“Eesti on olnud \u00fcks tugevamaid Ukraina toetajaid mitte ainult s\u00f5jalise abiga, vaid ka \u00fclesehituse, majanduskoost\u00f6\u00f6 ja muu sarnasega. \u00dcks osa sellest on olnud meie valmisolek Ukraina \u00fclesehituse konverentsi korraldada, mida me oleme v\u00e4ljendanud tegelikult juba 2022. aastast saadik, kui toimus \u00fcks esimesi seda t\u00fc\u00fcpi foorumeid Luganos. N\u00fc\u00fcd, 2025. aastal, p\u00f6\u00f6rdus Ukraina ise meie poole ja pakkus, kas me ei oleks valmis seda tegema aastal 2027. Kuna tegemist on v\u00e4ga massiivse suur\u00fcritusega, kus osalevad tippk\u00fclalised, erasektori ja kodaniku\u00fchiskonna esindajad \u2013 seniste kogemuste p\u00f5hjal kuskil 5000 kuni 7000 inimest \u2013, oli selleks vaja ka eelarvelisi kokkuleppeid,” r\u00e4\u00e4kis Ratnik ERR-ile.<\/p>\n
Ratniku s\u00f5nul arutas konverentsi korraldamist valitsus ja v\u00e4lisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) eestvedamisel saavutati kokkulepe, et rahaliselt on v\u00f5imalik see 2027. aastal ellu viia.<\/p>\n
“S\u00fcgisel, v\u00e4lisminister Tsahkna viimase visiidi ajal Ukrainasse, sai vastav kokkulepe ka ukrainlastega alla kirjutatud. Me olemegi n\u00fc\u00fcd kaaskorraldajad, kuna seda \u00fcritust korraldatakse alati koos Ukrainaga,” s\u00f5nas Ratnik.<\/p>\n
“Praeguses seisus me oleme kaardistamas seda, mis on varem tehtud, sest konverents toimub iga-aastaselt. Viimati oli see Roomas, enne seda Berliinis ja siis Londonis. Kogume kokku info, mida see korraldus t\u00e4hendab, kuna sel on juba v\u00e4lja kujunenud raamistik, loogika ja p\u00f5him\u00f5tted. R\u00e4\u00e4gime eelnevate korraldajatega ja loomulikult ka Ukraina osapoolega, kellega olen juba vestlusi pidanud ja j\u00e4tkame neid,” lausus Ratnik.<\/p>\n
Ratniku s\u00f5nul on oluline osa ka see, et kuna Eesti on 2026. aastal P\u00f5hja-Balti koost\u00f6\u00f6 eestvedaja ja koordinaator, on m\u00f5te kaasata seda regiooni selle konverentsi elluviimisel rohkem. “P\u00f5hja-Balti regioon panustab kolmandiku kogu Ukrainale antavast abist ja soovime tuua n\u00e4htavust sellele, mida me Ukraina jaoks ja koos Ukrainaga teeme. Need vestlused on t\u00f6\u00f6s. Siseriiklik ettevalmistus on hetkel raamistamise vormis: \u00f5pime varasematest kogemustest, paneme paika vajaliku meeskonna suuruse ja toimimisloogika,” r\u00e4\u00e4kis Ratnik.<\/p>\n
“Nagu \u00f6eldud, on see suur konverents paljude t\u00e4htsate v\u00e4lisk\u00fclalistega. Eestis tekivad sellega seoses tihtipeale k\u00fcsimused logistika, \u00fchenduste ja julgeoleku kohta. See on meile korralik v\u00e4ljakutse, aga kuna Eestil on Euroopa Liidu eesistumise, Avatud Valitsuse Partnerluse kohtumiste ja NATO v\u00e4lisministrite kohtumiste kogemus, on meil teatav baas olemas. K\u00f5igepealt tulebki kaardistada, mis, kus ja kuidas, ning siis saab edasi minna,” \u00fctles Ratnik veel.<\/p>\n
Ratnik ei soovinud veel \u00f6elda, kus konverents potentsiaalselt toimuda v\u00f5iks.<\/p>\n
“Seda ma ei julge \u00f6elda. Siin tuleb kaaluda k\u00f5iki v\u00f5imalusi ja aspekte. Ma arvan, et eestlased on alati leidlikud olnud, kui me r\u00e4\u00e4gime ruumidest. Isegi kui meil ei pruugi olla sellist tohutut konverentsikeskust nagu m\u00f5nel teisel riigil, siis suudame leida d\u00fcnaamilise ja sobiva lahenduse, kus me suudame seda edukalt ellu viia.<\/p>\n
Ratnik ei osanud \u00f6elda, mis korraldamine v\u00f5iks Eestile t\u00e4pselt maksma minna.<\/p>\n
“Saame l\u00e4htuda ainult nendest numbritest, mida on r\u00e4\u00e4kinud eelnevad korraldajad. Konverents on ajas kasvanud, nii et t\u00e4pselt ma ei julge \u00f6elda, aga me r\u00e4\u00e4gime miljonitest,” s\u00f5nas Ratnik.<\/p>\n
Ratniku s\u00f5nul on nendel konverentsidel olnud riikide esindajate tase v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel, alustades k\u00f5ige k\u00f5rgemalt.<\/p>\n
“Konkreetselt me veel r\u00e4\u00e4kinud ei ole, kuna selle aasta konverents, mis toimub Poolas, on alles ees. Tavapraktika on see, et eelmise konverentsi korraldaja annab teatepulga j\u00e4rgmisele \u00fcle ja sealt edasi minnakse konkreetseks. Tavaliselt on aga kohal k\u00f5ik, kes on valmis Ukrainat l\u00e4bi \u00fclesehituse ja majanduskoost\u00f6\u00f6 toetama. V\u00f5ime alustada USA-st ja l\u00f5petada araabia riikidega,” r\u00e4\u00e4kis Ratnik.<\/p>\n
Ratniku s\u00f5nul ei ole v\u00e4listatud, et USA-d v\u00f5iks tulla esindama ka president Donald Trump.<\/p>\n
“Ma arvan, et midagi ei ole v\u00e4listatud. V\u00f5ib olla \u00fcksk\u00f5ik kes. Me peame vaatama seda d\u00fcnaamikat ka, mis toimub Ukraina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisprotsessides ja milline on olukord aasta l\u00f5puks. See k\u00f5ik m\u00f5jutab osalejaid, aga meie plaan ja harjutus on see, et konverents toimub j\u00e4rgmisel aastal tavap\u00e4rasel kujul ning me t\u00f6\u00f6tame t\u00e4na selle plaaniga,” lausus Ratnik.<\/p>\n
On v\u00f5imalik, et konverentsi korraldamisse panustab endine majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.<\/p>\n
“Tiit Riisalo n\u00f5ustab juba meie ja ukrainlaste kokkuleppel Ukrainat alates eelmise aasta kevadest. Tal on kahtlemata hea taust ja kogemus mitmest k\u00fcljest ning on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et ta v\u00f5iks olla \u00fcks inimene, kes seda suurprojekti aitab ellu viia. Aga mingeid konkreetseid kokkuleppeid, arusaamisi meil ei ole. Kuna ta n\u00f5ustab meiega koost\u00f6\u00f6s Ukrainat, siis loomulikult oleme temaga kontaktis ja me vahetame m\u00f5tteid, mida ja kuidas teha,” \u00fctles Ratnik.<\/p>\n
Tiit Riisalo \u00fctles ERR-ile, et korraldusmeeskonna koostamine on veel algfaasis. “M\u00f5ningad m\u00f5ttevahetused on toimunud, aga mulle teadaolevalt mingit projektimeeskonda veel kokku pandud ei ole. Selle peale vaikselt m\u00f5eldakse,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Riisalo s\u00f5nul on aga sellise konverentsi korraldamine v\u00f5rreldav Euroopa Liidu eesistumisega.<\/p>\n
ERR k\u00fcsis veel Riisalolt, milliste teadmistega ta konverentsi korraldamisse eelk\u00f5ige panustada saaks.<\/p>\n
“Ma olen t\u00f6\u00f6tanud nii era- kui ka avalikus sf\u00e4\u00e4ris. Minu esimene t\u00f5sine t\u00f6\u00f6koht oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (EBRD). Olen t\u00f6\u00f6tanud mitmeid aastaid eraettev\u00f5tluses, nii et ma ei ole ainult “kabinetis s\u00fcndinud”. Lisaks on mul diplomaatiline ja rahvusvaheline t\u00f6\u00f6kogemus presidendi kantseleist, Eesti Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskuse \u00fclesehitamiselt ja hilisemast ministrit\u00f6\u00f6st. Olen olnud ka kahel aastal Tallinna digitippkohtumise (Tallinn Digital Summit) korralduskomitee juht ning osalenud Kolme Mere algatuse (Three Seas Initiative) tippkohtumise juhtimises. Olen paljude rahvusvaheliste suur\u00fcrituste korraldamist n\u00e4inud esireast ja osalenud neis. Need ongi need teadmised ja kogemused, mida on v\u00f5imalik panustada,” vastas Riisalo.<\/p>\n
Ratnik \u00fctles, et konverentsi t\u00e4psest sisust on veel vara r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
“Seda on t\u00f5esti vara \u00f6elda, sest peame n\u00e4gema, millised kokkulepped s\u00fcnnivad Poolas. Aga see raamistik on olnud \u00fcsna sarnane: reformid, mis on seotud Ukraina liitumisega Euroopa Liiduga, majanduskoost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tjatega, kodaniku\u00fchiskonna kaasamine ja poliitilised arutelud. See on koht, kus toimub v\u00e4ga palju kahepoolseid kohtumisi ja kus presenteeritakse uusi kokkuleppeid,” \u00fctles Ratnik.<\/p>\n
V\u00e4lisminister Margus Tsahkna teatas juba suvel, et Eesti korraldab 2027. aastal \u00fclemaailmse Ukraina \u00fclesehituse konverentsi.<\/p>\n
“Ukraina \u00fclesehitusest kujuneb l\u00e4himate k\u00fcmnendite suurim strateegiline majandusprojekt Euroopas ning Eesti riigi ja meie ettev\u00f5tjate jaoks on kriitilise t\u00e4htsusega, et oleksime selles osalised kohe algusest peale,” \u00fctles Tsahkna.<\/p>\n
“Ainu\u00fcksi s\u00f5jas kahjustatud taristu taastamise kulud saavad Maailmapanga hinnangul ulatuma \u00fcle 500 miljardi euro,” \u00fctles Tsahkna.<\/p>\n
“Eesti on Ukraina \u00fclesehitamisel juba praegu esirinnas. Oleme ise andnud aastas umbes seiste miljonit eurot ning kaasanud oma projektidesse ka teisi riike, kelle panus on olnud ligikaudu 15 miljonit eurot,” lisas ta.<\/p>\n
S\u00f5ja algusest on Eesti eraldanud Ukraina taastamiseks kokku \u00fcle 42 miljoni euro ning t\u00e4navu on planeeritud 11 miljonit eurot. Eesti \u00fclesehituse tegevus toimub peamiselt \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblastis, kuid laieneb teatud sektorites kogu Ukrainasse.\u00a0<\/p>\n
Eesti on alates Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusest ehitanud \u00fcles Ovrut\u0161i lasteaia, Mal\u00f5ni silla, neli peremaja orbudega peredele ning korraldanud 162 Ukraina tippametniku t\u00e4iendkoolituse. T\u00f6\u00f6s on j\u00e4rgmised peremajad, kortermajad riigisisestele p\u00f5genikele Ovrut\u0161is ja Brusilivis, noortekeskuse renoveerimine Mal\u00f5nis, Berd\u00f5t\u0161ivi haigla renoveerimine ning elumajade rekonstrueerimine \u017d\u00f5tom\u00f5ri linnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Eesti on olnud \u00fcks tugevamaid Ukraina toetajaid mitte ainult s\u00f5jalise abiga, vaid ka \u00fclesehituse, majanduskoost\u00f6\u00f6 ja muu sarnasega.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80408,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,13105,37,1198,33,35,34,36,31,32,21,10941,28,29,95,1131,40139,19,25,2702,20975,40137,23,24,124,40140,40141,22,325,20,40138,2486,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80407","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-diplomaatia","11":"tag-ee","12":"tag-eelarve","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-konverentsid","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-margus-tsahkna","25":"tag-mariin-ratnik","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahandus","29":"tag-rahvusvahelised-suhted","30":"tag-tiit-riisalo","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-ukraina-soda","34":"tag-ukraina-ulesehitamine","35":"tag-ukraina-ulesehituse-konverents","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-usa","38":"tag-uudised","39":"tag-valisabi","40":"tag-valisministeerium","41":"tag-viimased-uudised","42":"tag-world","43":"tag-world-news","44":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80407","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80407"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80407\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80408"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80407"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80407"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80407"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}