![\"Priit](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/17376820t1h5d57.jpg\")
Priit L\u00e4tti Foto: Erakogu<\/p>\nDendrokronoloogiline anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et laeva ehitamiseks kasutati puitu kahest eri piirkonnast: plangutus oli valmistatud Pommeri (t\u00e4nap\u00e4eva Poola) tammest, samas kui kaared \u2013 laeva \u00abroided\u00bb \u2013 p\u00e4rinesid Hollandist. See viitab keerukale rahvusvahelisele v\u00f5rgustikule, kus laeva ehitamiseks vajalikke materjale ja oskusteavet liigutati \u00fcle kogu regiooni.\u200b<\/p>\n
Sv\u00e6lget 2 pole mitte ainult suurim, vaid ka erakordselt h\u00e4sti s\u00e4ilinud. Vrakk lebas 13 meetri s\u00fcgavusel liiva ja muda all, mis kaitses puitu lagunemise eest. S\u00e4ilinud oli laeva t\u00fc\u00fcrpoordi k\u00fclg kiilust reelinguni \u2013 midagi sellist pole kogeleidude puhul varem n\u00e4htud. Kaks avastust pakkusid aga arheoloogidele erilist p\u00f5nevust.<\/p>\n
Keskaegsetelt illustratsioonidelt on teada kogede iseloomulikud k\u00f5rged v\u00f6\u00f6ri- ja ahtrikastellid, kuid seni puudus kindel arheoloogiline t\u00f5end, et need p\u00e4riselt sellisel kujul eksisteerisid. Sv\u00e6lget 2 muutis seda \u2013 vrakist leiti ulatuslikud j\u00e4\u00e4nused puidust ehitatud ahtrikastellist, mis pakkus meeskonnale ilmastiku eest varju.<\/p>\n
Leid pakub v\u00e4\u00e4rtuslikku v\u00f5rdlusmaterjaliPriit L\u00e4tti Foto: Erakogu<\/p>\n
Meremuuseumi teaduri Priit L\u00e4tti s\u00f5nul on Taani leid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuid toob v\u00e4lja olulisi t\u00e4helepanekuid, mis asetavad selle laiemasse konteksti, sealhulgas v\u00f5rdluses Eesti leidudega.<\/p>\n
\u00abLaeva pikkus 28 meetrit ja laius 9 meetrit on keskaja m\u00f5istes t\u00f5epoolest suur,\u00bb n\u00f5ustub L\u00e4tti. Samas toob ta v\u00e4lja, et arheoloogiliste leidude puhul r\u00e4\u00e4gitakse tihti rekonstrueeritud pikkusest, mis v\u00f5ib uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus muutuda. Ta m\u00e4rgib, et ka Tallinnast Lootsi t\u00e4navalt leitud vrakk on sarnaste m\u00f5\u00f5tmetega.<\/p>\n
L\u00e4tti s\u00f5nul on arusaam h\u00e4sti s\u00e4ilinud laevast piirkonniti erinev. \u00abSelles osas moodustavad Eesti vrakid suure erandi \u2013 meil on kaks v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud keskaegset laeva leitud sisuliselt kuivalt maalt.\u00bb<\/p>\n
L\u00e4tti selgitab, et kuigi Taani leid on oluline, pole see esimene t\u00f5end kastellidest v\u00f5i k\u00f6\u00f6kidest. \u00abJuba 1962. aastal leitud Bremeni kogel on ahtrikastellist \u00fcsnagi palju alles. Ka k\u00f6\u00f6ke on keskaegsetelt laevadelt leitud varemgi, n\u00e4iteks Darssi vrakilt ja ka Kadriorust leitud laevalt. Siiski ei v\u00e4henda see Taani leiu t\u00e4htsust, sest iga selline leid t\u00e4iendab meie teadmisi ja annab uut infot juurde.\u00bb<\/p>\n
Suurimat huvi pakub L\u00e4ttile laeva dateering 15. sajandi algusesse \u2013 aega, mil koged hakkasid meredelt kaduma ja asemele tulid uut t\u00fc\u00fcpi laevad. \u00abNii Taani vrakk kui ka meie Lootsi vrakk (dateeritud 14. sajandi l\u00f5ppu) kannavad m\u00e4rke, et tegemist on \u00fcleminekuvormidega, kus on k\u00f5rvuti kasutatud vanu ja uuenduslikke ehitusv\u00f5tteid. See n\u00e4itab suurep\u00e4raselt, kuidas arheoloogilised leiud t\u00e4iendavad \u00fcksteist ja pakuvad hindamatut v\u00f5rdlusmaterjali.\u00bb<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Dendrokronoloogiline anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et laeva ehitamiseks kasutati puitu kahest eri piirkonnast: plangutus oli valmistatud Pommeri (t\u00e4nap\u00e4eva Poola) tammest,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,39314,40313,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-80774","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-svaelget-2","24":"tag-taani-koge","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115859443141151725","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80774\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}