Venezuela diktaatori ja de facto presidendi Nicol\u00e1s Maduro s\u00f5jalise operatsiooni k\u00e4igus vangistamine ja USA-s kohtu alla viimine on maailma \u00f5igusteoreetikuid k\u00f5vasti raputanud. Kas ta on ka raputanud v\u00f5i isegi t\u00f5epoolest l\u00f5hkunud “normip\u00f5hise maailmakorra”, nagu siin ja seal v\u00e4idetakse, selle \u00fcle v\u00f5ib v\u00e4hemalt vaielda. L\u00fchidalt \u00f6eldes, pigem ei ole.<\/p>\n
Niinimetatud normip\u00f5hine maailmakord on olnud varemetes alates hiljemalt 2014. aastast, kui \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu liige k\u00f5ige j\u00f5hkramalt \u00dcRO p\u00f5hikirja rikkudes teise \u00dcRO liikmesriiki sisse tungis, Donbassi okupeeris ja Krimmi annekteeris. Sellele ei j\u00e4rgnenud \u00dcRO ega l\u00e4\u00e4ne suurriikide poolt tegelikult mitte mingit t\u00f5siselt v\u00f5etavat reaktsiooni. Sanktsioonid, avaldused ja k\u00e4te laiutamine ei loe.<\/p>\n
\u00d5iguskord sai rikutud ja seda on rikutud siiani. 2022. aasta 24. veebruaril Venemaa alustatud massiivne agressioonis\u00f5da on nii k\u00f5ikeh\u00f5lmav rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumine, \u00dcRO, Euroopa Liidu, USA ja ICC poolt \u00fcheselt sedastatud rahvusvaheline kuritegu, et \u00fcsna naeruv\u00e4\u00e4rne on selle kestva kuriteo kaheteistk\u00fcmnenda aasta l\u00f5pul v\u00e4ita, justkui oleks Maduro arreteerimine normip\u00f5hise maailmakorra h\u00e4vitanud.<\/p>\n
Koomiline on ka v\u00e4ita, et Maduro arreteerimine USA poolt v\u00f5iks anda venelastele v\u00f5i ka hiinlastele \u00f5igustuse “samamoodi k\u00e4ituda”. Venemaa, Iraan, Valgevene, P\u00f5hja-Korea ja nende liitlased Hamas, Hezbollah, Nigeeria paramilitaarid, Ladina-Ameerika kartellid ja muud pahalased ei ole vajanud mingisugust \u00f5igustust pidada agressiivseid s\u00f5du, \u00e4hvardada teisi riike v\u00f5i rahvaid j\u00f5uga, rahastada terrorismi, saboteerida ja tappa. Nad teevad \u00fcsna takistamatult k\u00f5ike seda niikuinii ja “maailmakorra” hoidjaks m\u00e4\u00e4ratud \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu on otsustusv\u00f5imetu ja v\u00f5imuta k\u00f5nekoosolek.<\/p>\n
Sellega ei taha ma muidugi \u00f6elda, et USA s\u00f5jaline operatsioon Maduro vahistamiseks on ebaoluline. Klassikalise rahvusvahelise \u00f5iguse kohaselt oli see operatsioon ilmselt lubamatu. K\u00fcsida v\u00f5ib aga: ja siis? Kas lubamatuse t\u00f5ttu on maailm n\u00fc\u00fcd parem v\u00f5i halvem paik? Sellele ei ole muide lihtsat vastust ja tegelikult ei saagi sellele veel vastata, kuna maailm on nii paljudest muudest \u00f5mblustest lahti, et keegi ei tea mismoodi ja millal see uuesti kokku \u00f5mmeldakse.<\/p>\n
L\u00fchidalt siiski Maduro kaasuse \u00f5iguslikuks vahekokkuv\u00f5tteks.<\/p>\n
Miks on paljud \u00f5iguseksperdid v\u00e4ljaspool USA valitsust, kui mitte enamik neist, toimunu ebaseaduslikuks kvalifitseerinud.<\/p>\n
Esiteks, prima faciae kujutas operatsioon endast Venezuela suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist, mis on keelatud rahvusvahelise tava\u00f5igusega ja kodifitseeritud \u00dcRO p\u00f5hikirja artikli 2 l\u00f5ikes 4. Relvaj\u00f5u kasutamine teise riigi territooriumil on seaduslik ainult \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu loal v\u00f5i artikli 51 alusel enesekaitseks. V\u00f5ib v\u00e4ita, et kumbki tingimus ei olnud t\u00e4idetud. Venezuela ei ole andnud n\u00f5usolekut ja julgeolekun\u00f5ukogu mandaati ei ole.<\/p>\n
“Seega rikub s\u00f5jav\u00e4e poolt v\u00e4lisriigi ametis oleva riigipea sunniviisiline \u00e4raviimine mittesekkumise p\u00f5him\u00f5tet.”<\/p>\n
Teiseks kujutas operatsioon endast keelatud ekstraterritoriaalset \u00f5iguskaitset. Rahvusvaheline \u00f5igus t\u00f5mbab terava piiri ettekirjutava jurisdiktsiooni (seadusandlus), kohtuliku jurisdiktsiooni (kohtuasjade arutamine) ja t\u00e4idesaatva jurisdiktsiooni vahel. Viimane \u2013 sunniviisiline vahistamine v\u00e4lisriigi pinnal \u2013 on ilma selle riigi n\u00f5usolekuta peaaegu t\u00e4ielikult keelatud. V\u00e4ljaandmislepingud ja vastastikuse \u00f5igusabi mehhanismid on olemas just selleks, et v\u00e4ltida \u00fchepoolseid piiri\u00fcleseid vahistamisi. Seega rikub s\u00f5jav\u00e4e poolt v\u00e4lisriigi ametis oleva riigipea sunniviisiline \u00e4raviimine mittesekkumise p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n
Kolmandaks rikkus vahistamine riigipea puutumatust (immunity ratione personae). Vahistamise ajal teostas Maduro efektiivset t\u00e4itevv\u00f5imu ja oli de facto riigipea. Tavap\u00e4rane rahvusvaheline \u00f5igus annab ametis olevatele riigipeadele absoluutse isikliku puutumatuse v\u00e4lisriikide kriminaaljurisdiktsiooni suhtes, olenemata s\u00fc\u00fcdistuste raskusastmest. See puutumatus kehtib isegi juhul, kui vahistav riik vaidlustab valitsuse legitiimsust \u2013 p\u00f5him\u00f5te, mida kinnitab Rahvusvahelise Kohtu praktika (eelk\u00f5ige on siin pretsedendiks al-Bashiri arreteerimisorderi kaasus)<\/p>\n
Neljandaks saab v\u00e4ita, et olenemata serveeringust kujutas operatsioon endast v\u00e4givaldset re\u017eiimivahetust. Valitsusjuhi k\u00f5rvaldamisega sekkus USA otseselt Venezuela poliitilisse iseseisvusse. Rahvusvaheline \u00f5igus ei tunnista “ebaseadusliku, kuid moraalselt \u00f5igustatud sekkumise” doktriini. Eesm\u00e4rgid, olgu need kui tahes \u00f5ilsad, ei legitimeeri vahendeid.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes rikkus operatsioon nelja rahvusvahelise \u00f5iguse printsiipi, sisaldades ebaseaduslikku j\u00f5u kasutamist, ebaseaduslikku ekstraterritoriaalset vahistamist, riigipea immuniteedi rikkumist ja keelatud re\u017eiimivahetust. Ortodoksse rahvusvahelise \u00f5iguse kohaselt on j\u00e4reldus justkui selge: operatsioon oli ebaseaduslik.<\/p>\n
Ometi ei ole USA seisukoht juriidiliselt ebaj\u00e4rjekindel. V\u00f5ib v\u00e4ita, et USA tugineb uudsetele, kuid \u00fcha enam kasutatud argumentidele.<\/p>\n
Esiteks ei olnud Madurol seaduslikku riigipea staatust. Ameerika \u00dchendriigid ja paljud teised riigid, kaasa arvatud Euroopa Liit, ei tunnustanud teda legitiimse presidendina ning tema re\u017eiimi peeti rahvusvaheliseks kuritegelikuks ettev\u00f5tmiseks, mis tegeleb narkokaubanduse, terrorismi ja inimsusevastaste kuritegudega. Selle seisukoha kohaselt kaotas ta ratione personae puutumatuse ja teda v\u00f5idi kohelda pigem rahvusvahelise tagaotsitava kui kaitstud suver\u00e4\u00e4nina.<\/p>\n
Teiseks v\u00f5iks USA tugineda universaalsele jurisdiktsioonile. Teatud kuriteod \u2013 inimsusevastased kuriteod, ulatuslik rahvusvaheline narkokaubandus ja v\u00f5imalik, et ka terrorismiga seotud kuriteod \u2013 v\u00f5imaldavad jurisdiktsiooni olenemata sellest, kus need toime pandi.<\/p>\n
V\u00f5iks v\u00e4ita, et rahvusvaheline \u00f5igus on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. Uusajast on n\u00e4iteks piraatlust peetud universaalseks kuriteoks ja k\u00f5ikidel riikidel on \u00f5igus piraate \u00fcksk\u00f5ik kus vahistada ja kohtu alla anda (miks muidu venelased mulle piraatluss\u00fc\u00fcdistuse leiutasid, ikka austusest rahvusvahelise \u00f5iguse vastu). V\u00f5ib v\u00e4ita, et Venezuela iseseisvuse ja suver\u00e4\u00e4nsuse oli Maduro ise r\u00f6\u00f6vinud, tegemist oli usurpaatoriga ja USA mitte ei rikkunud Venezuela suver\u00e4\u00e4nsust, vaid asus selle taastamisele.<\/p>\n
Seega saaks Maduro vahistamist k\u00e4sitleda \u00f5iguskaitseoperatsioonina individuaalselt vastutava kurjategija vastu, mitte s\u00f5jategevusena Venezuela riigi vastu.<\/p>\n
Kolmandaks v\u00f5ib operatsiooni k\u00e4sitleda enesekaitsena rahvusvaheliste ohtude vastu vastavalt \u00dcRO p\u00f5hikirja artiklile 51. V\u00e4idetakse, et Maduro re\u017eiim v\u00f5imaldas j\u00e4tkuvaid narkovoogusid ja relvastatud valitsusv\u00e4liste j\u00f5udude tegevust, mis p\u00f5hjustasid USA julgeolekule t\u00f5sist kahju, et need ohud tulenesid Maduro isikust ning et Venezuela v\u00f5imud ei olnud valmis v\u00f5i suutelised neile ise reageerima. USA tegutsemise \u00f5igustuseks on julgeolekuoht, mille vastu ta oli sunnitud ennast kaitsma.<\/p>\n
Viimaks v\u00f5ib argumenteerida, et USA on asunud 2005. aastal \u00dcRO-s \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt heaks kiidetud “kaitsmise vastutuse” (responsibility to protect ehk R2P) printsiipi rakendama. Selle j\u00e4rgi on k\u00f5igil riikidel esmane kohustus kaitsta oma elanikke genotsiidi, s\u00f5ja- ja inimsusevastaste kuritegude eest. Kui riik selles l\u00e4bi kukub, on teistel riikidel kohustus sekkuda.<\/p>\n
Kuigi R2P ei luba \u00fchepoolset j\u00f5u kasutamist ilma julgeolekun\u00f5ukogu loata, v\u00f5ib v\u00e4ita, et maailmas vohavale inim\u00f5iguste rikkumisele (uiguurid, Sudaan, Ukraina, Nigeeria jne) on moraalne kohustus reageerida. Venezuela puhul k\u00fcll genotsiidist ei r\u00e4\u00e4gita, ent saab v\u00e4ita, et s\u00fcstemaatilise repressiooni ja inimsusevastaste kuritegude eest k\u00f5ige enam vastutava isiku vahistamine on proportsionaalsem ja v\u00e4hem kahjulik kui laiem s\u00f5jaline sekkumine ning seega R2P m\u00f5ttes \u00f5igustatud. See operatsioon kaitses Venezuela rahvast ja nende \u00f5igusi, mitte ei rikkunud neid.<\/p>\n
Loomulikult on selline uus ja tormiline \u00f5igusmaastik ehmatav ning eriti v\u00e4ikeriigile ohtlik ja tohutul hulgal seni vastuseta k\u00fcsimusi tekitav.<\/p>\n
Aga kui me hetkeks m\u00f5tleme, kas me oleks plaksutamata j\u00e4tnud, kui USA teostanuks samasuguse operatsiooni Vladimir Putini suhtes? V\u00f5i Euroopa Liit Aleksandr Luka\u0161enko suhtes? V\u00f5i L\u00f5una-Korea koos Jaapaniga Kim Jong Uni suhtes?<\/p>\n
Me oleme mitu aastat kurtnud, et Vene varilaevastiku vastu ei v\u00f5eta piisavalt ette. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis USA avamerel ja mitme mere\u00f5iguse eksperdi arvates t\u00e4iesti ebaseaduslikult maha sanktsioone rikkuva Venemaa lipu alla pugenud varilaevastiku tankeri. Kas me peame seda heaks v\u00f5i halvaks asjaks?<\/p>\n
Kas pole \u00e4kki hoopis nii, et kui meie n\u00f5utud normide t\u00e4itmist tegelikult j\u00f5uga kehtestama hakatakse, siis selgub, et normide rikkujat saabki korrale kutsuda ainult norme rikkudes?<\/p>\n