja ta m\u00e4ngis klaverit. Ta ei istunud kordagi rahulikult, et puhkaks enne kontserti,” meenutas Veski.<\/p>\n

“See autunne, et ma sain temaga koos lava jagada, sest et ma olin teda ju televiisoris ja paljudel Kesktelevisiooni kontsertidel n\u00e4inud, aga mina ei olnud sel ajal, Jaak oli enne mind. See, et mul \u00f5nnestus temaga koos lava jagada, see oli suur \u00f5nn.”<\/p>\n

Paulsi s\u00f5nul on nii-\u00f6elda kergemuusika edu sageli seotud \u00fcheainsa lauluga. “Kui oli \u00f5nne ja laul sai hitiks, teeb see tuntuks esitaja k\u00f5rval ka autori. Minul oli omal ajal niimoodi muidugi Alla Pugat\u0161ovaga, kes paar minu laulu \u00fclipopulaarseks tegi,” lausus ta.<\/p>\n

Venemaalt p\u00e4rit Alla Pugat\u0161ova lahkus p\u00e4rast Vene v\u00e4gede t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse protestiks kodumaalt ning n\u00fc\u00fcd elab peamiselt K\u00fcprosel. Temaga koos riigist lahkunud abikaasa Maksim Galkini on Vene justiitsministeerium\u00a0v\u00e4lisagendiks kuulutatud.<\/p>\n

“Pugat\u0161ovaga on seotud kogu see trag\u00f6\u00f6dia, mis juhtus. K\u00f5ik need s\u00fcndmused, mis praegu toimuvad. V\u00e4ga kurb, et selline superstaar, nagu tema oli… Nii populaarne… Ja korraga asendus see vihkamisega, solvangutega ja nii edasi. Milleks? Artistina oli ta ikkagi \u00fcks paremaid. Temaga laval koost\u00f6\u00f6d teha oli v\u00e4ga meeldiv. V\u00e4ga andekas. Oskas laule luua. Laululoomine ei t\u00e4henda ainult meloodia ja teksti kirjutamist. Tuleb osata ka laulu publikule maha m\u00fc\u00fca. Tema seda oskas,” nentis Pauls.<\/p>\n

Margit Kilumets ja Raimonds Pauls Autor\/allikas: “Pealtn\u00e4gija”<\/p>\n

Kuigi Paulsi t\u00e4hthetked j\u00e4\u00e4vad paljuski eelmise riigikorra aega ja suur osa tema loodust on lauldud kuulsaks vene keeles, hindab ja armastab maestro muusikat praegu iga l\u00e4tlane. Paulsi lugudest tehakse uusi seadeid ja neid esitatakse l\u00e4ti keeles v\u00e4gagi isamaalistel \u00fcritustel.<\/p>\n

Autor ise seisab j\u00f5udum\u00f6\u00f6da oma armsa L\u00e4ti Raadio orkestri ees, kuigi p\u00e4rast abikaasa kaotust 2023. aastal on ta v\u00e4hem seltskondlik ja hoiab rohkem omaette. Tal on k\u00fcll kaks t\u00fctart ja lapselapsed, aga abikaasata tundub elu ikkagi poolik. Pealegi kaitses Paulside kodust tagalat 60 aastat nimelt Lana, kes pidas vastu k\u00f5ik muusiku elu juurde kuuluvad turbulentsid.\u00a0<\/p>\n

“Joomingud olid hirmsad. Saan siin iseennast kiita. Et sellest p\u00f5rgust v\u00e4lja rabelda… See oli v\u00e4ga raske. Selle v\u00e4ljarabelemise eest v\u00f5inuks mulle ordeni anda. M\u00f6\u00f6dusin restoranist, kus me pidevalt joomas k\u00e4isime. M\u00f6\u00f6dusin ja m\u00f5tlesin, kas astun sisse v\u00f5i mitte. Ja ikkagi l\u00e4ksin m\u00f6\u00f6da. Siis olingi v\u00f5itnud.
Ise kiidan ennast. Tubli inimene,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Paulsi eneseiroonia on m\u00f5istetav, sest nii L\u00e4tis kui suurel laial Venemaal on ta kurikuulus oma keerulise iseloomu poolest. 1988. aastal sukeldus mees poliitikasse, oli viis aastat kultuuriminister, presidendi n\u00f5unik ja kuni 2010. aastani ka L\u00e4ti seimi liige, kuid taandas ennast siis poliitikast.<\/p>\n

Suhted ajakirjandusega on kogu selle aja jooksul olnud pinevad ja seet\u00f5ttu pole Pauls andnud intervjuusid ka oma luksuslikus korteris, mis asub Riia kesklinna ajaloolises majas. Fotod, millel Raimonds figureerib koos maailma koorekihiga, ja hulk ordeneid ning aum\u00e4rke, mis talle elu jooksul antud, on vaid \u00f5rn vihje sellele, kui suur on Paulsi jalaj\u00e4lg muusikas tegelikult.<\/p>\n

Anne Veski s\u00f5nul saab Paulsi Raimond Valgrega v\u00f5rrelda. “Nad on m\u00f5lemad d\u017e\u00e4sspianistid, kes on kuulanud ka ameerika muusikat ja see on p\u00f5imunud kokku nende enda arusaamaga muusikast ja ka rahvusvahelisest muusikakultuurist. Samal ajal on seal meloodilisus k\u00f5ige t\u00e4htsam ja s\u00f5nad, et nad oskavad selle k\u00f5ik kokku panna. See teebki nendest suured heliloojad. Teinekord selle lihtsa meloodia kirjutamine \u2013 kuidas ma nii lihtsalt kirjutan \u2013 tegelikult ongi k\u00f5ige parem viis laul viia inimesteni. Mine katsu sa kirjutada lihtsalt,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Laima Vaikule usub, et Paulsi muusika saab klassikaks. “Meloodia ei saa vananeda. Laulu seade v\u00f5ib muutuda. Kui muusika puudutab su s\u00fcdant, siis see on hea ja ajatu. Arvan, et mingil m\u00e4\u00e4ral saab tema lauludest klassika.”<\/p>\n

L\u00e4tlased v\u00f5tavad Raimonds Paulsi juubelit v\u00e4ga t\u00f5siselt ja m\u00f6\u00f6dunud aasta 18. novembril andis president talle L\u00e4ti k\u00f5rgeima tunnustuse ehk Kolme T\u00e4he ordeni Esimese klassi, mida \u00fckski muusik enne teda pole veel p\u00e4lvinud.<\/p>\n

Suvel korraldatakse Riias hiiglaslik vaba\u00f5hukontsert, kus koorid, orkestrid ja solistid esitavad Paulsi muusikat laulupeorepertuaarist kuni \u0161laagriteni v\u00e4lja. Pauls ise sellest mammutkontserdist kuigi suures vaimustuses pole ja tahab ennek\u00f5ike pidada maha d\u017e\u00e4ssiv\u00f5tmes intiimse klubi\u00f5htu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui uurida eestlastelt, kes on nende arvates k\u00f5ige tuntum l\u00e4tlane, siis helilooja Raimonds Paulsi nimi k\u00f5lab kindlasti esimeste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80248,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[13887,37,33,35,173,34,36,31760,140,40066],"class_list":{"0":"post-80247","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-anne-veski","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-laima-vaikule","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-raimonds-pauls"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115855393006038288","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80247","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80247"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80247\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80248"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80247"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80247"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80247"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}