{"id":80443,"date":"2026-01-08T04:22:07","date_gmt":"2026-01-08T04:22:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80443\/"},"modified":"2026-01-08T04:22:07","modified_gmt":"2026-01-08T04:22:07","slug":"tatari-iseseisvuslane-leedu-parlamendile-meie-julgeolek-algab-seal-kus-lopeb-vene-imperialism","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80443\/","title":{"rendered":"Tatari iseseisvuslane Leedu parlamendile: meie julgeolek algab seal, kus l\u00f5peb Vene imperialism"},"content":{"rendered":"<p>17. detsembril 2025 esines Vilniuses Leedu Vabariigi Seimi konstitutsioonisaalis rahvusvahelisel konverentsil \u201eT\u0161erkessi genotsiid ajaloo ja t\u00e4nap\u00e4eva poliitika kontekstis\u201c Tatari iseseisvuskomitee juht Aida Abdrahmanova. Konverents keskendus Venemaa ajaloolisele ja t\u00e4nap\u00e4evasele imperialismile ning selle m\u00f5jule allutatud rahvastele. Abdrahmanova s\u00f5nul kujutab Vene revan\u0161ism endast p\u00fcsivat poliitilist traditsiooni, kus v\u00f5im asetatakse seadusest k\u00f5rgemale.<\/p>\n<p>Oma k\u00f5nes t\u00f5i ta esile, et Venemaa agressiivne laienemispoliitika oli n\u00e4htav juba 16. sajandil, kui Moskva suurv\u00fcrstiriik vallutas 1552. aastal Kaasani khaaniriigi. Tema hinnangul ei ole tegemist \u00fcksikute ajalooliste episoodidega, vaid j\u00e4rjepideva imperiaalse mustriga, mis p\u00f5hineb vallutustel, sundassimileerimisel ja p\u00f5lisrahvaste identiteedi h\u00e4vitamisel.<\/p>\n<p>Abdrahmanova juhtis t\u00e4helepanu tatarlaste keelelisele ja kultuurilisele allasurumisele. Vene ametliku rahvaloenduse andmetel ei nimeta viimase k\u00fcmnendi jooksul ligikaudu miljon inimest enam tatari keelt oma emakeeleks. Tema s\u00f5nul on see poliitilise ja kultuurilise surve otsene tulemus, mis muudab rahvusidentiteedi taastamise \u00fcha keerulisemaks.<\/p>\n<p>Ajaloolisi paralleele tuues meenutas Abdrahmanova t\u0161erkesside trag\u00f6\u00f6diat, kelle vastu suunatud Kaukaasia s\u00f5da, etniline puhastus ja massiline v\u00e4ljasaatmine 18.\u201319. sajandil l\u00f5id aluse repressiivsele Vene impeeriumile. Ta m\u00e4rkis, et sarnaseid mehhanisme \u2013 k\u00fc\u00fcditamisi, keele ja kultuuri allasurumist \u2013 on kasutatud ka Baltimaades, sealhulgas Leedus.<\/p>\n<p>Tema hinnangul ei ole Vene imperialism kadunud, vaid avaldub t\u00e4nap\u00e4eval s\u00f5jas Ukraina vastu, Krimmi annekteerimises ning h\u00fcbriidsurves Balti riikidele. \u201eJutt ajaloolistest territooriumidest ja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ridest on vaid vana revan\u0161ismi varjamise viis,\u201c r\u00f5hutas ta.<\/p>\n<p>Abdrahmanova t\u00e4nas eraldi Leedu Vabariiki ja Seimi otsuse eest tunnustada 1944. aasta Krimmi tatarlaste k\u00fc\u00fcditamist genotsiidina. Ta nimetas seda oluliseks sammuks ajaloolise \u00f5igluse taastamisel ning kutsus \u00fcles andma rahvusvaheline \u00f5iguslik hinnang ka t\u0161erkesside k\u00fc\u00fcditamisele ja pagendamisele aastatel 1763\u20131864.<\/p>\n<p>Konverentsi raames pidas Tatari iseseisvuskomitee mitmeid kohtumisi ning l\u00f5i uusi rahvusvahelisi kontakte. M\u00e4rgiline oli asjaolu, et esmakordselt n\u00fc\u00fcdisaegses ajaloos t\u00f5statati Leedu parlamendis avalikult Tatarstani de facto okupeerimise ja sundassimileerimise teema. \u00dcritusel esines ka Ukraina \u00dclemraada saadik Oleg Pankevit\u0161, kes r\u00f5hutas vajadust toetada Venemaa poolt allutatud rahvaid ning tutvustas raamatut \u201eXII Bandera lugemised: sunnitud anneksioonid\u201c, milles on avaldatud ka Abdrahmanova ettekanne tatarlaste rahvuslikust vabastusv\u00f5itlusest.<\/p>\n<p>Samal p\u00e4eval allkirjastas Abdrahmanova Tatari iseseisvuskomitee nimel p\u00f6\u00f6rdumise Leedu Seimi poole, milles kutsutakse \u00fcles tunnustama t\u0161erkesside genotsiidi, toetama nende \u00f5igust naasta ajaloolisele kodumaale ning arendama edasist diplomaatilist ja poliitilist koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Hiljem antud intervjuus r\u00f5hutas Abdrahmanova, et rahvusvaheline arusaam Venemaa s\u00f5jast Ukrainas on muutumas. Kui varem k\u00e4sitleti seda peamiselt \u201ePutini s\u00f5jana\u201c, siis \u00fcha enam r\u00e4\u00e4gitakse Venemaa \u201eimperiaalsest s\u00f5jast\u201c ja koloniaalpoliitikast. Tema s\u00f5nul on see oluline samm edasi, kuigi praktiline toetus Venemaa sees tegutsevatele rahvuslikele vabanemisliikumistele on endiselt piiratud.<\/p>\n<p>Abdrahmanova hinnangul on pikaajaline rahu Euroopas v\u00f5imalik vaid Venemaa deimperialiseerimise ja dekoloniseerimise kaudu. \u201eJulgeolek saab s\u00fcndida ainult solidaarsusest ning vabadest, demokraatlikest riikidest impeeriumi asemele,\u201c \u00fctles ta. Tatari iseseisvuskomitee t\u00e4nas Leedu Seimi, Leedu v\u00e4lisministeeriumi ja t\u0161erkessi diasporaad v\u00f5imaluse eest oma seisukohti rahvusvahelisel tasandil tutvustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"17. detsembril 2025 esines Vilniuses Leedu Vabariigi Seimi konstitutsioonisaalis rahvusvahelisel konverentsil \u201eT\u0161erkessi genotsiid ajaloo ja t\u00e4nap\u00e4eva poliitika kontekstis\u201c&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80444,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80443","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115857571391692311","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80443\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}