{"id":80693,"date":"2026-01-08T10:51:09","date_gmt":"2026-01-08T10:51:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80693\/"},"modified":"2026-01-08T10:51:09","modified_gmt":"2026-01-08T10:51:09","slug":"karin-madisson-riigil-on-suured-voimalused-tappa-inimene-voi-ettevote-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80693\/","title":{"rendered":"Karin Madisson: riigil on suured v\u00f5imalused “tappa” inimene v\u00f5i ettev\u00f5te | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riigil on v\u00e4ga suured v\u00f5imalused “tappa” inimene v\u00f5i ettev\u00f5te. Selle v\u00f5imalusega tuleb k\u00e4ia \u00fcmber ettevaatlikult. Kuigi kuritegude uurimine ja karistamine on demokraatliku \u00f5igusriigi lahutamatu osa, tuleb seda teha \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkuse ja proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides, kuna tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla fataalsed.<\/p>\n

Tapmise all pean silmas inimese maine ja hea nime h\u00e4vitamist v\u00f5i menetlustega kaasneva stressi t\u00f5ttu haigeks kurnamist, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda ka lausa surmaga. Ja ettev\u00f5tete puhul nende tegevuse sellisel viisil halvamist, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada ettev\u00f5tja tegevuse olulist takistamist, raskuste p\u00f5hjustamist v\u00f5i pankrotistumist.<\/p>\n

Viimasel ajal on meie ette rullunud lugejate jaoks p\u00f5nevad, aga asjaosaliste jaoks dramaatilised olukorrad, kus ettev\u00f5tte juhtide kodudesse sisenevad hommikus\u00f6\u00f6gi ajal relvastatud musta riietunud mehed v\u00f5i ettev\u00f5tte kontoris tehakse ootamatult l\u00e4biotsimine. Olgu selleks siis maksu- v\u00f5i konkurentsi\u00f5iguse alase kuriteo v\u00f5i pettuse kahtlus.<\/p>\n

See paneb k\u00fcsima, et kas sellised j\u00f5udemonstratsioonid on \u00f5igustatud ja m\u00f5istlikud, v\u00f5i saab sellised asju lahendada ka inimlikumalt. Ning mis saab siis, kui sellel k\u00f5igel ei olnud tegelikult \u00f5igustust ega alust.<\/p>\n

Kriminaalmenetluse m\u00f5ju ettev\u00f5ttele<\/p>\n

Ettev\u00f5tlusega seotud kriminaalasjade algatamine peaks olema riigi jaoks t\u00f5sine samm, sest sel v\u00f5ivad olla kaugeleulatuvad tagaj\u00e4rjed mitte ainult konkreetsele ettev\u00f5ttele, vaid ka majanduskeskkonnale tervikuna. Tundub, et riik ei ole seda vastutust kuigi h\u00e4sti m\u00f5istnud.<\/p>\n

Kriminaalmenetluse algatamine v\u00f5ib t\u00e4hendada ettev\u00f5ttele mitte ainult mainekahju, vaid ka praktilisi piiranguid, mis halvavad selle tegevuse. N\u00e4iteks ei pruugi ettev\u00f5te menetluse ajal saada osaleda riigihangetel, saada finantseerimist uutele projektidele, pangad v\u00f5ivad keelduda pangakonto avamisest, takistatud on toetuste taotlemine ja koost\u00f6\u00f6d strateegiliste partneritega.<\/p>\n

“Meeletu kahju on tekkinud ainu\u00fcksi usalduskriisist ja \u00e4riv\u00f5imaluste kaotusest ja sellist kahju ei ole v\u00f5imalik ettev\u00f5ttele korvata.”<\/p>\n

Taoline olukord v\u00f5ib viia ettev\u00f5tte tegevuse l\u00f5petamiseni, isegi kui menetlus l\u00f5peb hiljem \u00f5igeksm\u00f5istmisega. Selliseks n\u00e4iteks on Baltic Workboatsi juhtum, kus kriminaalmenetlus on juba toonud kaasa ulatusliku kahju, kuigi \u00fcks s\u00fc\u00fcdistustest on osutunud alusetuks, mist\u00f5ttu prokuratuur ka menetluse l\u00f5petas. \u00d5nneks juhivad seda ettev\u00f5tet Eesti mehed, kes teevad oma asja vaatamata raskustele kire ja p\u00fchendumusega luues edasi v\u00e4\u00e4rtust, t\u00f6\u00f6kohti ja maksutulu Eestis. Meeletu kahju on tekkinud ainu\u00fcksi usalduskriisist ja \u00e4riv\u00f5imaluste kaotusest ja sellist kahju ei ole v\u00f5imalik ettev\u00f5ttele korvata.<\/p>\n

Kriminaalmenetluse m\u00f5ju eraisikutele<\/p>\n

Eraisikute suhtes algatatud menetlustega kaasneb neile tohutu stress ja mainekahju. Kust jookseb piir, kus selline kannatus on \u00f5igustatud?<\/p>\n

V\u00f5tame kasv\u00f5i Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere juhtumi. Nad m\u00f5isteti m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi \u00f5igeks, aga selleks tuli neil minna riigikohtuni v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcdseks on sama kaasusega seoses teinud kohtud kokku kaheksa otsust, mis k\u00f5ik on riigi kahjuks. Kas ei oleks saanud juba varem peeglisse vaadata?<\/p>\n

Eerik Heldna<\/a> m\u00e4rkis, et kriminaalprotsess oli “kafkalik \u00f5udus”, mis ei tohiks enam kellegi teisega korduda. Ja see kestis ligi kolm aastat. Eraettev\u00f5tluses tegutsedes ja seda asja k\u00f5rvalt vaadates, on see olukord v\u00e4ga kummastav: kuidas need asjad saavad nii kaua aega v\u00f5tta, kui vaidlus oli sisuliselt \u00fches vastu v\u00f5etud otsuses, kus ei ole suurt midagi uurida ega t\u00f5endeid koguda.<\/p>\n

Viimastest aastatest on liiga palju neid n\u00e4iteid, kus asi p\u00e4\u00e4dis \u00f5igeksm\u00f5istva otsusega aga kahju on juba korvamatu: vandeadvokaat K\u00fcllike Namm, ettev\u00f5tja Kajar Lember, kohtunik Eveli Vavrenjuk jne. Kas just ainu\u00fcksi menetluse t\u00f5ttu, aga m\u00e4rgilised on siiski ka surmad, mis on saabunud menetluse kestel: Tallinna Sadama juht Allan Kiil, kommunaal\u00e4rimees Nikolai Ossipenko, saateprodutsent Kristi Loigo jne.<\/p>\n

Juhtide vastutus ja riskikeskkond<\/p>\n

Ettev\u00f5tluses ja juhtidena tegutsevad isikud peavad tihti langetama otsuseid piiratud info ja ajasurve tingimustes. Samuti tehakse otsuseid olukorras, kus seaduses\u00e4tted on mitmeti t\u00f5lgendatavad v\u00f5i ei ole neid olemas, kuna maailm meie \u00fcmber areneb v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n

Kui juhtide tegevust hinnatakse tagantj\u00e4rele kriminaal\u00f5iguslikus raamistikus, v\u00f5ib see viia eba\u00f5iglase s\u00fc\u00fcdistamiseni. Ettev\u00f5tlus on tihti ka veidi nn hallile alale sattumine ning tagantj\u00e4rgi tark olla oskab iga\u00fcks. Hall ala ei t\u00e4henda teadlikku \u00f5igusrikkumist vaid pigem seda, et reeglid on ebaselged ja mitmeti t\u00f5lgendatavad.<\/p>\n

Nn hallil alal, kus \u00f5igusrikkumise olemasolu on vaieldav, peaks riik v\u00e4ga t\u00f5siselt kaaluma, kas \u00f5igem on ikka kriminaalmenetluse algatamine v\u00f5i saab asju lahendada ka muude menetluste k\u00e4igus. \u00d5iguslikult segaste juhtumite korral on prokur\u00f6ril \u00f5igus j\u00e4tta menetlus alustamata, kuna ta pole kuriteo toimepanemises veendunud, eriti kui selline vaidlus langeb m\u00f5ne muu institutsiooni (nt SKA, tervisekassa, EISA, EMTA v\u00f5i halduskohtu) p\u00e4devusse. \u00dcldjuhul ei too teised menetlused kaasa nii suurt ettev\u00f5tlusriivet ja usaldamatust kui kriminaalasja algatamine.<\/p>\n

Hea n\u00e4itena saab v\u00e4lja tuua Nordica juhtumi, kus prokur\u00f6r k\u00e4itus v\u00e4ga m\u00f5istlikult. Uuris ja kogus t\u00f5endeid ja alles siis otsustas, kas on piisavat alust esitada s\u00fc\u00fcdistus ning j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et sellist alust ei ole. K\u00fcll oleks v\u00f5inud ka Nordica juhtumis asja anal\u00fc\u00fcs toimuda oluliselt kiiremini, kuna ka siin olid taga “luust ja lihast” inimesed, kellele p\u00f5hjustas nn ooteperiood tugevat stressi ja n\u00e4iteks, kasv\u00f5i uue t\u00f6\u00f6koha valikul v\u00f5imalustest ilma j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n

Vastupidiseid n\u00e4iteid saame tuua v\u00e4ga palju ja k\u00fcsitavaks j\u00e4\u00e4b, et kas nn menetluse algatamise siseveendumuse latt v\u00f5iks olla oluliselt k\u00f5rgem, kui see praegu on ja kas t\u00f5esti on t\u00f5endite kogumiseks ainuv\u00f5imalik tee pealtkuulamine, l\u00e4biotsimine jms. J\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, miks ei oleks saanud k\u00e4ituda prokuratuur sarnaselt nagu ta k\u00e4itus Nordica asjas ka Baltic Workboatsi asjas v\u00f5i hiljuti alanud Maagi uurimises. Kas ei oleks ikkagi saanud enne uurida ja alles siis kui k\u00f5ik osapooled on saanud oma seisukohti esitada, otsustada menetluse algatamine?<\/p>\n

Riigi niisugune praktika v\u00e4hendab ettev\u00f5tjate riskijulgust ja v\u00f5ib viia selleni, et juhatuse liikmed v\u00e4ldivad innovatsiooni v\u00f5i keeruliste ja kiirete otsuste langetamist, kartes hilisemat kriminaalvastutust. See omakorda p\u00e4rsib majanduse arengut ja konkurentsiv\u00f5imet. Millist h\u00fcve me sellise agressiivse k\u00e4itumisega kaitseme ning kas ettev\u00f5tjad tahavad siin sellisel juhul \u00e4ri ajada?<\/p>\n

K\u00fcsiksin, et kui t\u00f5en\u00e4oline on, et Baltic Workboats, mille k\u00e4ive on 50 miljonit eurot ja mis on oma maakonnas k\u00f5ige suurem maksumaksja (iga kvartal paar miljonit eurot maksutulu riigile), paneks toime maksukuriteo tahtlikult? Veelgi suuremad numbrid saab v\u00e4lja tuua Maagi kohta.<\/p>\n

Kas on proportsionaalne sellisel viisil j\u00f5udu kasutada v\u00f5i tuleks neid olukordi lahendada tsiviliseeritumalt? Kuigi ettev\u00f5tte rahakotti on riik juba oma kaks k\u00e4tt tugevalt sisse surunud, siis nende juhtumite puhul tundub, et riik kasvatas endale kunstikult kolmanda k\u00e4e, et veel rohkem rahakotist k\u00e4tte saada.<\/p>\n

Karistamine suuremas ulatuses, kui seadus ette n\u00e4eb, ei saa olla lubatud<\/p>\n

Riik peab kriminaalasjade algatamisel ettev\u00f5tluses l\u00e4htuma ettevaatlikkusest ja proportsionaalsusest. Menetluse eesm\u00e4rk ei tohi olla karistamine, mis kaasneb s\u00f5ltumata sellest, kas oled s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte, vaid pahatahtliku ja s\u00fcsteemse kuritegevuse t\u00f5kestamine.<\/p>\n

Kui menetlus toob kaasa ettev\u00f5tte tegevuse l\u00f5ppemise v\u00f5i menetluse all oleva inimese pikaajalise stressi, ilma et oleks selge kuriteokoosseis, siis on tegemist mitte ainult \u00f5igusliku, vaid ka majandusliku ja v\u00e4ga tugeva sotsiaalse probleemiga.<\/p>\n

“Samal ajal on uurimise all olevad inimesed juba avalikkuse silmis v\u00f5i ettev\u00f5tluspiirangute t\u00f5ttu ammu enne otsust h\u00e4bistatud ja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud.”<\/p>\n

S\u00fc\u00fctuse presumptsiooni kohaselt ei tohi k\u00e4sitada kurjategijana kedagi, keda pole j\u00f5ustunud kohtuotsusega kuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud. Samal ajal on uurimise all olevad inimesed juba avalikkuse silmis v\u00f5i ettev\u00f5tluspiirangute t\u00f5ttu ammu enne otsust h\u00e4bistatud ja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ning nii moraalse kui ka varalise kahju kannatajad. Sisuliselt on ju tegemist laimamise ja valeinfo levitamisega, v\u00f5i tavainimesele tuttavas k\u00f5nekeeles r\u00e4\u00e4kides ehk isegi piinamise, v\u00f5imuliialduse ja riikliku j\u00e4relevalve ebaseadusliku teostamisega.<\/p>\n

Riigile peaks kaasnema “\u00f5igusega tappa” hoolsuskohustus ja vastutus oma tegude eest ning selge arusaam, et “\u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da ja \u00fcks kord l\u00f5ika”.<\/p>\n

K\u00fcsime endalt, kas me oleme maksumaksjatena valmis kogu ettev\u00f5tjatele ja eraisikutele tekitatud varalist ja mittevaralist kahju riigi vastutuse s\u00e4tete alusel h\u00fcvitama, kuniks l\u00f5puks tuleb \u00f5igeksm\u00f5istev kohtuotsus?<\/p>\n

Ei saa olla nii, et “oih, ei tulnud v\u00e4lja”, aga sina tegele n\u00fc\u00fcd oma kahjudega ise. V\u00e4idan, et me saame sellist kahju tekitamist riigina v\u00e4ltida, kui “\u00f5igusega algatada kriminaalasi” k\u00e4idaks \u00fcmber vastutustundlikumalt. Usun, et riigil on oma kahtluste kontrollimiseks olemas palju teisi haldus\u00f5igusest tulenevaid v\u00f5imalusi, millel ei ole samav\u00e4\u00e4rne kaasuv m\u00f5ju kui kriminaalasja algatamisel. Tihti n\u00e4eme, et sisuliselt ei olnud vaja pealtkuulamise v\u00f5i l\u00e4biotsimisega koguda t\u00f5endeid, kuna neid oleks saanud ka tavap\u00e4rase haldusmenetluse k\u00e4igus.<\/p>\n

Ettev\u00f5tluskeskkonna terviklikkuse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse huvides peab riik kaaluma iga kriminaalmenetluse algatamist p\u00f5hjalikult ning eelistama lahendusi, mis v\u00f5imaldavad v\u00f5imalikult v\u00e4ikest eraelu ja ettev\u00f5tluse riivet.<\/p>\n

J\u00e4relevalve prokuratuuri ja teiste sarnaseid uurimisi l\u00e4biviivate organite \u00fcle peab olema piisavalt tugev, et v\u00e4listatud oleks igasugune v\u00f5imalus isiklikust k\u00e4ttemaksust v\u00f5i tugevast siseveendumusest kantud illusoorse kuriteo uurimine. Me oleme liiga v\u00e4ike riik ja rahvas, et nii oma inimeste ja ettev\u00f5tetega k\u00e4ituda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigil on v\u00e4ga suured v\u00f5imalused “tappa” inimene v\u00f5i ettev\u00f5te. Selle v\u00f5imalusega tuleb k\u00e4ia \u00fcmber ettevaatlikult. Kuigi kuritegude uurimine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80694,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[3986,26,27,37,38558,33,35,30075,34,36,1319,31,32,21,13805,13952,30372,40282,1752,7137,28,29,35868,19,14086,39190,25,10094,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-80693","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-baltic-workboats","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eerik-heldna","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-elmar-vaher","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-ettevotlus","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-hoolsuskohustus","23":"tag-juriidika","24":"tag-kajar-lember","25":"tag-karin-madisson","26":"tag-kohus","27":"tag-kriminaalmenetlus","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-menetlus","31":"tag-news","32":"tag-nordica","33":"tag-politseijuhid","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-prokuratuur","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80693"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80693\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80694"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80693"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80693"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}