{"id":81113,"date":"2026-01-08T21:00:15","date_gmt":"2026-01-08T21:00:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81113\/"},"modified":"2026-01-08T21:00:15","modified_gmt":"2026-01-08T21:00:15","slug":"laanemere-sugavas-vees-valitseb-enneolematu-hapnikupuudus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81113\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4nemere s\u00fcgavas vees valitseb enneolematu hapnikupuudus"},"content":{"rendered":"<p>Ajakirjas Frontiers in Earth Science avaldatud uuringu tegid Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituudi teadlased Taavi Libliku juhtimisel koost\u00f6\u00f6s Soome ja L\u00e4ti kolleegidega.<\/p>\n<p>Taavi Libliku s\u00f5nul on mitmete tegurite koosm\u00f5jul L\u00e4\u00e4nemere keskosas, enam kui 100 meetri s\u00fcgavusel, hapnikupuudus praegu rekordiliselt suur. \u00abS\u00fcvakihis on tekkinud k\u00f5rge v\u00e4\u00e4velvesiniku sisaldusega veemass, milles hapniku puuduj\u00e4\u00e4k ulatub juba 2,5 miljoni tonnini,\u00bb \u00fctles Liblik.<\/p>\n<p>Hapnikupuudusel on mitu p\u00f5hjust. Hapnik ei p\u00e4\u00e4se L\u00e4\u00e4nemeres s\u00fcgavamale, sest meri on kihtideks jaotunud \u2013 nagu \u00f5li ja vesi kokkuvalatuna. Soolasem veekiht toimib kui potikaas, mis ei lase pinnavee hapnikul allapoole liikuda.<\/p>\n<p>Viimastel aastatel on soolsuse h\u00fcppekiht \u2013 ehk veekihtide vaheline j\u00e4rsk piir, mis takistab erineva soolsusega vee segunemist \u2013 olnud eriti tugev. See isoleerib s\u00fcgavama vee \u00fclej\u00e4\u00e4nud merest. Samal ajal on talvine segunemisperiood l\u00fchenenud, sest \u00fclemine veekiht p\u00fcsib kauem soe.<\/p>\n<p>Hapnikupuudust s\u00fcvendavad ka teised tegurid. P\u00f5hjamerest pole L\u00e4\u00e4nemerre tulnud piisavalt hapnikurikast vett, mis muidu aitaks s\u00fcvakihte korraks \u00abl\u00e4bi ventileerida\u00bb. S\u00fcvavesi on muutunud soojemaks, ning soe vesi mahutab v\u00e4hem hapnikku. Ka orgaanilise aine lagunemine kiireneb soojas vees ja kasutab samuti hapnikku. Samal ajal j\u00f5uab merre endiselt palju toitaineid, mis kasvatavad vetika- ja muu orgaanilise aine hulka; see vajub p\u00f5hja ja kulutab lagunedes s\u00fcvavee hapnikuvarusid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17377521, focus: 'single-image', focusIndex: '17377521' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17377521, focus: 'single-image', focusIndex: '17377521' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17377521\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/17377521t1hfaaf.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"L\u00e4\u00e4nemere keskosas, enam kui 100 meetri s\u00fcgavusel, on hapnikupuudus praegu rekordiliselt suur.\"\/>L\u00e4\u00e4nemere keskosas, enam kui 100 meetri s\u00fcgavusel, on hapnikupuudus praegu rekordiliselt suur. Foto: Taavi Liblik jt.<\/p>\n<p>Kas olukord v\u00f5iks paraneda?<\/p>\n<p>Teadlaste hinnangul mitte kiiresti. L\u00e4\u00e4nemeri s\u00f5ltub P\u00f5hjamere tugevatest sissevooludest \u2013 olukordadest, kus Taani v\u00e4inadest liigub korraga sisse suur hulk uut, soolasemat ja hapnikurikast vett, mis j\u00f5uab ka s\u00fcgavamatesse kihtidesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajakirjas Frontiers in Earth Science avaldatud uuringu tegid Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituudi teadlased Taavi Libliku juhtimisel koost\u00f6\u00f6s Soome&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81114,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[40472,26,27,37,33,35,34,36,40476,31,32,40473,21,40471,1694,28,29,114,40475,19,40474,2563,25,14900,113,5593,23,24,22,20,294,30],"class_list":{"0":"post-81113","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aranda","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-eutrofeerumine","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-hapnikupuudus","20":"tag-headlines","21":"tag-huppeline-soolsuse-kiht","22":"tag-laanemeri","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-lati","26":"tag-mere-soojenemine","27":"tag-news","28":"tag-pohjamere-sissevoolud","29":"tag-pohjameri","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-salme","32":"tag-soome","33":"tag-tallinna-tehnikaulikool","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-uuring","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115861495816380547","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81113"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81113\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}