Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide p\u00f5hjal kokkuv\u00f5te Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, v\u00f5iks \u00f6elda, et k\u00f5ik on k\u00f5ige paremas korras. Hoolimata piletite j\u00e4rjest t\u00f5usvast hinnast (oleme L\u00e4\u00e4ne-Euroopale kenasti j\u00e4rele j\u00f5udnud) olid saalid enamasti puup\u00fcsti t\u00e4is ning ka klassikalises muusikas on tekkinud t\u00e4hed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest \u00fcldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada v\u00e4hemalt \u00fchest j\u00f5ulukontserdist. Et see roosike ikka selgi aastal t\u00f5useks \u2026<\/p>\n
Laiemat pilti vaadates asi siiski nii roosiline ei ole. Meenub novembrikuine Eesti muusika n\u00e4dal, kus kuulajaid oli tavaliselt kontserdil nii paarik\u00fcmne \u00fcmber. Detsembrist on aga tuua veelgi kurvem n\u00e4ide, kui Estonia kontserdisaalis astusid \u00fcles maailmanimed Florian Donderer, Tanja Tetzlaff ja Kiveli D\u00f6rken. Ja publik? R\u00f5dud olid suletud, saal oli sirmiga poole v\u00e4iksemaks tehtud ja alles j\u00e4\u00e4nud osast oli heal juhul t\u00e4idetud pool. Kuid sealjuures milline kontsert! Eriti eredalt j\u00e4id meelde Maurice Raveli kontrastirikas klaveritrio a-moll, mille viimane osa \u201eFinale. Anim\u00e9\u201c oli m\u00e4ngijatele lausa f\u00fc\u00fcsiline katsumus, ning T\u00f5nu K\u00f5rvitsa 2023. aastal loodud lummavaid k\u00f5lav\u00e4rve ja harmooniaid \u00fchendav \u201eIslands\u201c, mis andis triole v\u00f5imaluse n\u00e4idata oma \u00f5rnemat ja m\u00f5tlikumat poolt.<\/p>\n
Publikunappuse \u00fcle ei pea v\u00e4hemalt siin ja praegu kurtma Hans Christian Aavik: ma ei ole veel sattunud tema kontserdile, mis ei oleks enam-v\u00e4hem v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud \u2013 ja seda t\u00e4ie \u00f5igusega. On ju tema muusikaline tase praegu tipus, kavad mitmekesised ning side publikuga l\u00e4hedane ja soe. Detsembris sai teda kuulda koos Tallinna Kammerorkestriga (dirigent Kaspar M\u00e4nd) ja Duo Aaviku liikmena j\u00f5ulukuu kontserdil \u201eUue algus\u201c. V\u00e4ga huvitav kava v\u00e4ga heas esituses: k\u00f5lasid Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri viiulikontsert \u201eAngel\u2019s Share\u201c ja T\u00f5nu K\u00f5rvitsa 2024. aastal valminud topeltkontsert \u201eAroha\u201c viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Kontserdil kuulutati v\u00e4lja ka Hans Christian Aaviku tunnustamiseks loodud arendusfondi esimene toetus,* mille p\u00e4lvis pianist Madis Sikk. Tegemist on noore, andeka muusikuga, kes on \u00fchtmoodi tugev nii d\u017e\u00e4ssis (ka heliloojana) kui\u00a0ka klassikalises klaverim\u00e4ngus. Sel korral k\u00f5las tema esituses Mozarti klaverikontserdi nr\u00a020 II\u00a0osa.<\/p>\n
Muusikaliselt oli see niisiis elamusrikas ja meeldej\u00e4\u00e4v kontsert, aga hoopis k\u00fcsitavam oli selle formaat. Kavalehe asemel tutvustasid heliloojad ja esinejad teoseid lavale paigutatud suurelt videoekraanilt, \u201ekiitma\u201c peab ka selle inimese fantaasialendu, kes kutsus kontserdi konferansjeeks Mart Mardisalu: mitte et ta oleks selles ametis halb, aga ei olnud lihtsalt tema \u00f5ige koht. Ei oskagi \u00f6elda, kas publikule selline kontserdi \u00fclesehitus meeldis v\u00f5i mitte, ent kaldun arvama, et saalis olid intelligentsed inimesed, kes ei vajanud k\u00fcmneid kordi kontserdi pealkirja meeldetuletamist. Pealegi on \u201eUue algus\u201c v\u00e4gagi intrigeeriv pealkiri: ei saanudki aru, mis n\u00fc\u00fcd hakkab uus olema. Tavaliselt on olnud j\u00f5ulukuuj\u00e4rgne uus algus seotud millegi mahaj\u00e4tmisega. V\u00f5i peeti silmas, et edaspidi ongi kontserdid sellised? Hirmutav\u00a0\u2026<\/p>\n
Koorikuu<\/p>\n
Detsembrit v\u00f5iks nimetada ka koorikuuks: \u00fckski endast lugupidav koor ei j\u00e4ta vist andmata j\u00f5ulukontserti. Sel aastal oli \u00fcldmulje r\u00f5\u00f5mustav. \u00c4ra sai kuuldud k\u00fcll nii \u201eP\u00fcha \u00f6\u00f6\u201c kui\u00a0ka \u201eHalleluuja\u201c, kuid klassikute k\u00f5rval oli kavadesse valitud ka v\u00e4hem tuntud teoseid v\u00f5i lausa esi\u00adettekandeid. Siiski j\u00e4ttis eredaima mulje oma r\u00f5\u00f5msas, lausa juubeldavas meele\u00adolus Arvo Volmeri juhatatud rahvus\u00adooperi Estonia t\u00e4iesti traditsioonilise kavaga j\u00f5ulukontsert Tallinna Jaani kirikus. K\u00f5lasid Mozarti \u201eKroonimismissa\u201c, H\u00e4ndeli \u201eZadok the Priest\u201c, oratooriumist \u201eMessias\u201c \u201eHalleluuja\u201c ja \u201eSest meile s\u00fcndis laps\u201c ning seej\u00e4rel veel kimbuke k\u00f5ige tuntumaid j\u00f5ululaule. Viimasena tuli ettekandele Franz Gruberi \u201eP\u00fcha \u00f6\u00f6\u201c \u00dclo Kriguli seades. Sisetunne \u00fctles, et kui on Krigul ja \u201eP\u00fcha \u00f6\u00f6\u201c, siis peab kuskil olema ka mingi konks. Seda pidi peaaegu loo l\u00f5puni ootama, aga olemas ta seal oli puhk\u00adpillide laiskade, venitatud nootidena. K\u00f5ik esinejad \u2013 koor, orkester, solistid Juuli Lill, Mart Madiste ja Priit Volmer ning organist Piret Aidulo \u2013 olid \u00fchtmoodi tugevad, kuid eraldi tahan esile t\u00f5sta Karis Trassi. Ta on meie praeguses klassikalises laulus t\u00f5eliselt ere t\u00e4ht: ilus ja loomulik h\u00e4\u00e4l, hea teksti edasiandmine, tema esinemises ei ole edevust ega pealiskaudsust, vaid alati on tunda s\u00fcgavuti minekut, nagu ka sel kontserdil.<\/p>\n
Kahel koorikontserdil sai kuulda Urmas Sisaski suurteoseid. Segakoor K.O.O.R. ja Vanalinna segakoor ning omap\u00e4rase koosseisuga instrumentaalansambel (klaver, orel, trompet, oboe, t\u0161ello, kontrabass, plokkfl\u00f6\u00f6did ja l\u00f6\u00f6kpillid) esitasid Raul Talmari juhatusel Sisaski \u201eJ\u00f5uluoratooriumi\u201c. Selles 1992. aastal valminud teoses on k\u00fcll k\u00f5ike: Wagnerit, Tobiast, \u201eBoolerot\u201c, india muusikat ja mida k\u00f5ike veel, kuid kirjusus ja ootamatus ongi selle teose v\u00f5lu ja hea tuju allikas.<\/p>\n
Vox Populi, Ulla Krigul orelil ja Riivo Kallasmaa inglissarvel kandsid Janne Fridolini juhatusel ette Sisaski \u201eJ\u00f5ulumissa\u201c, mis pole muusikaliselt materjalilt pooltki nii mitmekesine kui \u201eJ\u00f5uluoratoorium\u201c ning l\u00e4heb kohati natuke \u00fcksluiseks. Teose p\u00e4\u00e4stavad aga inglissarve kaunid, korduvad motiivid ja v\u00e4gagi tunderikas soolopartii, mis k\u00f5las Andreas V\u00e4ljam\u00e4e suurep\u00e4rases ettekandes. Koori esituses oli energiat ja hoogu ning \u00fcldmulje hea; vaid unisoonid ei h\u00e4\u00e4lestunud alati k\u00f5ige paremini, samuti oli pidevalt kraadi v\u00f5rra tugevam esimene sopran, mis varjutas n\u00f5nda teisi h\u00e4\u00e4ler\u00fchmi. Kogu kontserdi tugevaimaks teoseks pean ma aga p\u00f5neva helikeele ja v\u00e4rvika k\u00f5lamaailmaga \u201eBenedictio\u2019t\u201c op.\u00a031 (dirigent Ita V\u00e4ljam\u00e4e). Meeldej\u00e4\u00e4v oli ka Sisaski suurteose \u201eGloria Patri\u00a0II\u201c op.\u00a0166 osa, kus oma h\u00e4id dirigendioskusi demonstreeris noor koori\u00adjuht Gustav Talmar.<\/p>\n
Kammerorkestrid<\/p>\n
Kauni ja tervikliku kava oli koorile Collegium Musicale ja Tallinna Kammerorkestrile kokku pannud Endrik \u00dcksv\u00e4rav. Ettekandele tulid P\u00e4rt Uusbergi \u201eKeldi palve\u201c ja \u201e\u00d5htu ilu\u201c ning Kjartan Sveinssoni \u201eDer Klang der Offenbarung des G\u00f6ttlichen\u201c ehk \u201eJumaliku ilmutuse k\u00f5la\u201c. Uusbergi heak\u00f5laline muusika m\u00f5jus turvalise ja lohutavana, sellesarnane meeleolu j\u00e4tkus ka Sigur R\u00f3si endise liikme Sveinssoni mediteeriva alatooniga suurteoses. Kiitma peab Collegium Musicale esitust: kaunis k\u00f5la, lai d\u00fcnaamiline skaala ja emotsionaalne t\u00f5lgendus.<\/p>\n
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester esitasid j\u00f5ulu\u00adkontserdil traditsiooniliselt klassitsismiajastu muusikat. Kavva oli mahtunud k\u00f5igi kolme Viini klassiku looming, \u00f5htu peateosena k\u00f5las Beethoveni missa C-duur op.\u00a086. Esituse kohta ei oskagi paremini v\u00e4ljenduda, kui\u00a0et see oli \u201eoma tuntud headuses\u201c. Rahvusmeeskoori ees seisis j\u00f5ulukontserdil Leiu Ryland-Jones, kes oli kokku pannud \u00fcsna kirju ja k\u00fcsitava kava. Kuulis tuntud j\u00f5ululaule (t\u00f5usis ka roosike), sinna vahele \u00fcks esiettekanne, John William Griffith II \u201eAs a\u00a0Light Is\u00a0Lost to\u00a0Light\u201c ehk \u201eNagu valgus kaob valgusesse\u201c, ja arusaamatul kombel ka Einojuhani Rautavaara \u201eNeli laulu Aleksis Kivi luuletustele\u201c. Rahvusmeeskoori tase on praegu selline, et puhtalt laulavad nad alati, dirigent peab aga looma sisulise poole, mis j\u00e4i sel korral n\u00f5rgaks. Laulud koosnesid l\u00f5ikudest, mis \u00fcksteisega justkui ei haakunud, ja head tervikut ei tahtnud peaaegu \u00fchegi laulu puhul tekkida.<\/p>\n
Palju r\u00f5\u00f5mu ja elevust pakkus publikule VHK keelpilliorkestri ja Puuluubi \u00fchiskontsert, kus kahemeheansambli lood k\u00f5lasid Rasmus Puuri seades ja juhatusel (m\u00f5ne seade autor olevat olnud ka Peedu Kass). Puuri tegevus VHK orkestriga on k\u00fcll m\u00fctsi mahav\u00f5tmist v\u00e4\u00e4rt. Esiteks suudab ta hoida pidevalt heas vormis orkestrit, mille koosseis on igal hooajal uus, teiseks aga koostab noori k\u00f5netavaid terviklikke kavasid (ja arran\u017eeerib teoseid). Just selline oli ka Puuluubiga antud kontsert, kus noored orkestrandid mitte ainult ei m\u00e4nginud, vaid ka laulsid \u2013 ja tegid seda k\u00f5ike r\u00f5\u00f5must s\u00e4ravate n\u00e4gudega. Puuluubi meestel aga \u00f5nnestus publik \u00fcles k\u00fctta ja tantsima panna, nii et Eurovisioni lauluv\u00f5istluselt tuttavaid tantsusamme v\u00f5is n\u00e4ha igas vanuses inimeste esituses.<\/p>\n
Veel tahan \u00e4ra mainida Kumu auditooriumis toimunud d\u017e\u00e4ssikontserdi, kus bassivirtuoos Petros Klampanis koos l\u00f6\u00f6kpillim\u00e4ngija Ziv Ravitzi ja pianist Kristjan Randaluga esitles v\u00e4rsket albumit \u201eLatent Info\u201c. K\u00f5ik kolm on suurep\u00e4rased muusikud, kuid miskip\u00e4rast haaras sel korral t\u00e4ie t\u00e4helepanu Ravitz: tema tegemised eri l\u00f6\u00f6kpillide taga olid nii kaasahaaravad, et aeg-ajalt pidi end lausa sundima pilku ka teistele muusikutele suunama.<\/p>\n
Ilusa punkti panid 2025. aasta kontserdielule Tallinna Kammerorkester ja Marcel Johannes Kits, kes kandsid ette Haydni t\u0161ellokontserdi C-duur (Arvo P\u00e4rdi loodud kadentsidega) ja \u201eLahkumiss\u00fcmfoonia\u201c. P\u00f5hilugudest veelgi liigutavamad olid aga lisapalad: Kitse soleerimisel \u201ePilv \u00fcle kuu\u201c (Allar Kaasiku seade ja soolokadents Tormise koorilaulust \u201eSinikka laul\u201c) ja p\u00e4ris viimasena k\u00f5lanud P\u00e4rt Uusbergi \u201e\u00d5htu\u00a0ilu\u201c. Kui ei teaks, et tegemist on koorilauludega, arvaksin, et heliloojad on maha saanud suurep\u00e4raste keelpilliorkestri-teostega.<\/p>\n
* Esimese Hans Christian Aaviku Artisti Arendusfondi stipendiumi p\u00e4lvis klaveri\u00f5pilane Madis Sikk. \u2013 ERRi kultuuriportaal 3.\u00a0XII\u00a02025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide p\u00f5hjal kokkuv\u00f5te Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, v\u00f5iks \u00f6elda, et k\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-81247","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115863512876878808","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81247","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81247"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81247\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81247"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81247"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81247"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}