T\u00e4navu suvest alates on \u00fclemaailmselt k\u00f5ige rohkem t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud rahvusvahelise elu k\u00fcsimus vaieldamatult Palestiina tunnustamine.<\/p>\n
Palestiina on aastast 2012 Palestiina \u00dcRO vaatlejariik. Seda riiki tunnustab \u00fcle 130 riigi, sealhulgas kaks viiest \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu liikmest ehk Hiina Rahvavabariik<\/a> ja Venemaa<\/a>. Palestiinat ei tunnusta riigina \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa ega Ameerika \u00dchendriigid.<\/p>\n 2025. aasta juuli l\u00f5pus teatas esmalt Prantsusmaa<\/a> ja seej\u00e4rel \u00dchendkuningriik<\/a>, et nad tunnustavad Palestiinat riigina septembris enne \u00dcRO Peaassamblee istungj\u00e4rku. \u00dchendkuningriik tegi, t\u00f5si k\u00fcll, reservatsiooni<\/a>, et tunnustamine toimub \u00fcksnes juhul, kui Iisrael ei t\u00e4ida talle seatud tingimusi.<\/p>\n Eesti<\/a> ei plaani praegu Palestiinat riigina tunnustada ja ilmselt k\u00e4sitab Palestiina riigi tunnustamist enda huve mittepuuduvata k\u00fcsimusena. Aga kas see on ikka nii?<\/p>\n L\u00fchidalt riikide tunnustamisest rahvusvahelises \u00f5iguses<\/p>\n Vaatame k\u00f5igepealt pisut ajalugu.<\/p>\n 19. sajandil ja 20. sajandi algul valitses<\/a> rahvusvahelises \u00f5iguses seisukoht, et kuni s\u00f5jalisel teel tekkiva riigi s\u00f5jategevuse l\u00f5puni t\u00e4hendab riigi tunnustamine s\u00f5jategevusse sekkumist ja see on endise impeeriumi suhtes vaenulik, kuid mitte \u00f5igusvastane samm. Seet\u00f5ttu peeti \u00f5igeks \u00e4ra oodata, kuni tekib veendumus, et s\u00f5jategevus on l\u00f5ppenud ning uus riik kindel ja stabiilne.<\/p>\n Meenutagem, et Eesti Vabariiki tunnustas de jure esimesena N\u00f5ukogude Venemaa<\/a> 1920. aasta Tartu rahulepinguga, kuid de jure tunnustamine selle aja juhtivate riikide poolt v\u00f5ttis mitu aastat. N\u00e4iteks tunnustasid Ameerika \u00dchendriigid<\/a> Eestit de jure alles 28. juulil 1922. aastal.<\/p>\n Seisukoht, et uue riigi tunnustamiseks peaks \u00e4ra ootama selle tegeliku tekkimise, ei pidanud 20. sajandile vastu. N\u00f5uandvas arvamuses Kosovo kohta t\u00f5des Rahvusvaheline Kohus<\/a>, et riigi v\u00e4ljakuulutamise suhtes on riikide seisukohad erinevad, kuid riigi v\u00e4ljakuulutamine enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5iguse teostamise teel ei riku rahvusvahelist \u00f5igust.<\/p>\n J\u00e4tkuvalt ei ole aga teistel riikidel kohustust<\/a> uuesti tekkinud v\u00f5i tekkivat riiki tunnustada. Tasub m\u00e4rkida, et ka \u00dcRO enamuse selgelt tunnustatud rahva enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust, mida Palestiina esitleb oma suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5ude alustalana, on sisuliselt v\u00f5imalik t\u00fchistada, nagu see on praegu toimumas L\u00e4\u00e4ne-Sahaara suhtes<\/a> ning seda vaatamata Rahvusvahelise Kohtu 1975. aasta n\u00f5uandvale arvamusele, mis tunnustas<\/a> L\u00e4\u00e4ne-Sahara \u00f5igust enesem\u00e4\u00e4ramisele. Seet\u00f5ttu puuduvad<\/a> kindlad kriteeriumid riigi tunnustamiseks.<\/p>\n Kuigi on j\u00e4tkuvalt ebaseaduslik<\/a> riigi tunnustamine kuni uue riigi valitsus suudab teostada kontrolli oma territooriumi \u00fcle, tunnustati 1960. aastal Belgia Kongot ilma, et see omanuks toimivaid riigiorganeid v\u00f5i kontrolli territooriumi \u00fcle, nagu ka Bosniat ja Hertsegoviinat, mida tunnustati<\/a> olukorras, kus selle valitsusel puudus kontroll enamuse territooriumi \u00fcle.<\/p>\n Sarnane n\u00e4ide on Leedu riikluse j\u00e4tkuvuse tunnustamine<\/a> Islandi poolt 1991. aastal, mil N\u00f5ukogude Liit kontrollis kindlalt kogu Leedu territooriumi. Seega leidub n\u00e4iteid juhtudest, kus on asutud riigina tunnustama nn eelriiki.<\/p>\n “Tunnustamist taotlev riik k\u00e4sitleb iga j\u00e4rgmise tunnustamisviisi rakendamist kui sammu t\u00e4ieliku tunnustamise poole.”<\/p>\n Teise riigi tunnustamine v\u00f5ib toimuda riiklusele \u00f5iguse tunnustamise<\/a> (titular recognition), de facto, diplomaatilise, de jure v\u00f5i t\u00e4ieliku tunnustamisena<\/a> ilma, et nende vahetegemine nagu ka sellega taotletavad \u00f5iguslikud, poliitilised v\u00f5i faktilised tagaj\u00e4rjed oleksid \u00fchem\u00f5tteliselt eristatavad. Tunnustamist taotlev riik k\u00e4sitleb iga j\u00e4rgmise tunnustamisviisi rakendamist kui sammu t\u00e4ieliku tunnustamise poole.<\/p>\n Palestiina ja Iisraeli suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5uete vastuolu<\/p>\n Palestiinat eristab teistest nn eelriikidest, n\u00e4iteks Somaalimaast, see, et tal puudub kontroll soovitud territooriumi \u00fcle. See-eest on Palestiinal olemas kindel ja enamiku maailma riikide toetatav seisukoht selle kohta, milline territoorium peab Palestiina riigi koosseisu kuuluma: Jordani j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekallas, sealhulgas Ida-Jeruusalemm, ja Gaza piirkond.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nekallas ja Gaza piirkond on Iisraeli s\u00f5jav\u00e4e kontrolli all<\/a>, kuid Iisrael ei v\u00e4ida neid olevat oma territoorium. Neist aladest on Iisrael ametlikult annekteerinud ainult Ida-Jeruusalemma, mille ta kuulutas<\/a> koos L\u00e4\u00e4ne-Jeruusalemmaga 1980. aastal oma pealinnaks.<\/p>\n \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu on oma resolutsiooniga nr 478 (1980)<\/a> kutsunud riike Ida-Jeruusalemma annekteerimist mitte tunnustama. Ka Ameerika \u00dchendriikide suursaatkond Jeruusalemmas paikneb<\/a> osaliselt L\u00e4\u00e4ne-Jeruusalemmas ja osaliselt endisel demilitariseeritud alal, mitte aga Ida-Jeruusalemmas.<\/p>\n Prantsusmaa<\/a> ja \u00dchendkuningriik<\/a> toetavad Palestiina n\u00f5udeid Ida-Jeruusalemmale. \u00dcRO Peaassamblee kiitis<\/a> selle aasta 10. septembril heaks New Yorgi deklaratsiooni<\/a>, mille tekstis on korduvalt tunnustatud loodava Palestiina n\u00f5uet Ida-Jeruusalemmale, 1967. aasta vaherahu piiride p\u00f5hjal.<\/p>\n Seega puudub Iisraelil tunnustatud riigipiir. Palestiina riigi tunnustamine on \u00fchtlasi Palestiina n\u00f5ude tunnustamine territooriumile, mille Iisrael on kuulutanud enda suver\u00e4\u00e4nseks territooriumiks. Iisraeli suver\u00e4\u00e4nsust ehk \u00f5igust riiklusele kui sellist eitab<\/a> ainult Iraan, sest viimasel ajal on isegi P\u00f5hja-Korea<\/a>, Kuveit<\/a> ja Pakistan<\/a> m\u00f6\u00f6nnud de facto Iisraeli kui riigi eksisteerimist.<\/p>\n Meie silme ees on niisiis tekkimas huvitav olukord: v\u00e4ltimatusse vastuolusse sattuvad \u00fchelt poolt tunnustatud riigi mittetunnustatud piiriga selgelt v\u00e4ljendatud suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5ue territooriumile ja teiselt poolt \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu enamuse poolt tunnustatava eelriigi sama selgelt v\u00e4ljendatud suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5ue samale territooriumile.<\/p>\n Kuidas see puudutab Eestit?<\/p>\n Eesti on teadupoolest rahvusvaheliselt tunnustatud riik ja \u00dcRO liige. Nagu Iisraelil puudub aga ka Eestil tunnustatud v\u00e4lispiir. Nimelt on Venemaa F\u00f6deratsioon \u00fcheselt v\u00e4ljendanud, et ei tunnusta<\/a> Tartu rahulepingu kehtivust ega pea Eesti Vabariiki aastatel 1920\u20131940 eksisteerinud Eesti Vabariigi \u00f5igusj\u00e4rglaseks.<\/p>\n Uus piirileping on k\u00fcll allkirjastatud, ent selle ratifitseerimiseks on Venemaa F\u00f6deratsioon esitanud<\/a> Eesti Vabariigile etteteadvalt mittet\u00e4idetavaid n\u00f5udmisi, nimelt v\u00e4lispoliitika kohendamise Venemaale sobivamaks.<\/p>\n Eesti suver\u00e4\u00e4nsuse poolametlikke vaidlustamisi on Venemaa F\u00f6deratsioonilt<\/a> ja selle s\u00f5berriikidelt<\/a> kuulda regulaarselt. Hiina Rahvavabariik, mis on \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alaline liige ja Venemaa praegune patroon, on \u00fchel korral seadnud Eesti Vabariigi suver\u00e4\u00e4nsuse ka kahtluse alla<\/a>, seda p\u00e4rast \u00f5iendades<\/a>.<\/p>\n Palestiina riigi tunnustamise j\u00e4relmid<\/p>\n Nagu mainitud, on riigi tunnustamine rahvusvahelise \u00f5iguse kodifitseerimata ala, mille m\u00e4\u00e4rab riikide k\u00e4itumise praktika ja millel puuduvad selged kriteeriumid.<\/p>\n Kui veel kaks \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alalist liiget tunnustavad Palestiinat selgelt v\u00e4listamata Palestiina n\u00f5uet Ida-Jeruusalemmale, t\u00e4hendab see \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alaliste liikmete enamuse seisukohta, et riikide praktikas on riikidel \u00f5igus tunnustada eelriigi suver\u00e4\u00e4nsust teise riigi territooriumil ilma, et eelriik seda territooriumi kontrolliks v\u00f5i suudaks h\u00f5ivata v\u00f5i isegi omaks kasv\u00f5i teoreetilist v\u00f5imalust v\u00f5tta see territoorium oma kontrolli alla.<\/p>\n Riikide praktika on tunnustatud rahvusvahelise \u00f5iguse allikas<\/a>. Seega loovad Prantsusmaa ja \u00dchendkuningriigi veel sel kuul plaanitavad sammud selge pretsedendi, et eelriiki v\u00f5ib tunnustada ka juhul, kui sel puudub faktiline kontroll oma territooriumi \u00fcle, ning isegi siis, kui tunnustamine l\u00e4heb otseselt vastuollu teise riigi (siinsel juhul Iisraeli) suver\u00e4\u00e4nsusn\u00f5udega.<\/p>\n Seejuures tuleb m\u00e4rkida, et erinevalt eespool nimetatud Belgia Kongost v\u00f5i Bosniast ja Hertsegoviinast puudub Palestiinal mis tahes v\u00f5imalus kehtestada oma suver\u00e4\u00e4nsus Ida-Jeruusalemmale j\u00f5uga. Ida-Jeruusalemma elanikest on umbes 40 protsenti<\/a> Iisraeli kodanikud, kes mingil juhul ei soovi elada Palestiina territooriumil. Seda arvestades on raske j\u00e4tta meenutamata Venemaa F\u00f6deratsiooni poolt nn rahvavabariikide tunnustamist Kagu-Ukrainas.<\/p>\n Kuna Eesti riigi suver\u00e4\u00e4nsus ei ole \u00fche naaberriigi jaoks ilmtingimata selge ja meil puudub tunnustatud riigipiir, siis on paralleelid k\u00f5nekad. \u00d6eldu ei t\u00e4henda kindlasti seda, et p\u00e4rast seda, kui Prantsusmaa ja \u00dchendkuningriik on tunnustanud Palestiinat, tekib Venemaa F\u00f6deratsioonil rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgi kohane \u00f5igusp\u00e4rane alus tunnustada m\u00f5ne Eesti Vabariigi territooriumil asuva ja kiirkorras v\u00e4ljam\u00f5eldud riigi suver\u00e4\u00e4nsust. Siiski on pinnas rahvusvahelise \u00f5iguse sellise t\u00f5lgenduse tekkimiseks praegu kujundamisel.<\/p>\n