Omaniku kingi n\u00e4riv v\u00f5i diivanit l\u00f5hkuv koer ei pruugi olla paha ega halvasti kasvatatud, vaid tunda hoopis valu. Nii tuleks enne ps\u00fchholoogiliste murede kahtlustamist kontrollida looma tervist tervikuna.<\/p>\n
Ilmselt on paljud loomaomanikud on kogenud, kuidas nende lemmik hakkab ootamatult kodus asju l\u00f5hkuma v\u00f5i ilmutab teisi k\u00e4itumisprobleeme. Tihti n\u00e4evad nad selle alusp\u00f5hjusena jonni v\u00f5i puudulikku kasvatust. Austraalias s\u00fcndinud ja tegutseva Eesti juurtega loomaarsti ning k\u00e4itumisspetsialisti Kersti Sekseli s\u00f5nul viitavad uuringud muule.<\/p>\n
Hoopis suurem osa k\u00e4itumismuredest on seotud looma f\u00fc\u00fcsilise tervisega. “Me teame, et umbes 67 protsendil k\u00e4itumisprobleemidega loomadest on tegelikult valus,” s\u00f5nas Seksel saates “Vikerhommik”. P\u00f5hjus v\u00f5ib olla tegelikult nii hamba-, pea- kui ka m\u00f5ni muu valu. Seet\u00f5ttu on enne ps\u00fchholoogilise abi otsimist esmat\u00e4htis lasta loomaarstil looma tervis p\u00f5hjalikult \u00fcle kontrollida.<\/p>\n
Loomaps\u00fchholoogia erip\u00e4ra<\/p>\n
See ei t\u00e4henda aga, et loomade tundemaailma ulatus oleks piiratud ja neil ps\u00fchholoogilisi probleeme \u00fcldse ei esineks. Kersti Sekseli s\u00f5nul on toimunud viimase paarik\u00fcmne aastaga selles vallas oluline nihe ning loomade k\u00e4itumisteadusest ja loomaps\u00fchholoogiast saanud tunnustatud eriala.<\/p>\n
Seksel t\u00f5i v\u00e4lja, et valdkonna arengus oli oluline roll eestlasel Jaak Panksepal, kelle t\u00f6\u00f6d loomade emotsioonide m\u00f5istmisel on n\u00fc\u00fcdseks tuntud \u00fcle maailma. “Eesti peaks v\u00e4ga uhke olema selle \u00fcle, et Jaak Panksepp sellega pihta hakkas,” s\u00f5nas loomaps\u00fchholoog. \u00a0<\/p>\n
Ta selgitas, et loomade ja inimeste ps\u00fchholoogia on olemuslikult v\u00e4ga sarnane. P\u00e4ris identne see erineva maailmataju ja selle t\u00f5lgendamise t\u00f5ttu siiski olla ei saa. Sekseli hinnangul on samas koerad inimeste m\u00f5istmises isegi osavamad kui vastupidi. “Ma arvan, et koerad saavad inimestest rohkem aru kui inimesed koertest,” nentis ta.<\/p>\n
K\u00e4itumisprobleemide juurp\u00f5hjus<\/p>\n
Lisaks valule v\u00f5ib k\u00e4itumisprobleemide taga olla ka stress. Loomad v\u00e4ljendavad stressi aga inimesest erinevalt ja tihti peetakse nende stressisignaale tavap\u00e4raseks k\u00e4itumiseks. Kersti Seksel t\u00f5i siinkohal v\u00e4lja m\u00f5ned varjatud m\u00e4rgid, millele omanikud peaksid t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n
“Kui koer keset p\u00e4eva, ilma et ta oleks just magamast t\u00f5usnud, pidevalt sirutab, haigutab v\u00f5i limpsab keelt, on see m\u00e4rk stressist,” selgitas loomaps\u00fchholoog. Ta lisas, et kui selline k\u00e4itumine ilmneb n\u00e4iteks jalutama minnes, pargis v\u00f5i loomaarsti juures, viitab see selgelt looma ebamugavustundele. Hommikune sirutamine ja haigutamine on samas t\u00e4iesti loomulik. \u00a0<\/p>\n
Stressi p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla erinevad, alates keskkonnast ja rutiini puudumisest kuni isiksuseomadusteni. Nii nagu inimesed, on ka loomad erinevad: m\u00f5ned on ekstravertsemad ning teised introvertsemad ehk m\u00f5ned vajavad rohkem omaette olemist.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei tohi Sekseli s\u00f5nul luua universaalseid reegleid, mis laieneksid \u00fchtviisi k\u00f5ikidele loomadele. N\u00e4iteks Rootsis kehtiv seadus, mis ei luba koera \u00fcle kuue tunni \u00fcksi koju j\u00e4tta, ei arvesta tema s\u00f5nul looma individuaalsusega. “M\u00f5nele koerale v\u00e4ga meeldib \u00fcksinda olla ja teistele ei meeldi. Tuleb vaadata, mida konkreetne isend teeb ja mida tema tahab,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Reeglid loovad turvatunnet<\/p>\n
Kersti Seksel kummutas ka levinud m\u00fc\u00fcdi, et inimene peab olema koera jaoks karjajuht v\u00f5i boss. Tema s\u00f5nul ei vaja koerad domineerivat juhti, vaid selgeid ja j\u00e4rjepidevaid reegleid, mis loovad turvatunde. Ta t\u00f5i v\u00f5rdluse liikluseeskirjadega \u2013 reeglid aitavad nii inimestel kui ka loomadel m\u00f5ista, mida neilt oodatakse, ja see v\u00e4hendab stressi. “Reeglid on v\u00e4ga t\u00e4htsad nii inimestele kui ka loomadele, muidu me ei teaks, mida ja kus teha,” \u00fctles ta. \u00a0<\/p>\n
Samas hoiatas ta, et reeglitega ei tohi minna liiale. Loomadele tuleb j\u00e4tta ka valikuv\u00f5imalusi. “Ma arvan, et inimesed tahavad koertele liiga palju ette kirjutada ega anna neile \u00fcldse valikuid. Nii inimestel kui ka loomadel on vaja valikuid, aga mitte liiga palju,” leidis Seksel. \u00a0<\/p>\n
Kui looma k\u00e4itumine teeb omanikule muret, tuleks esimese sammuna p\u00f6\u00f6rduda alatiloomaarsti poole, et v\u00e4listada terviseprobleemid. Juhul kui loom on terve, saab otsida abi k\u00e4itumisn\u00f5ustajalt v\u00f5i loomaps\u00fchholoogilt. Sarnaselt inimeste ravile, ei pruugi nad aga ka loomade puhul iga kord lahendust leida.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Vikerhommik”; k\u00fcsisid: Kirke Ert ja Taavi Libe.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Omaniku kingi n\u00e4riv v\u00f5i diivanit l\u00f5hkuv koer ei pruugi olla paha ega halvasti kasvatatud, vaid tunda hoopis valu.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8097,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6118,6119,28,29,6120,6117,19,25,5430,23,24,22,20,6116,30],"class_list":{"0":"post-8096","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaak-panksepp","19":"tag-kersti-eksel","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-looma-kaitumisprobleemid","23":"tag-loomapsuhholoogia","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-stress","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-valu","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8096"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8096\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8096"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8096"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}