Liisuheitmine, Vana-Rooma ja leidlaste kodud<\/p>\n
Loto ajalugu on t\u00f5esti pea sama pikk kui tsivilisatsioonil. Juba Vana-Egiptuse, Aasia ja Ameerika tsivilisatsioonide iidsetest matmispaikadest on leitud t\u00e4ringum\u00e4ngule viitavaid hauapanuseid. Loterii kaugeim otsene esivanem on vast liisuheitmine, mille kirjeldusi leiab Piiblist ja mida kasutati Periklese-aegses Ateena linnriigis k\u00f5rgemate riigiametnike valimisel.<\/p>\n
Esimene registreeritud avalik loterii peeti ilmselt aastal 10 pKr Rooma riigis keiser Augustuse valitsusajal. Tema j\u00e4rglane Nero loosis v\u00e4lja nii orje, maju kui laevu. Aastasadu on mis tahes lotom\u00e4ngude korraldamine enamasti olnud riigi monopol, ehkki vahel on loa lotot korraldada saanud ka eraettev\u00f5tted. Keskaegses Itaalias hakkasid linnriigid kasutama lotot riigitulude suurendamiseks. Uusajal levis loto ka teistesse Euroopa maadesse, kus lotoga teenitud rahaga ehitati enamjaolt \u00fcldkasulikke hooneid, aga peeti \u00fclal ka n\u00e4iteks leidlaste kodusid.<\/p>\n
On olnud aegu, mil loto on moraalsetel kaalutlustel m\u00f5nes riigis keelatud. Samal ajal v\u00f5is mujal sarnane m\u00e4ng aga t\u00e4iesti seaduslik olla: nii n\u00e4iteks ei lubatud 1990ndatel Prantsusmaal bingolotot m\u00e4ngida, samas kui Eestis v\u00f5i Hispaanias oli see t\u00e4iesti tavaline. Rootsis j\u00e4llegi olid toona keelatud raham\u00e4nguautomaadid, mis Soomes ja Eestiski laialdast kasutust leidsid. Esimest korda j\u00f5uti loto keelustamiseni juba 17. sajandi l\u00f5pus Inglismaal.<\/p>\n
\u201cJumalalaegas\u201d, esimene vangla Rataskaevu uulitsas ja tsaari habemeajaja<\/p>\n
Numbriloto tekkis Itaalias 18. sajandil, kogudes kiiresti populaarsust. Prantsusmaal ja Inglismaal tulid samal ajal k\u00e4ibele v\u00f5idulaenud, mis levisid ka mujale. Saksamaal toimusid riiklikud klassiloteriid \u2013 see t\u00e4hendab, et v\u00f5iduv\u00f5imalus suurenes neil piletiostjatel, kes ostsid iga klassi pileti ehk kulutasid rohkem. Just need m\u00f5jutasid loteriide korraldamist Tsaari-Venemaal ja esimesi lotosid ka Eestis.<\/p>\n
Lotosid sai siinkandis tsaariajal korraldada vaid keeruka Balti eraseaduse alusel. Ilmselt selle seadusega aga liiga h\u00e4sti kursis poldud: laatadel tehti ikka \u00f5nneloosi ja korraldati muidki v\u00e4ikesem\u00f5\u00f5dulisi loteriisid. Esimene suurem loterii toimus Eestis juba 18. sajandi algul, kui Tallinna raad andis loa \u201cjumalalaeka\u201d ehk hoolekande- ja haridusasutuste toetamiseks loodud erilise kassa jaoks loto korraldada. J\u00e4rgmiseks koguti loteriiga raha \u201clogelevate ja k\u00f5lvatute naiste\u201d ketrusmaja rajamiseks, seej\u00e4rel Rataskaevu t\u00e4navale uue vangla ehitamiseks.<\/p>\n
20. sajandi algul hakati ette valmistama suurt \u00fcldrahvalikku loteriid, et koguda raha Eesti Rahva Muuseumi rajamiseks. Tsaarikojast saadi Oskar Kallase, toonase muuseumidirektori nutika nipi abil isegi vajalik luba. Nimelt s\u00f5brunes Kallas tsaari habemeajajaga, kes siis sobival hetkel, kui ainuvalitseja parajasti heas tujus oli, siinse muuseumiloto eest kostis. Ent peagi tuli peale revolutsioon ja loterii j\u00e4i tegemata.<\/p>\n
Eesti riigi v\u00f5idulaen ja loteriide metsik l\u00e4\u00e4s vabas Eestis<\/p>\n
Esimene riiklik loterii toimus Eestis 1920. aastal, kui riik andis Saksamaa ja Soome eeskujul v\u00e4lja v\u00f5idulaenu. Peaminister Jaan T\u00f5nissoni ja s\u00f5jav\u00e4e \u00fclemjuhataja Johan Laidoneri propageeritud laenuga plaanis riik teenida 100 miljonit marka. K\u00fcmne aasta jooksul tuli korraldada 40 loosimist, mille peav\u00f5it oli igal aastal 250 000 marka. Piletid olid esiotsa v\u00e4ga populaarsed, aga edaspidi algset m\u00fc\u00fcgibuumi korrata ei \u00f5nnestunud. Esimese mitteriikliku loteriiga kogus Eesti Rahva Muuseum p\u00e4rast Eesti riigi loomist siiski plaanitud toetusraha, kokku 10 aasta jooksul \u00fcle 200 000 krooni. Peav\u00f5itudena loositi v\u00e4lja s\u00f5iduauto Chrysler ja 10 000 krooni.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Edasi27_Loto-358x1024.webp.webp\"\/)
1920ndate l\u00f5puks oli registreeritud mitmesuguseid lotokorraldajaid alates Arstide Liidust kuni Tartu linnapeani, kes korraldas 1929. aastal lausa neli loteriid. \u00dcleriiklikele lotom\u00e4ngudele lisandusid kohalikud v\u00e4iksemat masti loteriid. Suuremad ettev\u00f5tted hakkasid korraldama reklaamlotot \u2013 n\u00e4iteks \u0161okolaadivabrik Kalev loosis maiasmokkade vahel v\u00e4lja uhkeid auhindu. Suure hulga \u00f5nnem\u00e4ngudega kaasnes ka omajagu segadust, mis tekitas \u00fchiskonnas k\u00fcsimusi. Loteriide uputuses tuli ette pettusi, eriti v\u00e4iksemate kohalike lotode l\u00e4biviimisel. Sageli liikus info v\u00f5itjatest suvaliselt ja \u00fchendust nendega v\u00f5tta ei p\u00fc\u00fctudki. Lisaks m\u00fc\u00fcdi Eestis salaja teiste riikide lotopileteid ja \u00fcks Tallinnas resideerunud valgekaartlasest kindral v\u00f5itis Prantsusmaa klassiloterii piletiga 100 000 franki. Estonia koorilaulja, populaarse tantsuloo \u201cPaula, sul on poisipea\u201d autor Paul Tammeveski aga v\u00f5itis kolme aasta palga. Esialgu tabas suurv\u00f5itjaid kirjade laviin, kus paluti abi erinevateks ettev\u00f5tmisteks. Aastal 1934 nentis aga Rahvaleht, et sedasorti imesid enam ei oodata. Kogu selle segaduse ja \u00fclemaailmse majanduskriisi tuules j\u00f5uti 1930. aastaks aruteluni, et loto vajaks riigimonopoli. Korraldajaks pakuti Eesti Kultuurkapitali ja leiti, et kasu v\u00f5iksidki saada kultuuriorganisatsioonid. 1934. aastal selleni ka j\u00f5uti: loto korraldamine tsentraliseeriti valitsuse ja majandusministeeriumi k\u00e4tesse. V\u00e4hemalt 60% m\u00fc\u00fcgitulust loositi v\u00f5itudena v\u00e4lja, \u00fclej\u00e4\u00e4nu l\u00e4ks lastehoolekande, sanatooriumide-suvituskohtade ja kultuuri\u00fcrituste toetuseks ning muudeks \u00fcldkasulikeks otstarveteks vastavalt \u201criigivanema \u00e4ran\u00e4gemisele\u201d. 1935 said alguse populaarsed klassiloteriid, mille korraldamise l\u00f5petas N\u00f5ukogude okupatsioon. Viimase \u201ckodanliku klassiloterii\u201d viis okupatsiooniv\u00f5im siiski l\u00f5pule. Selle tulu suunati aga ameti\u00fchingutele, mitte \u201ckurnajate taskuhuvide rahuldamiseks\u201d, nagu sedastas 1940. aastal ajaleht Kommunist. Saksa okupatsiooni ajal korraldati klassiloterii puudustkannatajate ja N\u00f5ukogude aasta ohvrite toetamiseks.<\/p>\n
N\u00f5ukogude lotod: s\u00f5jalaen, v\u00f5idetud eramu ja spordiloto<\/p>\n
Teise N\u00f5ukogude okupatsiooni algul v\u00e4ljastati Eestis sarnaselt teiste liidu maadega s\u00f5jalaenu pileteid, mis kehtisid 20 aastat: sellega t\u00e4iendati kitsikuses riigieelarvet. Rahaliste auhindadega loosimised toimusid korra aastas, pileteid m\u00fc\u00fcdi t\u00f6\u00f6kohtades ja enamasti pidi iga t\u00f6\u00f6taja andma igal aastal riigile laenuks v\u00e4hemalt \u00fche kuupalga jagu raha. M\u00f5nes asutuses makstigi osa palka obligatsioonides! Alates 1956. aastast korraldati liiduvabariikides asjade ja raha loteriid. V\u00f5ita sai erinevat kraami alates lausa uuest eramust, l\u00f5petades pianiinode, fotoaparaatide, \u00f5mblusmasinate ja rahaga. Enim loodeti v\u00f5ita autot, mille ostuluba oli pea v\u00f5imatu saada. Inimesed kartsid, et riik tahab kodanikku p\u00fcgada ja v\u00f5ita polegi v\u00f5imalik, mistap osteti pileteid peamiselt sunniga.<\/p>\n
Eesti Loto, esialgse nimega Spordiloto
\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Lotomar.webp.webp\"\/)
Loteriipilet.<\/p>\n
1970. aastal s\u00fcndis populaarne arvloterii Spordiloto, mis oli n\u00f5ukogudemaal midagi uut: ehkki tegu oli hasartm\u00e4nguga, otsustasid funktsion\u00e4\u00e4rid selle siiski p\u00fcsti panna. 50% m\u00fc\u00fcgitulust pidi minema v\u00f5itudeks ning kogu teenitud raha lubasid propagandistid agaralt spordi ja kehakultuuri arendamisse suunata.<\/p>\n
9. m\u00e4rtsil 1971 asutati Spordiloto Eesti Piirkonnavalitsus, hilisem Eesti Loto. Ka pikaajalised t\u00f6\u00f6tajad asusid ametisse sel kevadel v\u00f5i l\u00e4hiaastail. Mitmed, n\u00e4iteks Aili Kurvits, Katrin K\u00e4\u00e4r ja Evi Kits, t\u00f6\u00f6tasid lotoettev\u00f5ttes \u00fcle 40 aasta. Viimane neist oli muide aastak\u00fcmneid suurv\u00f5itude v\u00e4ljamaksjaks, kes n\u00e4gi t\u00f5esti palju \u00f5nnelikke lotov\u00f5itjaid.<\/p>\n
Meie Eesti Loto oligi s\u00fcndinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas loto meieni j\u00f5udis ja kust see \u00fcldse alguse sai? Lotom\u00e4nge on ajast aega kasutatud kogukonnale tarvilike ehitiste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80579,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,424,37,33,35,6792,34,36,31,32,21,178,28,29,40207,95,19,9788,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80578","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-edasi","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-loto","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kirjandus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-loterii","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-onnemang","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115858526925655038","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80578"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80578\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80579"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}