Eestis k\u00e4ib juba teist \u00f5ppeaastat \u00fcleminek eestikeelsele haridusele. Kui mullu alustasid eesti keeles \u00f5ppimist varem vene keeles \u00f5ppinud 1. ja 4. klassid, siis k\u00e4esolevast \u00f5ppeaastast lisandusid neile 2. ja 5. klassid. “Ometi teame tegelikult \u00fcsna v\u00e4he eesti keele kui teise keele \u00f5ppijatest. Seni on tehtud v\u00e4ga v\u00e4he uuringuid,” nendib Tallinna \u00dclikooli (TL\u00dc) eesti keele kui teise keele lektor Piret Baird.<\/p>\n
“Teame tegelikult \u00fcsna v\u00e4he eesti keele kui teise keele \u00f5ppijatest. Seni on tehtud v\u00e4ga v\u00e4he uuringuid.” – Piret Baird<\/p>\n
Koos TL\u00dc dotsendi Tiina R\u00fc\u00fctmaa ja paljude teiste uurijatega osalesid nad eesti keelele \u00fcleminekut toetanud uurimisprojektis “Professionaalne eestikeelne \u00f5petaja mitmekeelses klassis”. Projekti k\u00e4igus kogutud seireandmete p\u00f5hjal valmis neid n\u00fc\u00fcd uus artikkel 9\u201311-aastaste \u00f5pilaste keeleoskuse kohta.\u00a0<\/p>\n
T\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsisid nad 54 \u00f5pilase keeletaset projekti l\u00f5puks ja vaatlesid nelja lapse tulemusi s\u00fcvitsi. “Selleks ajaks, kui projekt l\u00f5ppes, oli suurem osa lapsi j\u00f5udnud A2 tasemele, mis oli projekti eesm\u00e4rk. Kuna projekt oleks esialgse plaani j\u00e4rgi pidanud l\u00f5ppema paar aastat hiljem, j\u00f5udsid nad sellele tasemele plaanitust varem,” m\u00e4rgib R\u00fc\u00fctmaa.<\/p>\n
Tugevamad ootavad n\u00f5rgemaid j\u00e4rele<\/p>\n
Uuringu aluseks olnud projektis osales umbes 600 \u00f5pilast, kelle keeleoskust hinnati mitmel moel. “Neile andsid kord aastas hinnangu \u00f5petajad. Lisaks hindasime meie uurijatena neid l\u00f5puks grammatiliste kategooriate testide, pildikirjelduskatsete ja kirjalike tekstidega,” loetleb Tiina R\u00fc\u00fctmaa. Koos Piret Bairdiga huvitaski teda eelk\u00f5ige, kuidas t\u00e4pselt projektis osalenud laste keeletase arenes.\u00a0<\/p>\n
Bairdi s\u00f5nul oskasid \u00f5pilased eesti keelt enne projekti algust v\u00e4ga v\u00e4he. “Esimene test p\u00f5hines \u00f5petajate hinnangutel. Kui lapsed esimesse klassi tulid, m\u00e4rkis \u00f5petaja umbes kuu aja p\u00e4rast hindamislehele, kui palju laps eesti keelt r\u00e4\u00e4kida oskab ja kas ta \u00fcldse saab eesti keelest aru,” kirjeldab ta.\u00a0<\/p>\n
“\u00d5petajate aur l\u00e4heb nendele, kes ei oska nii palju, ja tugevamad ootavad teisi j\u00e4rele.” – Piret Baird<\/p>\n
Projekti l\u00f5puks pidid lapsed saavutama ideaalis aga A2 keeletaseme. “V\u00e4hemalt passiivse keeleoskusega j\u00f5udis enamik sinna v\u00e4lja. M\u00f5ned ilmselt isegi natuke kaugemale,” toob R\u00fc\u00fctmaa v\u00e4lja. P\u00e4ris kindlalt seda siiski enam otsustada ei saanud. Ehkki laste s\u00f5navara ja konstruktsioonid muutusid keerulisemaks, ei v\u00f5imaldanud A taseme keeleoskuse hindamiseks m\u00f5eldud katsed dotsendi s\u00f5nul k\u00f5rgemat taset n\u00e4idata.<\/p>\n
“Teise asjana tuli v\u00e4lja, et need lapsed, kes olid alguses paremal stardipositsioonil, ei arenenud nii h\u00e4sti, kui oleks v\u00f5inud,” osutab Baird. Sama tulemust on m\u00f5lemad uurijad n\u00e4inud ka oma varasemates keele\u00f5ppeuuringutes. M\u00f5nev\u00f5rra oli see lektori s\u00f5nul oodatav, sest mida v\u00e4hem inimene keelt oskab, seda kiiremini ta \u00f5ppides areneb.<\/p>\n
K\u00fcll aga pole A keeletase tema s\u00f5nul veel koht, kus \u00f5ppija areng peaks pidurduma. “\u00d5petajate aur l\u00e4heb nendele, kes ei oska nii palju, ja tugevamad ootavad teisi j\u00e4rele,” kirjeldab Baird.<\/p>\n
Lastel areneb suuline keel kirjalikust kiiremini<\/p>\n
Tiina R\u00fc\u00fctmaa ja Piret Baird hindasid oma uuringus eraldi \u00f5pilaste passiivse ja aktiivse ning suulise ja kirjaliku keeleoskuse arengut. “Passiivne keeleoskus oli tunduvalt parem kui aktiivne, mis on v\u00e4ga loogiline \u2013 nii on see iga\u00fchel ka emakeeles,” arutleb R\u00fc\u00fctmaa. Bairdi s\u00f5nul ongi passiivse ja aktiivse keeleoskuse vahe A1 ja A2 tasemel suurem ning p\u00fcsib sealt edasi v\u00e4iksem.\u00a0<\/p>\n
“Passiivne keeleoskus oli tunduvalt parem kui aktiivne, mis on v\u00e4ga loogiline \u2013 nii on see iga\u00fchel ka emakeeles.” – Tiina R\u00fc\u00fctmaa<\/p>\n
Samuti n\u00e4itavad uuringud enamasti, et osatakse paremini v\u00e4ljenduda kirjalikult kui suuliselt. R\u00fc\u00fctmaa s\u00f5nul oli nende uuringus aga vastupidi. “Kirjalik keeleoskus oli meie \u00f5pilastel ikkagi n\u00f5rgem. Ilmselt oli p\u00f5hjus selles, et lapsed on nii noored ja kirjutamine on neile veel raske,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
\u00d5pilaste arengust oli R\u00fc\u00fctmaa s\u00f5nul n\u00e4ha, et k\u00f5igepealt \u00f5pivad nad lauset tegema ja alles siis muutuvad laused keerulisemaks. “Algul \u00f6eldakse: “Poiss m\u00e4ngib palli.” Hiljem osatakse \u00f6elda: “Mustade juustega v\u00e4ike poiss m\u00e4ngib sinise- ja punasekirjut palli”,” v\u00f5rdleb ta.\u00a0<\/p>\n
Bairdi s\u00f5nul omandasid muu kodukeelega lapsed \u00fcsna h\u00e4sti eesti kohak\u00e4\u00e4ndeid. Samas m\u00f6\u00f6nab ta, et osa k\u00e4\u00e4nete ja p\u00f6\u00f6rete tegelikku kasutust oli keeruline testiga m\u00f5\u00f5ta. “N\u00e4iteks “te k\u00e4ite” v\u00f5i “te olete” \u2013 seda nad kasutavadki v\u00e4hem ja seet\u00f5ttu oskasid ka v\u00e4hem. Samas ega meie ka igap\u00e4evases k\u00f5nes tegelikult ei kasuta k\u00f5iki eesti keele k\u00e4\u00e4ndeid. Kui tihti me n\u00e4iteks olevat k\u00e4\u00e4net kasutame?” arutleb ta.<\/p>\n
K\u00f5ik keeled on \u00f5pitavad<\/p>\n
Uuringu valguses tahab Tiina R\u00fc\u00fctmaa eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga seotud osapooltele s\u00fcdamele panna, et olukord pole sugugi nii lootusetu, kui kohati p\u00fc\u00fctakse n\u00e4idata. “Minu meelest on oluline, et me ei r\u00e4\u00e4giks, kui palju k\u00e4\u00e4ndeid meil on ja kui \u00f5udselt raske on eesti keel. Igas keeles on oma raskused ja k\u00e4\u00e4nete rohkus on lihtsalt seinale maalitud koll,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
K\u00f5igis keeltes v\u00e4ljendatakse tema s\u00f5nul sama sisu ning n\u00e4iteks inglise ja vene keeles tuleb osata valida \u00f5ige eess\u00f5na. “See pole ka alati loogiline \u2013 t\u00e4pselt nagu eesti keeles on sise- v\u00f5i v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete valik. Keel on lihtsalt teistsugune, mitte keerulisem,” arutleb ta.<\/p>\n
Piret Baird n\u00f5ustub, et igal keelel on oma keerulised kohad. Raskuse r\u00f5hutamise asemel tuleks tema s\u00f5nul m\u00f5elda, et k\u00f5ik keeled on \u00f5pitavad. Pigem s\u00f5ltub \u00f5ppimise raskus lektori s\u00f5nul sellest, kui palju keegi ise \u00f5ppida soovib ja kui oskuslikult teda \u00f5petatakse.<\/p>\n
“V\u00e4ga oluline on, et \u00f5petajad teavad, mida nad teevad. Meie projektis koolitati \u00f5petajaid ja oli n\u00e4ha, et millele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati, see ka rohkem arenes,” n\u00f5ustub R\u00fc\u00fctmaa. N\u00e4iteks keskendus \u00f5petajate koolitus \u00fchel projektiaastal kohak\u00e4\u00e4netele \u2013 Bairdi s\u00f5nul v\u00f5is peale seda m\u00e4rgata, et \u00f5pilased olid need paremini omandanud.<\/p>\n
“Minu meelest on oluline, et me ei r\u00e4\u00e4giks, kui palju k\u00e4\u00e4ndeid meil on ja kui \u00f5udselt raske on eesti keel.” – Tiina R\u00fc\u00fctmaa<\/p>\n
\u00dches Bairdi varasemas uuringus selgus lisaks, et eestikeelne keskkond toetab keele\u00f5pet. “Kui kool oli venekeelne, aga tunnid toimusid eesti keeles, olid laste tulemused m\u00e4rksa halvemad,” meenutab ta. Seevastu eestikeelses koolis, kus terve klass koosnes eesti keelest erineva kodukeelega lastest, olid tulemused siiski kaks korda paremad.\u00a0<\/p>\n
R\u00fc\u00fctmaa s\u00f5nul on uuematest uuringutest n\u00e4ha sedagi, et juba eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcle l\u00e4inud \u00f5pilased suhtuvad \u00fcleminekusse paremini, kui need, kes seda veel ootavad v\u00f5i k\u00f5rvalt vaatavad. “Oluline on aru saada, et keele\u00f5pe ei toimu ainult klassiruumis,” lisab ta. Klassiruum k\u00fcll toetab tema hinnangul keele\u00f5pet, ent tegelik ja m\u00e4rkamatu \u00f5pe toimub teises keeles suheldes, filme vaadates ja lugedes. “Kui vaadata Eesti teismelisi, siis inglise keele on nad ju k\u00f5ik niimoodi omandanud,” arutleb dotsent.\u00a0<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest pole Eesti esimene koht maailmas, kus lapsed \u00f5pivad koolis kodukeelest erinevas keeles. Teisest k\u00fcljest on Eesti olud ainulaadsed ja v\u00e4\u00e4rivad Bairdi s\u00f5nul uurimist just sellisena. “Praegu on terve Eesti justkui v\u00e4ike katselabor. Kui me andmeid ei kogu, ei saa me olukorda teadusp\u00f5hiselt arendada ja nii lastele, nende \u00f5petajatele kui ka vanematele lihtsamaks muuta,” t\u00f5deb ka R\u00fc\u00fctmaa.<\/p>\n