![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3148090hf1b4t24.jpg\"\/)
Kaart olulisemate keskmise kiviaja leiukohtadega Eestis ja l\u00e4himas naabruses kust on leitud kunstiesemeid. Autor\/allikas: Irina Khrustaleva jt\/Baltic Journal of Art History<\/p>\nEesti vanimast asulakohast Pullist leiti juba 1972. aasta v\u00e4ljakaevamistel v\u00e4ike mustjas ese. Kaevamisi juhatanud arheoloog Lembit Jaanits pidas seda ripatsina kantud luust kujukeseks.<\/p>\n
Aastal 2007 tundus Tartu \u00dclikooli laboratoorse arheoloogia professorile Aivar Kriiskale, et tegu v\u00f5ib olla millegi muuga. “Oli kohe selge, et tegelikult ei ole see luu, vaid materjal meenutab k\u00f5ige rohkem just kaset\u00f6katit,” meenutas professor. Oletust toetasid Signe Vahuri ja Ivo Leito tehtud keemilised anal\u00fc\u00fcsid. Ese vajus aga seej\u00e4rel unustusse.<\/p>\n
Figuuri taasavastas Eesti kaset\u00f6kati t\u00fckkide mikroskoopuuringute k\u00e4igus Tartu \u00dclikooli arheoloogia teadur Irina Khrustaleva. Teadur on koos kolleegidega vaadelnud leidu n\u00fc\u00fcdseks p\u00f5hjalikult nii mikroskoobi kui ka fotogrammeetria ja kompuutertomograafia abil, teinud eksperimentaalarheoloogilisi uuringuid ning v\u00f5rrelnud seda Euraasia kiviaegsete kunstiesemetega.<\/p>\n
Teadlased hindasid eseme vanuseks P\u00e4rnu j\u00f5e kaldal paikneva Pulli asulakoha \u00fcldiste dateeringute p\u00f5hjal ligikaudu 9000 aastat eKr, mis teeb sellest \u00fche vanima kunstiteose kogu piirkonnas. Kriiska lisas, et tegemist on ainulaadse objektiga, millel pole teadaolevaid vasteid. “Me pole sellele paralleeli leidnud mitte kusagilt, kuigi oleme kolleegidega r\u00e4\u00e4kinud ja s\u00fcsteemselt hunniku erialakirjandust l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud \u2013 sedasorti eset lihtsalt ei ole,” kinnitas Kriiska.<\/p>\n
Mis on kaset\u00f6kat?<\/p>\n
Kaset\u00f6kat on kasetohust kuivdestilleerimise teel tehtud materjal, mida on kasutatud enam kui 200\u00a0000 aastat. Teadaolevalt leiutasid selle esimesena neandertallased ja seej\u00e4rel ka n\u00fc\u00fcdisinimesed. Euraasias on valmistatud t\u00f6katit k\u00f5ikjal, kus kasvab kaske, ja seda kasutati liimina liitesemete tegemisel, t\u00f6\u00f6- ja tarberiistade varretamisel ning parandamisel, h\u00fcdroisolaatorina ja v\u00e4rvainena.<\/p>\n
Eestis on v\u00e4lja kaevatud enam kui paark\u00fcmmend t\u00f6katit\u00fckki, mis p\u00e4rinevad vahemikust u 8600 kuni 100 aastat eKr \u2013 kiviajast rauaaja algusajanditeni. Enamasti on need m\u00f5ne sentimeetri suurused amorfsed t\u00fckid, sageli hambaj\u00e4lgedega.<\/p>\n
V\u00e4ike, vaid 4,8 sentimeetri pikkune kujuke meenutab oma j\u00e4ssaka keha, \u00fcmara pea ja koonuga k\u00f5ige rohkem h\u00fcljest. Siin peitub aga paradoks. Pulli asulast on leitud rohkelt kopra-, p\u00f5dra- ja koeraluid, kuid mitte ainsatki m\u00e4rki h\u00fclgest.<\/p>\n
“Meil mingit m\u00f5istlikku seletust sellele ei ole ja see \u00fcletab natuke teadusliku selgituse piiri. H\u00fcljes ei olnud Pulli ajaj\u00e4rgul inimeste toidulaual, merelise asustuse s\u00fcnd toimus hiljem. See, et h\u00fcljes sel ajal eksisteeris ja v\u00f5is surnuna v\u00f5i elusana silma j\u00e4\u00e4da, on igal juhul v\u00f5imalik. Teda lihtsalt ei s\u00f6\u00f6dud ega jahitud,” s\u00f5nas professor.<\/p>\n
Kuna praktiline vajadus h\u00fclgekuju j\u00e4rele puudus, otsivad teadlased vastuseid vaimsest sf\u00e4\u00e4rist. Professor pakkus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6r\u00fchma jaoks t\u00f5en\u00e4oliseima h\u00fcpoteesi: “Inimene on teinud kunsti v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel ja kiviaja kunsti puhul peame k\u00f5ige loogilisemaks seletuseks, et see kajastab usunditega seotud asju.”<\/p>\n
V\u00e4ikesem\u00f5\u00f5dulisi muistiseid on sageli lihtne n\u00e4ha laste m\u00e4nguasjadena, kuid selles t\u00f5lgenduses Kriiska kahtleb. M\u00e4nguasja-teooria kahjuks kiviaja kunsti laiem pilt, kus sarnaseid motiive ja vorme leidub v\u00e4ga laialdasel alal, meenutades pigem kindlaid kaanoneid kui juhuslikku meelelahutust.<\/p>\n
“Kui vaatame kiviaja kunsti laiemalt, n\u00e4iteks kuulsad korpulentsed naiste figuurid paleoliitikumist v\u00f5i hilisemast ajast keraamilised inimfiguurid, siis nendes on nii palju sarnasusi, et kui nad oleksid m\u00e4nguasjad, r\u00e4\u00e4giksime kiviaegsetest reaalsetest Barbie-nukkudest,” selgitas Kriiska.<\/p>\n
Figuraalplastika laiemalt hakkas eelnevate leidude p\u00f5hjal Balti regioonis levima paar tuhat aastat hiljem. Pullist on leitud t\u00e4iendava kunstiesemena veel \u00fcks ornamendiga luust nooleots.<\/p>\n
Arheoloog m\u00e4rkis, et kuna asulakoht mattus Ants\u00fclusj\u00e4rve veet\u00f5usu ajal mitme meetri paksuse liivakihi alla, on \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5rreldes Soomega \u2013 s\u00e4ilinud seal suhteliselt palju luust ja sarvest esemete j\u00e4\u00e4nuseid. Suurem osa orgaanilisest materjalist on aga pika aja jooksul h\u00e4vinud. N\u00f5nda on veel vara p\u00f5hjapanevalt \u00f6elda, kui kunstilembesed toonased inimesed olid.<\/p>\n
Kaart olulisemate keskmise kiviaja leiukohtadega Eestis ja l\u00e4himas naabruses, kust on leitud kunstiesemeid.<\/p>\n
Kaart olulisemate keskmise kiviaja leiukohtadega Eestis ja l\u00e4himas naabruses kust on leitud kunstiesemeid. Autor\/allikas: Irina Khrustaleva jt\/Baltic Journal of Art History<\/p>\n
Leiukohad: 1 \u2013 Pulli, 2 \u2013 P\u00e4rnu j\u00f5e alamjooks, 3 \u2013 Kunda Lammasm\u00e4gi, 4 \u2013 Zvejnieki II, 5 \u2013 S\u016b\u013cagals, 6 \u2013 Eiguliai 1A, 7 \u2013 Muilam\u00e4ki, 8 \u2013 Ju\u017en\u00f5i Olenii Ostrov, 9 \u2013 Veretje 1, 10 \u2013 Zamostje 2, 11 \u2013 Ivanovskoje 7, 12 \u2013 Stanovoe 4. A \u2013 portatiivse figuraalplastika leiukohad; B \u2013 graveeringutega esemete leiukohad, C \u2013 portatiivse figuraalplastika ja graveeringutega esemete leiukohad.<\/p>\n
Eksperimentaalarheoloogia<\/p>\n
M\u00f5istmaks, kuidas kiviaja meister k\u00f5va ja rabedat t\u00f6katit voolida suutis, v\u00f5tsid teadlased appi eksperimentaalarheoloogia. Nad valmistasid kasetohust utmise teel ise t\u00f6katit, p\u00fc\u00fcdes j\u00e4ljendada muistseid tehnikaid. Protsess ei olnud lihtne, kuid andis v\u00e4\u00e4rtuslikku infot materjali k\u00e4itumise kohta. “Oleme praegu suutelised valmistama kaset\u00f6katit, mis meenutab nii keemilise koostise, struktuuri kui ka massi poolest selgelt kiviaegset materjali,” kirjeldas Aivar Kriiska.<\/p>\n
Vahetult p\u00e4rast valmistamist on t\u00f6kat pehme, kuid kivistub \u00f5hu k\u00e4es seistes paari kuuga. Oletatavasti andis ajaaken andis muistsele meistrile v\u00f5imaluse vormida kuju algne siluett. Figuuri pinnalt leitud t\u00f6\u00f6tlemisj\u00e4ljed viitasid, et l\u00f5pliku kuju andmiseks otsustas kunagine kunstnik seda veel lisaks kraapida v\u00f5i l\u00f5igata.<\/p>\n
Eksperimentaalarheoloogia raames tehtud katsed viitasid, et ta v\u00f5ttis selleks appi pigem r\u00e4nikillu kui terava merekarbi. R\u00e4nikild j\u00e4ttis t\u00f6katile originaaliga sarnased s\u00fcgavad ja selged vaod, samas kui merekarp osutus sitke materjali jaoks liiga hapraks.<\/p>\n
K\u00f5ik kaduv<\/p>\n
Uuringud t\u00f5id samas esile ka kaset\u00f6kati hapruse. Kuigi maap\u00f5ues v\u00f5ib see s\u00e4ilida tuhandeid aastaid, hakkab materjal p\u00e4rast v\u00e4ljakaevamist ja \u00f5huga kokkupuutumist aeglaselt lagunema.<\/p>\n
“See on tegelikult ka \u00fcks p\u00f5hjus, mis \u00f5igustab destruktiivseid meetodeid. Meil on piisavalt juhuseid, kus t\u00f6kat on esemete k\u00fcljest lihtsalt \u00e4ra pudenenud ja seal polegi enam midagi uurida. Alguses keelatakse uurimine \u00e4ra ja l\u00f5puks p\u00fchitakse piltlikult puru sahtlist pr\u00fcgikasti,” nentis Aivar Kriiska.<\/p>\n
\u00dchtlasi on h\u00fclgekujuke ilmekas n\u00e4ide teadlaste ees seisvatest keerulistest valikutest. Kuna leid m\u00e4\u00e4rati toona ekslikult luust ripatsiks, konserveeris legendaarne Eesti arheoloog Lembit Jaanits selle 1970. aastatel vastavalt toonastele reeglitele, et tagada hapra eseme s\u00e4ilimine.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3148093he31ft24.jpg\"\/)
Kujukese kompuutertomograafia pilt \u2013 kaset\u00f6katist esemes on n\u00e4ha s\u00fcgavad praod. Autor\/allikas: Irina Khrustaleva jt\/Baltic Journal of Art History<\/p>\n
Heauskne teguviis osutus aga t\u00e4nap\u00e4evaste uurimismeetodite vaates kahe teraga m\u00f5\u00f5gaks. Konservandid imbusid poorsesse kaset\u00f6katisse nii s\u00fcgavale, et muutsid eseme t\u00e4pse dateerimise radios\u00fcsiniku meetodil v\u00f5imatuks. Proovid n\u00e4itasid tegelikust m\u00e4rksa nooremat vanust, sest materjal oli saastunud uuema s\u00fcsinikuga.<\/p>\n
Kriiska ei heida toonastele kolleegidele nende otsuseid siiski ette. Teadlased toimetasid oma aja parimate teadmiste j\u00e4rgi. Pigem n\u00e4eb ta uut avastust kui kunagise t\u00f6\u00f6 loogilist j\u00e4tku ja koost\u00f6\u00f6d \u00fcle aastak\u00fcmnete.<\/p>\n
“Jaanits k\u00e4itus oma aja kohta t\u00e4pselt nii, nagu korralik teadus pidi k\u00e4ituma. N\u00e4itasime n\u00fc\u00fcd, et tal oli poolenisti \u00f5igus ja teise poole kirjutasime n\u00fc\u00fcd juurde. Tunnen t\u00f5esti rahulolu, et me suutsime sellest imelisest figuurist leida midagi, mis on oluline t\u00e4iendus kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonna arheoloogiale,” leidis professor.<\/p>\n