Ettev\u00f5tjad on kriitilised praeguse haiguslehtede v\u00e4ljastamise korra suhtes, sest arst v\u00f5ib neid v\u00e4lja anda ka kordagi patsienti n\u00e4gemata. Perearstide kinnitusel nemad usaldavad oma patsiente ja kui t\u00f6\u00f6andja kahtlustab t\u00f6\u00f6tajat valskuses, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda tervisekassa poole.<\/p>\n
T\u00e4navused aastal\u00f5pup\u00fchad langesid n\u00e4dala sisse. Nii m\u00f5nigi inimene, kes j\u00e4i ilma loodetud vabadest p\u00e4evadest p\u00fchade vahel, kasutas ettev\u00f5tjate hinnangul v\u00f5imalust need p\u00e4evad ikkagi vabaks teha haiguslehe abil.<\/p>\n
Tervisekassa andmetel pea kahekordistus m\u00f5lema p\u00fchade n\u00e4dala esmasp\u00e4eval haigus ja hoolduslehtede v\u00e4ljastamine. N\u00e4iteks j\u00f5ulun\u00e4dala esmasp\u00e4eval algatati ligi 2800 haiguslehte, p\u00e4ev hiljem j\u00e4i aga t\u00f5biseks 1500 inimest.<\/p>\n
“See on v\u00e4ga suur probleem ja see on probleem mitte ainult v\u00e4ikeste, vaid ka suurte ettev\u00f5tete vaates. M\u00f6\u00f6dunud j\u00f5ulude ajal oli see aktuaalne sellep\u00e4rast, et p\u00fchad langesid nii kenasti, et see paar p\u00e4eva “haiguslehel” olla andis t\u00f6\u00f6tajale p\u00e4ris pika puhkuse,” \u00fctles Eesti v\u00e4ike ja keskmiste ettev\u00f5tjate assotsiatsiooni (EVEA) juht Ille Nakkurt-Murumaa.<\/p>\n
EVEA juhi s\u00f5nul on probleem t\u00f5sisem firmades, kus inimesed t\u00f6\u00f6tavad graafiku alusel ja ettev\u00f5tjal ei ole v\u00e4ga palju m\u00e4nguruumi vabade p\u00e4evade andmisel. Ka on hakatud aina enam haiguslehti v\u00f5tma t\u00f6\u00f6andja survestamiseks.<\/p>\n
“Mul on t\u00e4na kahes ettev\u00f5ttes sellised juhtumid, kus t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et ma v\u00f5tan siis haiguslehe ja v\u00f5ttiski, sest t\u00f6\u00f6andja \u00fctles, et ma tahaksin, et sa v\u00e4hemalt kolm korda n\u00e4dalas b\u00fcroos k\u00e4iksid,” lausus Nakkurt-Murumaa.<\/p>\n
Ettev\u00f5tja Evelin Liiva \u00fctles oma kirjalikus vastuses, et n\u00e4iteks Narva kandi inimesed ja nende lapsed on erakordselt “haiged” kaks korda aastas – j\u00f5ulude ja jaanip\u00e4eva ajal. K\u00f5ikidest Eesti piirkondadest p\u00e4rit t\u00f6\u00f6tajate puhul aga on v\u00e4ga levinud see lause: ma v\u00f5tsin lapse lehe, sellega saab rohkem raha, kuigi haigeks on j\u00e4\u00e4nud vanem ise.<\/p>\n
Perearst Triinu-Mari Otsa s\u00f5nul v\u00f5ib t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe algatada ja l\u00f5petada patsienti n\u00e4gemata, kas telefonik\u00f5ne v\u00f5i kirjaliku p\u00f6\u00f6rdumise peale. <\/p>\n
“Meie usaldame oma patsiente ja on v\u00e4ga v\u00e4ga palju haigusi, kus ma ei saa t\u00f5estada ei \u00fchegi anal\u00fc\u00fcsiga ega peale vaadates ega katsudes, kas tal on p\u00e4riselt see haigus,” s\u00f5nas Ots.<\/p>\n
Perearsti s\u00f5nul m\u00f5istab ta t\u00f6\u00f6andjate muret, aga kui neil on m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja suhtes kahtlusi, siis soovitab ta p\u00f6\u00f6rduda tervisekassa poole, kel on ainsana \u00f5igus kontrollida haiguslehe v\u00e4ljastamise p\u00f5hjendatust.<\/p>\n
“Kuidas saab tervisekassa seda teha, kui inimesele on t\u00f6\u00f6v\u00f5imetusleht antud v\u00e4lja telefoni teel ja telefoni teel ka l\u00f5petatud? Kuidas ta siis t\u00f5estab n\u00e4dal aega hiljem, et ta oli haige? Tervisekassa usaldusarstid vaatavad dokumentatsiooni,” r\u00e4\u00e4kis Ots.<\/p>\n
Tervisekassa poole on viimasel kahel aastal t\u00f6\u00f6andjad p\u00f6\u00f6rdunud 159 korral palvega kontrollida t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe p\u00f5hjendatust.<\/p>\n
“Kontrollisime nende p\u00f6\u00f6rdumiste alusel 555 t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehte ja nendest 134 v\u00e4ljastamine oli kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult p\u00f5hjendamatuks. 04:05 Osaliselt t\u00e4hndab, et t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe viimased p\u00e4evad v\u00f5i algusp\u00e4evad ei olnud p\u00f5hjendatud,” \u00fctles tervisekassa j\u00e4relevalve teenusejuht Jelena Kont.<\/p>\n
Sel juhul tuleb arstil tervisekassale tagasi maksta alusetult m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitis, viimasel kahel aastal on tagasi n\u00f5utud ligi 53 000 eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ettev\u00f5tjad on kriitilised praeguse haiguslehtede v\u00e4ljastamise korra suhtes, sest arst v\u00f5ib neid v\u00e4lja anda ka kordagi patsienti n\u00e4gemata.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81074,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,20112],"class_list":{"0":"post-81073","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haigusleht"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115861185058038320","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81073"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81073\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81074"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}