{"id":80659,"date":"2026-01-08T10:06:06","date_gmt":"2026-01-08T10:06:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80659\/"},"modified":"2026-01-08T10:06:06","modified_gmt":"2026-01-08T10:06:06","slug":"saks-usa-tegevus-venezuela-suunal-ei-anna-veel-alust-sama-venemaa-suhtes-eeldada-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80659\/","title":{"rendered":"Saks: USA tegevus Venezuela suunal ei anna veel alust sama Venemaa suhtes eeldada | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Julgeolekuekspert Rainer Saks t\u00f5des, et Ameerika \u00dchendriikide \u00e4sjased sammud Venezuela suhtes ei anna veel alust eeldada j\u00f5ulisemat tegevust ka Venemaa vastu, kuigi m\u00f5ningat jahenemist Washingtoni ja Moskva vahel v\u00f5ib t\u00e4heldada.<\/p>\n

“Selleks on see episood natukene liiga l\u00fchike, et hinnata, kas USA retoorika ja teatud m\u00e4\u00e4ral ka poliitika on muutunud,” \u00fctles Saks kommenteerides Venezuelaga seotud, kuid Vene lipu all s\u00f5itnud tankeri h\u00f5ivamist kolmap\u00e4eval Ameerika \u00dchendriikide eri\u00fcksuste poolt.<\/p>\n

“Ukraina suunal me seda muutust veel nii drastiliselt ei n\u00e4e, me n\u00e4eme seda eelk\u00f5ige Venezuelas toimuva \u00fcmber. Aga see on ikkagi v\u00e4ga t\u00f5sine vastasseis ka USA ja Venemaa ja siis teistpidi USA ja Hiina vahel. USA siiamaale nii teravalt ei ole nagu president Donald Trumpi teise valitsuse ajal k\u00e4itunud,” r\u00e4\u00e4kis Saks viidates sellele, kuidas USA viis 3. jaanuaril Caracasest \u00e4ra Venezuela tollase liidri ja on suurendanud survet riigile, millel on olnud soojad suhted Moskva ja Pekingiga.<\/p>\n

Kuigi USA tegevus ei pruugi t\u00e4hendada \u00fcle\u00fcldiselt suuremat survet Venemaale k\u00f5ikides poliitika liinides, v\u00f5ib mingeid m\u00e4rke sellest siiski aimata, lisas ekspert.<\/p>\n

“Viimase n\u00e4dala jooksul on tulnud ka ajakirjandusse teateid, et viimastel kohtumistel Ukraina rahuprotsessi teemadel on USA olnud Venemaa suunas kuidagi nagu j\u00e4rsem. Aga me veel ei n\u00e4e, et see v\u00e4ljenduks j\u00e4rjepidevalt konkreetses poliitikas. See v\u00f5ib ka muutuda uuesti, aga esimene t\u00f5sine indikaator selles teemas on hoopis senaator Lindsay Graham’i teade,<\/a> et USA president andis n\u00f5usoleku alustada uue Venemaa-vastase sanktsiooniseaduse h\u00e4\u00e4letusprotsessi USA kongressis,” r\u00e4\u00e4kis Saks. “Varasemalt on USA president olnud selle juba praktiliselt valmis seaduse menetlemise vastu, on seda k\u00fcll kasutanud Venemaa suunal k\u00fcll teatava v\u00e4ikse survevahendina, aga siiski \u00f6elnud, et ta ei ole n\u00f5us neid sanktsioone praegu kehtestama. See oleks v\u00e4ga suur muutus, kui USA kongress n\u00fc\u00fcd Venemaa-vastaste sanktsioonide seaduse vastu v\u00f5taks ja USA president selle ka j\u00f5ustaks,” lisas ta.<\/p>\n

Saks juhtis t\u00e4helepanu ka sellele, et juba pikemat aega ei ole toimunud kohtumisi USA ja Venemaa diplomaatide vahel, kuigi t\u00f5en\u00e4oliselt telefoni teel nad ikkagi suhtlevad. Samuti pole viimase kahe n\u00e4dala jooksul olnud m\u00e4rgata Venemaa aktiivseid p\u00fc\u00fcdlusi suhelda USA-ga Ukraina rahuprotsessi teemal.<\/p>\n

“Eks see on ka mingi m\u00e4rk, et mingisugused muutused on v\u00f5ib-olla toimunud. Aga ma siiski Ukraina osas veel ei julgeks v\u00e4ita, et see on n\u00fc\u00fcd l\u00f5plik muutus ja teiseks me ka ei tea, kas see toob l\u00e4hemal ajal kaasa mingisugust edu s\u00f5jategevuse l\u00f5petamisel Ukrainas,” r\u00e4\u00e4kis Saks.<\/p>\n

Julgeolekuekspert viitas sellele, et kuna Venezuela asub l\u00e4\u00e4nepoolkeral, mille Washington on kuulutanud oma eksklusiivseks huvide tsooniks, siis USA pragune juhtkond ei soovi seda \u00fcldse teiste regioonide ja teemadega siduda: “Kindlasti t\u00e4iesti \u00fchem\u00f5tteliselt on arusaadav, et USA ei soovi Venezuela kaasust \u00fcks-\u00fchele siduda teiste v\u00e4lispoliitiliste protsessidega, et seal mingeid diile ega vahetusi teha. See ongi selle vana Monroe doktriini m\u00f5te, et l\u00e4\u00e4nepoolkeral ei kaubelda teiste riikidega m\u00f5juv\u00f5imu \u00fcle, vaid seal USA kehtestab oma huvisid suver\u00e4\u00e4nselt ja \u00fchepoolselt.”<\/p>\n

K\u00fcll aga v\u00f5ib Venezuela \u00fcmber toimuv m\u00f5jutada Venemaa positsiooni maailmas laiemalt, lisas Saks.<\/p>\n

“Kuna Venemaa on j\u00e4\u00e4nud ikkagi v\u00e4ga t\u00f5siselt h\u00e4bisse oma liitlase toetamisel, siis kahtlemata hakkab see m\u00f5jutama Venemaa k\u00e4itumist teistel suundadel. Milliseks see kujuneb, on praegu v\u00e4ga keeruline arvata, sest me n\u00e4eme, et hetkel on v\u00e4ga t\u00f5sised probleemid ka Iraanil – veel \u00fchel Venemaa v\u00e4ga olulisel liitlasel. \u00dcldpilt on Venemaa jaoks hetkel \u00fcsna masendav. Venemaa kindlasti tahab sellest olukorrast v\u00e4lja tulla, aga samas nende suurem osa j\u00f5udu on seotud s\u00f5jategevusega Ukrainas,” kirjeldas Saks. “Siin ongi sellistel puhkudel see loogika, et sa keskendud kas ainult \u00fchele asjale ja katsud sellegi p\u00e4\u00e4sta v\u00f5i kui hakkad \u00fcle platsi toimetama, kui hakkad \u00fcldiselt USA-d vastustama globaalselt, siis ei pruugi see \u00f5nnestuda. Need on need valikud, mida Venemaa \u00fcritab praegu t\u00f5en\u00e4oliselt teha ja ta \u00fcritab t\u00f5en\u00e4oliselt ka [koos] Hiinaga vaadata, et kas neil \u00f5nnestub mingisugust \u00fchistegevusjoon kokku leppida.”<\/p>\n

Saksa s\u00f5nul on praegu v\u00e4ga raske ennustada, kuidas selline uus poliitiline olukord reaalselt praktikas hakkab v\u00e4ljenduma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julgeolekuekspert Rainer Saks t\u00f5des, et Ameerika \u00dchendriikide \u00e4sjased sammud Venezuela suhtes ei anna veel alust eeldada j\u00f5ulisemat tegevust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76662,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,6989,23,24,22770,22,11943,23114,11944,20,1933,30],"class_list":{"0":"post-80659","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-rainer-saks","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-ukraina-rahuprotsess","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-usa-valispoliitika","28":"tag-usa-vene-suhted","29":"tag-usa-venezuela-suhted","30":"tag-uudised","31":"tag-vene-oht","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115858924003112246","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76662"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}