{"id":8083,"date":"2025-09-30T09:30:06","date_gmt":"2025-09-30T09:30:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8083\/"},"modified":"2025-09-30T09:30:06","modified_gmt":"2025-09-30T09:30:06","slug":"valjem-kui-venelaste-tsaarpomm-kuidas-krakatau-1883-aasta-purse-vapustas-maailma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8083\/","title":{"rendered":"Valjem kui venelaste Tsaarpomm. Kuidas Krakatau 1883. aasta purse vapustas maailma?"},"content":{"rendered":"<p>1883. aasta 27. augustil toimus Indoneesias Krakatau vulkaani purse, mida peetakse inimkonna ajaloo k\u00f5ige valjemaks heliks. Sellest <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.wionews.com\/science\/the-loudest-sound-in-history-how-krakatoa-s-1883-eruption-shook-the-world-1759070522685\" data-rel-date-range=\"[]\">kirjutab <\/a>Wionews. Plahvatuseheli k\u00f5las rohkem kui 4800 kilomeetri kaugusele ning oli nii v\u00f5imas, et purustas l\u00e4histel asuvatel laevadel olnud inimestel kuulmekiled ja seda registreeriti baromeetritega kogu maailmas. Krakatau vulkaani plahvatus 1883. aastal oli hinnanguliselt umbes 310 detsibelli tugevune: valjem kui \u00fckski teine inimkonna poolt registreeritud heli. See on v\u00f5imsam kui vesinikupommi plahvatusega vallanduv heli. N\u00e4iteks Tsaarpomm \u2013 seni maailma k\u00f5ige v\u00f5imsam vesinikupomm, mis plahvatas 1961. aastal \u2013 tekitas hinnanguliselt heli, mis epitsentris oli umbes 224\u2013240 detsibelli.<\/p>\n<p>Katastroof h\u00e4vitas kaks kolmandikku saarest, paiskas tuhapilved 25 kilomeetri k\u00f5rgusele ning vallandas kuni 46-meetrised tsunamid, mis t\u00f5i kaasa \u00fcle 36 000 inimese surma ja h\u00e4vitas \u00fcle 160 asula. Plahvatus vabastas energiahulga, mis oli umbes 10\u202f000 korda v\u00f5imsam kui Hiroshimale heidetud aatomipomm. Purse t\u00f5i kaasa globaalse temperatuurilanguse ja viljapuuduse, mida tuntakse vulkaanilise talvena. Juhtum \u00e4rgitas teadlasi s\u00fcvitsi uurima <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/82025811\/vulkaanipurse\" tag-id=\"82025811\">vulkaanipursete<\/a> m\u00f5ju ning pani aluse uuele arengule vulkanoloogias ja seismoloogias. Sarnaseid s\u00fcndmusi on ajaloos olnud veelgi, n\u00e4iteks 1886. aasta Tarawera purse Uus-Meremaal v\u00f5i 1908. aasta Tunguusi meteoriidiplahvatus Siberis.<\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120407072\/valjem-kui-venelaste-tsaarpomm-kuidas-krakatau-1883-aasta-purse-vapustas-maailma\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120407072\/valjem-kui-venelaste-tsaarpomm-kuidas-krakatau-1883-aasta-purse-vapustas-maailma\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (2) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1883. aasta 27. augustil toimus Indoneesias Krakatau vulkaani purse, mida peetakse inimkonna ajaloo k\u00f5ige valjemaks heliks. Sellest kirjutab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8084,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,6113,92,93,94],"class_list":{"0":"post-8083","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-vulkaanipurse","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8083"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8083\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8084"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}