{"id":80403,"date":"2026-01-08T02:55:35","date_gmt":"2026-01-08T02:55:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80403\/"},"modified":"2026-01-08T02:55:35","modified_gmt":"2026-01-08T02:55:35","slug":"aialindude-lisatoitmine-talvel-millal-alustada-ja-kuidas-seda-teha-oigesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80403\/","title":{"rendered":"Aialindude lisatoitmine talvel \u2013 millal alustada ja kuidas seda teha \u00f5igesti\u00a0"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>Foto Pille Saar<\/p>\n

Talvituvate lindude lisatoitmine aitab neil k\u00fclmaperioodi kergemini \u00fcle elada ning annab v\u00f5imaluse oma koduaias erinevaid linnuliike tundma \u00f5ppida. Hobiornitoloog Sven H\u00f5bem\u00e4gi ja kodumaise linnutoidu tootja Balsnacki Eesti m\u00fc\u00fcgijuht Tiiu Loot jagavad soovitusi, kuidas linde lisatoitmisega k\u00f5ige paremini aidata.<\/p>\n

Linnud leiavad ka talvel endale loodusest toitu, kuid inimeste pakutav lisatoit aitab paljudel liikidel talveperioodi h\u00f5lpsamalt \u00fcle elada. Eriti siis, kui ilm on k\u00fclm ning maapind ja puud-p\u00f5\u00f5sad on paksu lumega kaetud.<\/p>\n

Millal on \u00f5ige aeg alustada?<\/p>\n

Artikkel j\u00e4tkub peale reklaami<\/a><\/p>\n

Lindudele meeldivad v\u00e4ga n\u00e4iteks teravilja-rasvapallid, mis koosnevad kodumaisest nisu- ja maisijahust ning loomsest rasvast. Need Eestis leiutatud v\u00e4ikesed pallid j\u00e4\u00e4vad ka k\u00fclmal talvel pehmeks ning on lindudele kergesti s\u00f6\u00f6davad.<\/p>\n

M\u00f5istlik p\u00e4evane toidukogus on 3\u20135 peot\u00e4it erinevaid seemneid koos rasvapallide v\u00f5i rasvavorstidega. Metsal\u00e4hedases aias, kus linnuliike on rohkem liikvel, v\u00f5ib toidukogus olla suurem.<\/p>\n

Riknenud toitu ei tohi lindudele mingil juhul pakkuda. Tuleb j\u00e4lgida, et v\u00e4ljas olev toit p\u00fcsiks v\u00e4rske ja puhas. Lindudele ei sobi maitsestatud, soolane ega v\u00fcrtsikas toit, sealhulgas leib. Samuti ei ole soovitatav pakkuda v\u00e4rskeid marju ega muid niiskust sisaldavaid toite, sest need k\u00fclmuvad l\u00e4bi ja muutuvad lindudele k\u00e4ttesaamatuks.<\/p>\n

K\u00fcll aga v\u00f5ib aias kasvavad pihlakad ja teised marjapuud j\u00e4tta talveks puhtaks korjamata. Puudele ja p\u00f5\u00f5sastele j\u00e4\u00e4nud marjad on paljudele lindudele, n\u00e4iteks siidisabadele ja r\u00e4stastele, oluline looduslik toiduallikas.<\/p>\n

Millist toidumaja eelistada?<\/p>\n

M\u00fc\u00fcgil on erineva kuju ja suurusega toidumajakesi ning s\u00f6\u00f6tureid, mida on lihtne ka ise valmistada. Ideaalne toidumaja on igast k\u00fcljest avatud ja ilma seinteta. Linnud peavad n\u00e4gema, mis nende \u00fcmber toimub, ning saama vajadusel kiiresti lendu t\u00f5usta. Mitmest suunast ligip\u00e4\u00e4setav toidumaja v\u00f5imaldab lindudel mugavalt edasi-tagasi liikuda.<\/p>\n

S\u00f6\u00f6damaja peaks olema valmistatud ilmastikukindlast ja tugevast materjalist, n\u00e4iteks puidust v\u00f5i vineerist. Kindlasti peab sellel olema katus, et toit ei rikneks. P\u00f5randal v\u00f5iksid olla k\u00f5rgemad servad, et seemned ei pudeneks s\u00f6\u00f6mise k\u00e4igus \u00fcle \u00e4\u00e4re maha. Kuigi mahakukkunud seemneid nokivad v\u00e4iksemad linnud, varblased ja teised maapinnal toitujad, on neil seal oluliselt ohtlikum s\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Kuidas muuta s\u00f6\u00f6gikoht turvaliseks?<\/p>\n

Toidumaja asukoha valik on t\u00e4htis nii lindude ohutuse kui ka toitmise mugavuse seisukohalt. Ideaalne koht on p\u00f5\u00f5saste v\u00f5i puude l\u00e4heduses, kuhu linnud saavad ohu korral kiiresti varjuda. Avatud \u00f5uealadel paiknevad s\u00f6\u00f6gikohad on ohtlikumad, sest r\u00f6\u00f6vlinnud saavad seal v\u00e4rvulisi kergemini r\u00fcnnata.<\/p>\n

Kasside eest kaitsmiseks on parem riputada s\u00f6\u00f6gimaja tugeva traadiga puuoksa k\u00fclge, mitte asetada seda maapinna l\u00e4hedale vaia otsa. Linnutoitjatest kassiomanikel tasub oma lemmikule kaela panna kelluke, mis hoiatab linde \u00f5igeaegselt.<\/p>\n

Rasvapallide jaoks on soovitatav kasutada spetsiaalset metallist hoidjat, sest muidu leiavad harakad ja varesed toitumispaiga kiiresti \u00fcles ning viivad v\u00e4rvulistele m\u00f5eldud toidu minema.<\/p>\n

Kuidas hoolitseda toidumaja puhtuse eest?<\/p>\n

Mida rohkem linde \u00fchte kohta koguneb, seda suurem on haiguste leviku oht. V\u00e4ljaheited ja suled levitavad mitmesuguseid haigustekitajaid, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada lindude haigestumist ja isegi hukkumist. Samuti rikneb toit kiiresti, kui see saab m\u00e4rjaks v\u00f5i seguneb lindude v\u00e4ljaheidetega. Seet\u00f5ttu on toidumaja regulaarne puhastamine h\u00e4davajalik.<\/p>\n

Vanad seemned ja linnuv\u00e4ljaheited tuleb eemaldada ning toidumaja pesta soovitatavalt kuuma veega puhtaks. Desinfitseerivaid aineid ega muid keemilisi vahendeid selleks kasutada ei tohi.<\/p>\n

\u00d5igete p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine muudab lindude talvise lisatoitmise nii lindudele kasulikuks kui ka aiaomanikele meeldivaks hobiks, mis pakub r\u00f5\u00f5mu ja elavdab talvist vaatepilti akna taga. Kevadel asuvad paljud rasvatihased pesitsema just toitumispaikade l\u00e4heduses ning nende pesakonnad aitavad t\u00f5husalt kaasa aiakahjurite h\u00e4vitamisele.<\/p>\n

Eestimaa lindude kohta saab rohkem infot Facebooki lehelt \u201e Sven H\u00f5bem\u00e4giga looduses<\/a>\u201c<\/p>\n

Reklaam<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto Pille Saar Talvituvate lindude lisatoitmine aitab neil k\u00fclmaperioodi kergemini \u00fcle elada ning annab v\u00f5imaluse oma koduaias erinevaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80404,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-80403","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115857229294326048","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80403","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80403"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80403\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80404"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80403"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80403"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80403"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}