Pensionikeskuse andmete j\u00e4rgi oli Eesti teise samba pensionifondide mulluse tootluse keskmiseks 6,9 protsenti. Kolmanda samba fondide tootlus oli mullu 8,8 protsenti.<\/p>\n
Kuigi see j\u00e4\u00e4b alla mullusele, mil teise ja kolmanda samba fondide tootlus kokku oli keskmisena lausa 18,5 protsenti, siis ajaloolisest keskmisest, mis on alla viie protsendi, oli see siiski k\u00f5rgem.<\/p>\n
Pensionikeskuse andmetel olid mullu suurima tootlusega LHV pensionifondid: teises sambas oli Julge tootlus oli 16,6 protsenti, Ettev\u00f5tliku tootlus 13,3 ja Indeksi tootlus 11,4 protsenti; kolmandas sambas pensionifondi Aktiivne III tootlus 17,6 protsenti.<\/p>\n
LHV Varahalduse fondijuht Kristo Oidermaa nimetas mullust panga pensionifondide jaoks v\u00e4ga edukaks. K\u00f5rge tulemuse tagasid investeerimisportfelli aktsiainvesteeringud, mis erinevad tavap\u00e4rastest indeksitest, lausus ta.<\/p>\n
“Oleme aastaid suurelt panustanud kulla hinnat\u00f5usule ja 2025. aastal t\u00f5usis fondide f\u00fc\u00fcsilise kulla investeering enam kui 40 protsenti ning kullakaevandajate aktsiate hinnad enam kui kahekordistusid. Lisaks l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti panustel Euroopa pangandussektorile, globaalsetele vasekaevandusettev\u00f5tetele ning traditsioonilistele energiasektori ettev\u00f5tetele, nagu Fortum Soomes. T\u00e4nu neile investeeringutele suutis LHV pensionifondide aktsiaportfell m\u00e4rgatavalt edestada aktsiaturgude tootlust,” lausus Oidermaa.<\/p>\n
Suur m\u00f5ju LHV heale tulemusele oli ka USA dollari n\u00f5rgenemisel euro vastu, lisas ta. “LHV fondides on USA dollari languse risk maandatud finantsinstrumentidega ja seet\u00f5ttu meie fondid kaotusi ei kandnud. K\u00fcll m\u00f5jutas dollari langus USA indeksite tootlust Euroopa investori jaoks,” m\u00e4rkis Oidermaa.<\/p>\n
Luminori teise samba fondide tootlus oli mulluse Eesti keskmise juures. Edukaim oli Luminor Indeks pensionifond, mile tootlus oli 7,8 protsenti.<\/p>\n
SEB pensionifondidest olid edukaimad 18+, 55+ ja pensionifond indeks, mille k\u00f5igi tootlus j\u00e4i 7,5 ja 8 protsendi vahele.<\/p>\n
SEB Varahalduse fondijuht Endriko V\u00f5rklaev \u00fctles ERR-ile, et l\u00f5ppenud aasta oli aktsiaturgudel eriline selle poolest, et veduriteks ei olnud enam USA tehnoloogiagigandid, vaid parimad tulemused tulid hoopis Euroopa pangandussektorist. “Siinse europ\u00f5hise investori jaoks haukas ligi 12 protsendipunkti USA aktsiate tootlusest maha dollari n\u00f5rgenemine,” m\u00e4rkis ta<\/p>\n
V\u00f5rklaev \u00fctles, et aktiivselt juhitavates pensionifondides hoidsid nad enamiku aastast tavap\u00e4rasest k\u00f5rgemat aktsiate osakaalu.<\/p>\n
“Teemainvesteeringutest lisasime Euroopa pankade, ehitussektori ja materjalit\u00f6\u00f6stuse aktsiaid, arenevate turgude aktsiaid, USA v\u00e4ikeettev\u00f5tete aktsiaid. V\u00f5lakirjadele keskenduvatest fondides leidsime tulusaid v\u00f5imalusi muuhulgas ka meie regioonis tegutsevate finantsettev\u00f5tete v\u00f5lapaberites. L\u00e4bi erinevate erakapitalifondide omandasime osalusi n\u00e4iteks Eesti Keskkonnateenuste AS-is ja mitmes varajase faasi iduettev\u00f5ttes,” lausus ta.<\/p>\n
Swedbanki parima tootlusega fondid olid 1970\u201379 s\u00fcndinutele ja 1980\u20131989 s\u00fcndinutele (7,8 protsenti).<\/p>\n
Pekk: Eesti inimesed saavad \u00f5iglasema osa maailmaturu tootlusest<\/p>\n
Tuleva kaks pensionifondi, Maailma aktsiate pensionifond ja EPI-II \u2013 II samba \u00fcldindeks, teenisid m\u00f5lemad \u00fcle kaheksa protsendi tootlust, Ainuke Eesti pensionifond, mis j\u00e4i mullu aastases v\u00f5rdluses miinusesse, oli Tuleva Maailma v\u00f5lakirjade pensionifond (-0,55).<\/p>\n
Tuleva juhatuse liige T\u00f5nu Pekk \u00fctles ERR-ile, et viimase viie aasta tootlus maailma aktsiaturgudel on t\u00f5esti olnud \u00fcle 12 protsendi aastas ehk \u00fcle keskmise, siis see on vaid osa loost, miks Eesti teise ja kolmanda samba pensionifondide tootlused on paranenud.<\/p>\n
“Veel viis-kuus aastat tagasi hoidsid Eesti teise samba fondid kogujate raha enamasti madala tootlusega v\u00f5lakirjades v\u00f5i lausa pangahoiustel. Omakapitali \u2013 n\u00e4iteks aktsiatesse, kinnisvarasse \u2013 oli paigutatud v\u00e4hem kui 40 protsenti teise samba varast. Seep\u00e4rast ei aidanud teise samba kogujaid eriti ka toonane aktsiaturgude tubli tootlus: kuigi aastatel 2016\u20132020 tootsid maailma aktsiaturud 10 protsenti aastas, siis Eesti teine sammas vaid napilt \u00fcle kolme protsendi aastas,” lausus ta.<\/p>\n
Praegu on omakapitali investeeritud ligi 90 protsenti Eesti inimeste teise samba varast. Kogujate rahast juba \u00fcle kolmandiku koguneb madala kuluga indeksfondides, m\u00e4rkis Pekk. “Seep\u00e4rast on viimase viie aastaga Eesti inimesed saanud oluliselt \u00f5iglasema osa maailmaturu tootlusest \u2013 teise samba viie aasta keskmine tootlus on olnud ligi kaheksa protsenti aastas,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Mida toob alanud aasta?<\/p>\n
Nii 2025 kui ka 2024 olid fondide jaoks aktsiaturgudel edukad aastad. Kuid pidevalt on r\u00e4\u00e4gitud ka sellest, et \u00fcldine t\u00f5us ei saa olla l\u00f5pmatu ning et palju s\u00f5ltub sellest, kuidas aktsiaturud hindavad IT-maailma hiiglaste perspektiivi.<\/p>\n
V\u00f5rklaev SEB-st \u00fctles, et kuigi ka mullu r\u00e4\u00e4giti v\u00f5imalikust mullist tehisaru ettev\u00f5tetes, siis hoolimata sellest j\u00e4tkasid tehnoloogiagigandid tugevalt, teenides miljardeid dollareid. “N\u00f5udluse tulemusena rajati palju uusi andmekeskusi ning h\u00e4sti l\u00e4ks andmekeskusi varustavate energiav\u00f5rkude ehitajatel,” lausus ta.<\/p>\n
Kuid alanud aastal ootab SEB, et aktsiaturgude tugevus laieneb tehnoloogiagigantidest mujale \u2013 v\u00e4ikeettev\u00f5tetesse ja USA-st v\u00e4ljapoole.\u00a0“Ehkki fundamentaalselt on b\u00f6rsiettev\u00f5tted tervikuna tugevatel jalgadel, m\u00f6\u00f6name siiski, et aktsiaturg on \u00fcsna kallilt hinnatud,” \u00fctles V\u00f5rklaev, kuid lisas, et kallis hinnatase ei ole SEB hinnangul veel piisav tingimus suurema m\u00fc\u00fcgilaine vallandamiseks.<\/p>\n
Spekulatiivsus tehnoloogiasektoris on endiselt suur, \u00fctles Oidermaa LHV-st. Oma m\u00e4\u00e4ramatuse lisab ettearvamatus maailma-, eriti USA poliitikas. “Hinnatasemed on aktsiaturgudel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rged ja spekulatiivsed positsioonid mingites turutaskutes suured, nagu n\u00e4iteks AI-buum USA turgudel,” lausus ta.<\/p>\n
Pekk \u00fctles, et aktsiad pakuvad pika aja jooksul suure t\u00f5en\u00e4osusega paremat tootlust kui v\u00f5lakirjad ja madalad fondikulud j\u00e4tavad rohkem tootlust omanikule ehk kogujale. “Seep\u00e4rast usun, et j\u00e4rgmistel aastatel ei j\u00e4\u00e4 Eesti pensionifondide keskmine tootlus enam nii palju maailmaturu omale alla,” lausus ta.<\/p>\n
Kuid pensionifondide investeerimisstrateegia pole seotud \u00fcksnes aktsiaturgudega eduga, sest investeeringuid hajutatakse nii geograafiliselt kui ka instrumentide l\u00f5ikes. \u00dcha suurem roll on fondides ka Eesti ettev\u00f5tetel Oidermaa m\u00e4rkis, et kohalikud kinnisvarainvesteeringud ja v\u00f5lakirjad Eesti ettev\u00f5tetele tagavad portfelli stabiilsuse ka siis, kui ajad on turbulentsed.<\/p>\n
“Oleme investeerinud ka erakapitali ehk b\u00f6rsiv\u00e4listesse ettev\u00f5tetesse, mille hinnatasemed pole nii palju kerkinud kui b\u00f6rsiaktsiatel ning nende investeeringute tootlus tuleb peamiselt ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgitulude ja kasumite kasvust,” lausus ta.<\/p>\n
Graafikul on esitatud teise samba fondid, allikas: pensionikeskus.ee, autor Jaan-Juhan Oidermaa<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pensionikeskuse andmete j\u00e4rgi oli Eesti teise samba pensionifondide mulluse tootluse keskmiseks 6,9 protsenti. Kolmanda samba fondide tootlus oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":80891,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[9015,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3243,438,19,21058,25,2709,2275,23,24,31719,22,20,30],"class_list":{"0":"post-80890","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aktsiaturud","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lhv","22":"tag-luminor","23":"tag-news","24":"tag-pensionifondid","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-seb","27":"tag-swedbank","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-tuleva","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115860021091300442","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/80890\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/80891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=80890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=80890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}