{"id":80811,"date":"2026-01-08T12:59:47","date_gmt":"2026-01-08T12:59:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80811\/"},"modified":"2026-01-08T12:59:47","modified_gmt":"2026-01-08T12:59:47","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-9","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/80811\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel Eesti Autorite \u00dchingu tegevjuht Mati Kaalep<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Sirbi laureaadid 2025<\/p>\n

Kas tehisaru viib muusikat\u00f6\u00f6stuse kollapsini?\u00a0Ardo\u00a0Ran\u00a0Varres\u00a0vestles Mati Kaalepiga<\/p>\n

Tehisaru on praegu \u00e4\u00e4retult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi\u00a0\u00fcmber kujundav\u00a0teema, millest m\u00f6\u00f6da vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru p\u00f5hjalikult m\u00f5jutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite t\u00f6\u00f6p\u00f5ldu ja sissetulekut \u2013 kui ta seda seni veel ei ole j\u00f5udnud teha. Eesti Autorite \u00dchingu tegevjuht Mati Kaalep r\u00e4\u00e4gib tehisaru vastuoludest autori\u00f5iguse ja\u00a0inimloominguga\u00a0ning muust olulisest, millega tasub olla v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral kursis.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00c4LI-ANN\u00a0KLOOREN: Kas k\u00f5ik on\u00a0ikka\u00a0k\u00f5ige paremas korras?\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide p\u00f5hjal kokkuv\u00f5te Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, v\u00f5iks \u00f6elda, et k\u00f5ik on k\u00f5ige paremas korras. Hoolimata\u00a0piletite\u00a0j\u00e4rjest t\u00f5usvast hinnast (oleme\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Euroopale\u00a0kenasti j\u00e4rele j\u00f5udnud) olid saalid enamasti puup\u00fcsti t\u00e4is ning ka klassikalises muusikas on tekkinud t\u00e4hed, kelle\u00a0peale joostakse tormi.<\/p>\n

MAYRI\u00a0TIIDO, MARILIIS K\u00d5UTS,\u00a0FARI\u0160TAMO\u00a0ELLER: Kriisides aitab meid\u00a0ideederikkus\u00a0\u00a0<\/p>\n

Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene\u00a0tasaarengut\u00a0ja kasvuj\u00e4rgsust k\u00e4sitlev konverents \u201eElu kasvuj\u00e4rgses Eestis\u201c.\u00a0S\u00fcndmus t\u00f5i kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda \u00fchendab m\u00f5istmine, et senine j\u00e4tkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa l\u00f5putult kesta. Aga mis tuleb p\u00e4rast kasvu? \u00dchise arutelulaua taga said kokku neli\u00a0vestlejat\u00a0\u2013 riigikogu liige ja \u00f6koloog Tiit Maran, kliimapoliitika ekspert\u00a0Maia-Liisa\u00a0Anton, keskkonna\u00f6konomist Aljona\u00a0Karl\u00f5\u0161eva,\u00a0biosemiootika\u00a0professor Kalevi Kull ja vestluse juht\u00a0Mayri\u00a0Tiido.\u00a0<\/p>\n

HENDRIK PAVEL: Majanduse\u00a0ja palgat\u00f6\u00f6\u00a0l\u00f5pp\u00a0<\/p>\n

Emad\u00a0Mostaque\u00a0on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille m\u00f5te on\u00a0t\u00f5mmata\u00a0kogu majandus- ja juhtimisteooria f\u00fc\u00fcsika liistule,\u00a0sest\u00a0loodusseadusi ei saa pikalt eirata.\u00a0<\/p>\n

KRISTI VEEBER: \u00a0Kes hoiab raamatukogu?\u00a0<\/p>\n

Raamatukogud on justkui iseenesestm\u00f5istetavad. Need on\u00a0alati\u00a0olemas,\u00a0usaldusv\u00e4\u00e4rsed\u00a0ning\u00a0valmis aitama. J\u00e4\u00e4b mulje, nagu ei vajaks need erilist t\u00e4helepanu ega kaitset.\u00a0Raamatukogud ei\u00a0toimi\u00a0siiski\u00a0inimesteta, kes neid iga\u00a0p\u00e4ev\u00a0t\u00f6\u00f6s\u00a0hoiavad. Raamatukoguhoidjate v\u00e4\u00e4rtustamise ja j\u00e4relkasvuga\u00a0on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku.\u00a0<\/p>\n

TUULIKI\u00a0T\u00d5ISTE: Raamatukogud targema ja sidusama \u00fchiskonna teenistuses\u00a0<\/p>\n

Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord\u00a0sunnib\u00a0raamatukogusid \u00fcha enam m\u00f5testama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana.\u00a0\u00dchiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas\u00a0maailmas\u00a0oma teenuseid ja\u00a0tegevust\u00a0ajakohastama.\u00a0<\/p>\n

Henrik Visnapuu auhind\u00a0<\/p>\n

ANU KANNIKE, ANU\u00a0J\u00c4RS:\u00a0Tallinlaste aiamaad\u00a0ja\u00a0aianduskooperatiivid\u00a0aastatel\u00a01945\u20131965\u00a0<\/p>\n

Suvituskultuur N\u00f5ukogude Eestis polnud eral\u00f5bu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt:\u00a0taastada j\u00f5uvarud, ent panustada ka toidulaua\u00a0katmisesse\u00a0aiasaadusi\u00a0kasvatades, et leevendada \u00fcldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast\u00a0hakati\u00a0massiliselt\u00a0aiandus- ja suvilakooperatiive looma,\u00a0rajati\u00a0laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnal\u00e4hedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi<\/p>\n

MART KALM: Lilleniit\u00a0vs.\u00a0esindusmuru\u00a0<\/p>\n

Tallinn on\u00a0teada\u00a0andnud, et Teatri v\u00e4ljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.\u00a0<\/p>\n

KADRI KALLAST: Majad \u00fcksinda kodus\u00a0<\/p>\n

Edukaks p\u00e4randihoiuks tuleb selgemalt otsustada, et see on valdkonna\u00fclene prioriteet. Me kas hoiame kokku v\u00f5i l\u00e4heme \u00fcldse laiali.\u00a0<\/p>\n

\u00dcks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist, Laura Raud\u00a0vestles Elen Lotmaniga<\/p>\n

L\u00f5ppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia \u201eKuldne Kiisk\u201c \u00fcle operaatorile Elen Lotmanile s\u00f5nadega: \u201eTeda iseloomustab erakordne t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel k\u00f5rvuti s\u00fcgavuti minemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse k\u00e4ek\u00e4igu eest.\u00a0<\/p>\n

GRETE\u00a0KAIO: \u00dchiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas\u00a0<\/p>\n

Mida peegeldab\u00a0Eestis\u00a0teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika \u00fchiskonna kohta? Ja kas \u00fcldse saab\u00a0tekstide p\u00f5hjal julgeid \u00fcldistusi teha? Selle teada saamiseks v\u00f5tsin oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis\u00a0on\u00a0avaldatud\u00a012 eesti filmi kohta 2024. ja\u00a02025. aastal v\u00e4ljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal\u00a0keskendun eelk\u00f5ige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele.\u00a0T\u00f6\u00f6s\u00a0olen\u00a0kaardistanud\u00a0ka tekstides esinevad v\u00f5imusuhteid, ideoloogilisi\u00a0hoiakuid\u00a0ja tarbimis\u00fchiskonda ning filmi kui tooteid\u00a0puudutavad\u00a0seisukohad.\u00a0\u00a0<\/p>\n

LEO LUKS: R\u00e4uskamisse mattuv\u00a0m\u00e4lestus n\u00f5rgast m\u00f5tlemisest\u00a0<\/p>\n

4. jaanuaril oli\u00a0Gianni\u00a0Vattimo\u00a0(1936\u20132023) 90. s\u00fcnniaastap\u00e4ev. Mis sellest, justkui\u00a0juba\u00a0k\u00f5laks\u00a0mu k\u00f5rvus\u00a0meie ajale omane \u00e4rritunud toonil k\u00fcsimus.\u00a0Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest l\u00e4inud jamps, v\u00f5idakse\u00a0\u00f6elda\u00a0ja sellist\u00a0diagnoosi on\u00a0raske\u00a0suisa kummutada.\u00a0Fukuyama\u00a0ajaloo l\u00f5pu asemel elame keset\u00a0Huntingtoni\u00a0tsivilisatsioonide kokkup\u00f5rget,\u00a0postmodernse m\u00f5tlemiskarnevali asemel\u00a0annavad tooni eksalteeritult k\u00f5nelevad gurud\u00a0(nt Jordan Peterson),\u00a0akadeemilisi koolkondi asendavad\u00a0uusspirituaalsed sektid (meil\u00a0nt\u00a0Sheldrake\u2019i\u00a0j\u00fcngrid\u00a0Burke\u2019i\u00a0Seltsist).\u00a0\u00a0<\/p>\n

KAIRE P\u00d5DER: Selektiivsusest hariduses. Kas upitada tippu\u00a0v\u00f5i tugevdada saba?\u00a0<\/p>\n

Tippude (taastootmise) puhul on alati m\u00e4ngus taustam\u00f5ju \u2013 tulemused ei ole kunagi vanematest s\u00f5ltumatud.\u00a0<\/p>\n

AURORA\u00a0RUUS:\u00a0\u00a0\u201eKes maksab, tellib muusika\u201c\u00a0<\/p>\n

Mida \u00fcldse t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval muusika eest\u00a0maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt k\u00e4ttesaadav?\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Pealkirjas on k\u00fcll levinud \u00fctlus, aga kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida muusikakultuurist, siis \u2013 kes on see, kes maksab?\u00a0<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

kogumik \u201eEesti raamatu lood\u201c<\/p>\n

James P.\u00a0Carse\u2019i\u00a0\u201eL\u00f5plikud ja l\u00f5pmatud m\u00e4ngud\u201c<\/p>\n

n\u00e4itus\u00a0\u201eMina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed\u201c\u00a0<\/p>\n

Petra\u00a0Vehvil\u00e4ineni\u00a0ja\u00a0Tuomas\u00a0Lehtomaa\u00a0n\u00e4itus \u201eAmuse\u201c<\/p>\n

Emilia Bergmark-Jim\u00e9neze\u00a0n\u00e4itus\u00a0\u201eS\u00fcndida ja s\u00fcnnitada\u201c\u00a0<\/p>\n

Eesti Draamateatri \u201eCaligula\u201c<\/p>\n

Theatrumi\u00a0\u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c<\/p>\n

lavastus\u00a0\u201eThree\u00a0women\u00a0walk\u00a0into\u00a0a\u202fbar\u202f\u2026\u201c\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel Eesti Autorite \u00dchingu tegevjuht Mati Kaalep Piia Ruber Sirbi laureaadid 2025 Kas tehisaru viib muusikat\u00f6\u00f6stuse kollapsini?\u00a0Ardo\u00a0Ran\u00a0Varres\u00a0vestles Mati…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80812,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,3658],"class_list":{"0":"post-80811","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-sel-reedel-sirbis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115859608193918113","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80811"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80811\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80812"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}