Ellex Raidla tehinguradari kohaselt tehti mullu Eestis 205 tehingut, mida oli 32 rohkem kui eelnenud aastal.<\/p>\n
Risto Vahimets t\u00f5i v\u00e4lja, et aasta oli turbulentne, kuid selle l\u00f5puks v\u00f5is t\u00f5deda, et mitu aastat oodatud elavnemine Eesti tehinguturul on alanud.<\/p>\n
“Datasite Deal Drivers EMEA Q3 raporti kohaselt olid meie laiema regiooni tehingute arv kolmandas kvartalis alates 2022. aastast madalaimal tasemel. Positiivne oli aga, et tehingute rahaline maht k\u00fc\u00fcndis kvartaalses arvestuses antud ajavahemikul suuruselt lausa teisele positsioonile. Raha investoritel on, ent ebaselgel ajal eelistatakse suuri ja t\u00f5estatud kvaliteediga ettev\u00f5tteid,” selgitas Vahimets.<\/p>\n
Ta lisas, et erakapitali fondid on aktiivsemad telekomi-, meedia- ja tehnoloogiasektoris, samal ajal kui t\u00f6\u00f6stusharup\u00f5hine aktiivsus on suurim saksakeelsete riikide t\u00f6\u00f6stussektoris.<\/p>\n
“Seega oleme laiemas Euroopa kontekstis m\u00f5nev\u00f5rra erandlikud, kuna meie tehingud on harva “suured”. 2025. aastasse j\u00e4i siiski ka Eestis kaks t\u00f5eliselt suurt tehingut: Rimi m\u00fc\u00fck Salling Groupile ja S\u00f6dra metsaportfelli ost INGKA poolt,” t\u00f5i Vahimets v\u00e4lja.<\/p>\n
Ta peab m\u00f5lema tehingu puhul on m\u00e4rgiliseks, et tegemist on investeeringutega, mis vaigistavad spekulatsioone v\u00e4lisinvestorite julguse v\u00f5i selle puudumise \u00fcle Baltikumi investeerida.<\/p>\n
Raha koondub j\u00e4rjest enam Ameerikasse<\/p>\n
Euroopa suurimaks tehinguks t\u00f5usis Hollandi ettev\u00f5tte JDE Peets omandamine Dr Pepperi poolt 19,7 miljardi euro eest. Veel teinegi Euroopas aset leidnud tehing j\u00e4i napilt alla 20 miljardi dollari piiri: Kreeka m\u00e4nguhiiglane OPAP \u00fchines Allwyn Internationaliga.<\/p>\n
“Omaette n\u00e4itajaks on see, et taaskord \u00fckski Euroopa tehing maailma esik\u00fcmnesse ei p\u00e4\u00e4senud ning raha koondub j\u00e4rjest rohkem Ameerikasse,” m\u00e4rkis Vahimets.<\/p>\n
Eestis oli k\u00f5ige enam ehk 95 tehingut traditsioonilise \u00fclev\u00f5tmise ja omandamise valdkonnas, 83 tehingut tehti riskikapitali ja tehnoloogia valdkonnas, suuremahulisi kinnisvaratehinguid oli 14 ja emissioone 13.<\/p>\n
Tehnoloogiasektori rahakaasamistest olid 2025. aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed Starship (50 miljonit eurot), Pactum AI (47 miljonit eurot), Blackwall (45 miljonit eurot), Druid AI (31 miljonit eurot), Lightyear (23 miljonit eurot), Katana (14 miljonit eurot) ja Stargate Hydrogen (11 miljonit eurot).<\/p>\n
Valdkondadest olid aktiivsemad finants-, energiatehnoloogia-, k\u00fcberturbe-, logistika valdkond ja AI ning kaitset\u00f6\u00f6stuse valdkond.<\/p>\n
Vahimetsa s\u00f5nul ei n\u00e4e ta praegu \u00fchtki p\u00f5hjust, miks ei peaks tehingute tegemise tempo veelgi elavnema. Seda toetab tema hinnangul makromajanduslik olukord, pangad on avatud raha laenama ja intressid m\u00f5istlikul tasemel. Samas on v\u00f5imalusi ootamatusteks k\u00fcllaga, eriti geopoliitilises plaanis.<\/p>\n
Kapital liigub t\u00f5estatud tootega ettev\u00f5tetesse<\/p>\n
Ellex Raidla assotsieerunud partner Rutt V\u00e4rk m\u00e4rkis, et kui varasematel aastatel iseloomustasid Eesti investeerimismaastikku rekordilised rahastussummad ja kiirete kasvuvoorude rohkus, siis viimase aasta-pooleteise jooksul on pilt selgelt muutunud: riskikapitali ja private equity tehingud ei ole kadunud, kuid need on muutunud selektiivsemaks, strateegilisemaks ja tehnoloogiliselt s\u00fcgavamaks.<\/p>\n
“Kapital liigub eelk\u00f5ige ettev\u00f5tetesse, millel on kas selge globaalne turg ja skaleeritav \u00e4rimudel, t\u00f5estatud toode ja varajane m\u00fc\u00fcgit\u00f5mme, s\u00fcvatehnoloogiline eelis (AI, deep tech, k\u00fcberturve) v\u00f5i seos kaitse- ja dual-use valdkonnaga,” loetles V\u00e4rk.<\/p>\n
Ta lisas, et eriti silmatorkav on tehisintellekti ja andmet\u00f6\u00f6tlusega seotud ettev\u00f5tete rahastamine, samuti on t\u00f5usutrendis kaitse- ja dual-use-tehnoloogia valdkond, mis veel viis aastat tagasi oli pigem ni\u0161\u0161.<\/p>\n
“Kolmanda trendina v\u00f5ib v\u00e4lja tuua deep tech spin-out’id \u00fclikoolidest ja teadusasutustest, mille puhul investorid aktsepteerivad pikemat arendusts\u00fcklit, kuid ootavad m\u00e4rksa uuremat strateegilist v\u00e4\u00e4rtust,” lausus V\u00e4rk.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemate riskikapitali tehingutena t\u00f5i V\u00e4rk v\u00e4lja Stargate Hydrogeni kaasatud 11 miljonit, et laiendada v\u00e4\u00e4rismetallivabade elektrol\u00fcsaatorite tootmist, Blacwelli kasatud 45 miljonit, et kaitsta ettev\u00f5tteid pahatahtliku veebiliikluse eest, m\u00e4ngutehnoloogia ettev\u00f5tte Ultra kaasatud 10,8 miljonit eurot, et platvormi laiendada ning tehisaru l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi automatiseeriva Pactumi 47 miljoni euro kaasamist.<\/p>\n
Samuti t\u00f5stis V\u00e4rk esile investeerimisplatvormi Lightyear, mis kaasas 23 miljonit, Karma Venturesi ja teisi ingelinvestoreid, kes osalesid DRUID AI 31 miljoni
dollari suuruses rahastusringis, et kiirendada tehisintellekti platvormi rahvusvahelist kasvu ning \u0160veitsi investeerimisfirma Bayard Capitali poolt \u00fcle 10 miljoni euro investeerimist Eesti peegelmajade tootjasse \u00d6\u00d6D.<\/p>\n
Veel pidas ta m\u00f6\u00f6dunud aasta riskikapitali tehingute seast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks Starship Technologiesi 50 miljoni USA dollari kaasamist, Katana 14 miljoni euro kaasamist ja Eesti kaitsetehnoloogiaettev\u00f5tte PowerUP Energy Technologies poolt kaasatud 10 miljonit eurot.<\/p>\n
Keskkonnateenuste osaluse m\u00fc\u00fck oli m\u00e4rgiline<\/p>\n
Private equity tehingute fookus on V\u00e4rgi s\u00f5nul pigem kontrollosalustel, keskmise suurusega ettev\u00f5tetel, mis on sageli perekonna- v\u00f5i asutajap\u00f5hised, ning selgel operatiivse v\u00e4\u00e4rtuse loomisel.<\/p>\n
Silmapaistvaimaks mulluseks erakapitalitehinguks Eestis nimetas V\u00e4rk INVL Private Equity Fund II poolt 75 protsendi osaluse omandamist Eesti suurimas j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusettev\u00f5ttes Eesti Keskkonnateenused.<\/p>\n
“Tegemist on Balti regiooni \u00fche suurima PE-fondi esimese m\u00e4rgilise investeeringuga Eesti turul ning tugeva signaaliga, et k\u00fcpsed Eesti teenus- ja infrastruktuuriettev\u00f5tted on PE-fondide jaoks atraktiivsed,” p\u00f5hjendas V\u00e4rk.<\/p>\n
Ellex Raidla assotsieerunud partner Alla Kuznetsova s\u00f5nul j\u00e4tkus mullu maailmas \u00fchinemiste ja \u00fclev\u00f5tmiste aktiivsuse kasv. \u00dchinemiste ja omandamiste (M&A) turgu iseloomustas strateegiliste ostjate domineerimine.<\/p>\n
Megatehingute fookuses olid infrastruktuur ja kommunaalteenused, tehnoloogia ja k\u00fcberturvaliseus, loodusvarad ja kriitilised mineraalid ning side ja andmetaristu.<\/p>\n
Euroopa turu statistika n\u00e4itab, et tehingute arv langes, kuid nende koguv\u00e4\u00e4rtus kasvas.<\/p>\n
“\u00dcksikud megatehingud nagu Dr Pepperi poolt Hollandi ettev\u00f5tte JTE Peets omandamine, Helvetia ja Baloise’i \u00fchinemine \u0160veitsis, Itaalia pangandussektori
konsolideerimine ning Allwyni ja OPAPi \u00fchinemine moodustasid ebaproportsionaalselt suure osa kogu Euroopa tehingute v\u00e4\u00e4rtusest,” lausus Kuznetsova.<\/p>\n
Lisaks neile h\u00f5lmasid aasta suuremad tehingud ka farmaatsiat, finantstaristut,
jaekaubandust ning tehnoloogiat, kus mitmed Euroopa ettev\u00f5tted said omandatud nii Euroopa-siseste kui ka globaalsete strateegiliste ostjate
poolt.<\/p>\n
Ka Eestis tegid Kuznetsova s\u00f5nul valdava osa tehingutest strateegilised ostjad ehk t\u00f6\u00f6stus- ja teenusettev\u00f5tted, piirkondlikud v\u00f5i rahvusvahelised kontsernid, sektori sees tegutsevad konkurendid v\u00f5i kliendid.<\/p>\n
“Usun, et ka 2026. aastal on j\u00e4tkuvalt fookus pigem m\u00f5testatud tehingutel ning valdkodadest keskendutakse j\u00e4tkuvalt tehnoloogiale (eelk\u00f5ige AI-ettev\u00f5tetele), tervishoiule ning energiatehnoloogiale. 2025. aasta l\u00f5pp on n\u00e4idanud selleks
valmisolekut,” lausus Kuxnetsova.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ellex Raidla tehinguradari kohaselt tehti mullu Eestis 205 tehingut, mida oli 32 rohkem kui eelnenud aastal. Risto Vahimets…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80749,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,39424,34,36,6154],"class_list":{"0":"post-80748","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ellex-raidla","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-tehinguradar"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115859352705075653","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80748"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80748\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80749"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}