P\u00f5hja-Aafrikast Marokost leitud inimeellaste s\u00e4ilmed osutusid oodatust m\u00e4rksa vanemaks, paigutudes 773 000 aasta tagusesse aega. Avastus t\u00e4idab inimevolutsiooni ajajoonel suure t\u00fchimiku ning viitab, et mandri p\u00f5hjaosa v\u00f5is m\u00e4ngida n\u00fc\u00fcdisinimeste ja nende h\u00f5imlaste kujunemisel arvatust t\u00e4htsamat rolli.<\/p>\n
Ehkki teadlaste arusaam inimliigi kujunemisloost on muutunud viimase 15 aastaga oluliselt mitmekihilisemaks, on teadmised 1 000 000\u2013600 000 aasta tagusest ajast endiselt l\u00fcnklikud. Oletuste kohaselt hakkasid aga just toona eristuma n\u00fc\u00fcdisinimeste esivanemad neandertallaste ja denisova inimeste esivanematest.<\/p>\n
S\u00e4ilmeid on leitud sellest ajast aga \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he. \u00dchest k\u00fcljest on settekihistused katkendlikud, mis raskendab s\u00e4ilmete vanuse m\u00e4\u00e4ramist. Teisalt olid inimeste \u00fcldarvukus v\u00f5rreldes praegusega v\u00e4ga v\u00e4ike ja nad ise r\u00e4ndava eluviisiga.<\/p>\n
R\u00fchm teadlasi eesotsas Jean-Jacques Hubliniga Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist kirjeldab n\u00fc\u00fcd Marokos Casablanca l\u00e4hedal asuvast Thomas Quarry I kivimurrust leitud fossiile, mis p\u00e4rinevad just sellest perioodist. P\u00e4evavalgele tulnud alal\u00f5ualuud, hambad ja selgrool\u00fclid annavad aimu, millised n\u00e4gid v\u00e4lja inimeellased nende suurte sugupuuharude lahknemise ajal. Casablanca l\u00e4histelt leitud luud kuuluvad inimr\u00fchmale, kelle v\u00e4limuses segunesid arhailised ja hilisemad tunnused.<\/p>\n
M\u00f5ned jooned sarnanesid iidsema iidsema eellase Homo erectus’e omadega: n\u00e4iteks ahenesid purihambad suu tagaosa suunas ning nende selgrool\u00fcli alumine pind oli kumer ja suunatud sissepoole. Tarkusehammaste juurte kuju ja nende v\u00e4iksus sarnaneb aga pigem n\u00fc\u00fcdisinimeste omaga.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul paigutab taoline tunnuste segu need fossiilid n\u00fc\u00fcdisinimeseni viiva p\u00f5lvnemisliini algusesse. Samas ei v\u00f5tnud nad selget seisukohta, kas tegu oli n\u00fc\u00fcdisinimeste otseste eellaste, v\u00e4lja surnud k\u00f5rvalharu v\u00f5i \u00fchega paljudest populatsioonidest, kes selle arenguloosse panustasid.<\/p>\n
Leiud erinevad ka sama vanadest Euroopa fossiilidest. Kuigi Hispaaniast leitud Homo antecessor’i on peetud nii n\u00fc\u00fcdisinimese kui ka neandertallase \u00fchiseks eellaseks, olid hakanud Aafrika ja Euroopa populatsioonid uue uuringu p\u00f5hjal selleks ajaks juba teineteisest eristuma. See toetab oletust, et piirkondlikud erinevused inimpopulatsioonides hakkasid tekkima juba varajase pleistotseeni l\u00f5puks.<\/p>\n
P\u00f5hja-Aafrika h\u00e4ll<\/p>\n
Kui tavaliselt on nii vanade fossiilide t\u00e4pne dateerimine keerukas, siis seekord tulid teadlastele appi harukordsed geoloogilised tingimused. S\u00e4ilmete vanuse m\u00e4\u00e4ramiseks sai kasutada Maa magnetv\u00e4lja ajalugu. Luud mattusid anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal setetesse t\u00e4pselt Matuyama-Brunhesi p\u00f6\u00f6rdumise ajal 773 000 aastat tagasi, mil Maa magnetpoolused vahetasid asukoha.<\/p>\n
Koobas, kust luud leiti, ei pruukinud olla inimeellaste p\u00fcsiv elupaik. \u00dchelt reieluult leiti hambaj\u00e4ljed, mis viitavad suure kiskja, t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00fc\u00e4\u00e4ni tegevusele. See osutab, et toonased inimeellased pidid rinda pistma kiskjatega ja sattusid kohati ka nende hamba alla. Toonane Casablanca \u00fcmbrus ei meenutanud t\u00e4nap\u00e4evast linnapilti, vaid oli rikkalik \u00f6kos\u00fcsteem, kus leidus nii m\u00e4rgalasid, soid kui ka savanne, pakkudes elupaika j\u00f5ehobudele, krokodillidele ja pantritele.<\/p>\n
Teadlased r\u00f5hutavad, et Sahara k\u00f5rb polnud \u00fcletamatu takistus. Kliimamuutused muutsid k\u00f5rbe perioodiliselt roheliseks savanniks, avades r\u00e4ndekoridorid, mis v\u00f5imaldasid populatsioonidel liikuda nii P\u00f5hja-Aafrika ning Ida- ja L\u00f5una-Aafrika savannide vahel kui ka \u00fcle Gibraltari v\u00e4ina Euroopasse.<\/p>\n
Kui varem on inimevolutsiooni uurimisel keskendutud peamiselt Ida- ja L\u00f5una-Aafrikale, t\u00f5stavad Maroko leiud seega esile ka mandri p\u00f5hjaosa. Samast piirkonnast, Jebel Irhoudist, on varem leitud vanimad teadaolevad n\u00fc\u00fcdisinimeste j\u00e4\u00e4nused luud, mille vanuseks m\u00e4\u00e4rati ligikaudu 300 000 aastat.<\/p>\n