Pealkirjas on k\u00fcll levinud \u00fctlus, aga kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida muusikakultuurist, siis \u2013 kes on see, kes maksab? Ja miks keegi \u00fcldse peaks muusika eest maksma? Mida \u00fcldse t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt k\u00e4ttesaadav ning muusika k\u00f5lab ka pelga ruumit\u00e4itena peaaegu igal pool kohvikust kaubamajani? Muusika \u201etarbija\u201c v\u00f5ib k\u00fcll soetada helikandjaid, kontserdi- ja festivalipileteid, kuid tema ei ole siiski see, kes muusika otseses m\u00f5ttes tellib ning selle eest ka maksab. Muidugi tuleb siin m\u00f6\u00f6nda, et muusikakultuuri suundumused ja \u00fcldisemalt peavool v\u00f5i massikultuuri maitse on m\u00f5istetavad omamoodi \u00fchiskonna tellimusena muusikule. Ent kui r\u00e4\u00e4kida veidi t\u00f5sisemast muusikast nagu kunstmuusika v\u00f5i n\u00fc\u00fcdismuusika, on tellimuse, tasu ja isegi autori\u00f5iguste k\u00fcsimus teiste kunstivaldkondadega v\u00f5rreldes ise\u00e4ranis terav.<\/p>\n
P\u00e4rimisele, kes tellib muusika ja mida sellelt muusikalt oodatakse, on l\u00e4bi ajaloo vastatud \u00fcsnagi erinevalt. T\u00f5tt-\u00f6elda on see k\u00fcsimus palju s\u00fcgavam, sest \u00fches muusika funktsionaalsuse, selle m\u00f5tte v\u00f5i eesm\u00e4rgi muutumisega on teisenenud ka muusika m\u00f5istmine. Ehkki t\u00e4nap\u00e4eval kuulatakse peale n\u00e4iteks taustamuusika muusikat ka muusika enda p\u00e4rast \u2013 olgu esteetilise elamuse saamiseks kontserdisaalis, eskapistlikul eesm\u00e4rgil, tr\u00f6\u00f6stiks v\u00f5i vaikuse summutamiseks \u2013, ei ole see kaugeltki mitte alati niimoodi olnud. Muusika kuulamine muusika enese p\u00e4rast (nagu l\u2019art pour l\u2019art) muutus l\u00e4\u00e4ne muusika\u00adkultuuris iseenesestm\u00f5istetavaks alles XVIII sajandi l\u00f5pul, kui hoogustus kodanlik kontserdielu ning muusikateosest sai iseseisev esteetiline, otsekui tekstilaadne objekt, millesse s\u00fcveneda.<\/p>\n
Seda omamoodi l\u00f5het v\u00f5i lausa paradigmanihet muusika m\u00f5istmise viiside vahel iseloomustab vahest eelk\u00f5ige see, et teisenenud on muusika staatus ning seel\u00e4bi on ka muusikateos kui omaette kategooria muutunud l\u00e4\u00e4ne kunstmuusikas domineerivaks ja regulatiivseks. P\u00fc\u00fcdmata aastasadadepikkust kujunemis\u00adlugu piinlikult l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, on siin oluline, et kaua m\u00f5isteti nii muusikat kui\u00a0ka kunsti laiemalt techne m\u00f5iste kaudu. Muusika komponeerimine ja esitamine oli k\u00e4sit\u00f6\u00f6tehnika ning sellisena polnud muusika selles m\u00f5ttes ka autonoomne. Muusikal oli kindel funktsioon ja seda reguleerisid eri institutsioonid. Sageli oli see seotud n\u00e4iteks sotsiaalse, pedagoogilise v\u00f5i religioosse programmiga, mis seda ka reguleeris. Heliloojad ei olnud vabakutselised kunstnik-geeniused, vaid kirjutasid tellimust\u00f6id n\u00e4iteks \u00f5ukonnale v\u00f5i kirikule. Seejuures pidi aga nende loodud muusika olema t\u00e4henduslik ning n\u00e4iteks vaimuliku muusika puhul edastama ka religioosseid s\u00f5numeid. Nende veenvaks ja arusaadavaks edastamiseks olid muusikal s\u00f5nad ning tegelikult alles XVIII sajandi l\u00f5pus, kui k\u00f5igest sellest muusikav\u00e4lisest hakati hoogsamalt irduma, sai paraneda ka seni madalamaks ja mitte nii t\u00e4henduslikuks peetud instrumentaalmuusika renomee. Instrumentaalmuusika emantsipatsioon sai teoks alles romantismi egiidi all, mil kujunes v\u00e4lja ka absoluutse ehk puhta ja programmilise muusika omamoodi opositsioon.<\/p>\n
Nii kunsti kui\u00a0ka kunstniku emantsipatsioon sai alguse k\u00e4sik\u00e4es metseenluse kadumisega ning laiemas kultuuripoliitilises ja sotsiaalses kontekstis on selles veel olulisel kohal valgustusajastu ideed, kunstide demokratiseerumine ning esteetika kui omaette filosoofilise distsipliini esilet\u00f5us. Ehkki t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4ib see aeg ja selline muusika m\u00f5istmise viis abstraktne ja kauge, sest tol ajal tekkinud kunstmuusika paradigmaga ollakse niiv\u00f5rd harjunud, on tegemist olulise muutusega muusikakultuuris ning palju laiemalt muusika m\u00f5istmise viisis ja muusika staatuses.<\/p>\n
Seda nihet iseloomustab ilmekalt n\u00e4iteks Jean-Jacques Rousseau \u201eMuusikas\u00f5nastikku\u201c (1768) j\u00e4\u00e4dvustatud juhtum. Prantsuse teadlane ja literaat Bernard de Fontenelle kuulab igavledes instrumentaalmuusikat ja h\u00fc\u00fcatab j\u00e4rsku publiku hulgast: \u201eSonate, que me veux-tu?\u201c (\u201eSonaat, mida sa minust tahad?\u201c). Selline muusika, mis eemaldus oma varasematest t\u00e4hendustest ja funktsioonidest, on otsekui t\u00e4henduslik t\u00e4hendusetus v\u00f5i eesm\u00e4rgitu eesm\u00e4rgip\u00e4rasus, omaette hermeetiliselt suletud maailm, mille m\u00f5te seisnebki selle n\u00e4ilises m\u00f5ttetuses, muusika seespidisuses (sks Innerlichkeit). Muusikal on sellisena nii materiaalne kui\u00a0ka sotsiaalne autonoomia ehk muusikaline materjal on k\u00f5igest muusikav\u00e4lisest s\u00f5ltumatu: otsese sisu puudumisega kaasneb justkui vabadus ka erinevatest muusikav\u00e4listest institutsioonidest, religioonist ja poliitikast. See v\u00f5ib olla nii vabadus millekski kui\u00a0ka millestki ehk \u201emuusika kui vabadus r\u00e4\u00e4kida muusikav\u00e4lisest \u201eTeisest\u201c ja muusika vabadus selle \u201eTeise\u201c diktaadist\u201c.<\/p>\n
\u00dches eelkirjeldatud muusika autonoomseks muutumisega teisenes ka muusikateoste juriidiline staatus, s.t hakati tunnustama helilooja autori\u00ad\u00f5igusi. Heliloojatest said justkui vabakutselised kunstnik-geeniused, kelle loodud teosed on iseseisvad autonoomsed esteetilised objektid \u2013 otsekui p\u00fchad tekstid, millega ei ole liialt voli manipuleerida ka n\u00e4iteks interpreedil.<\/p>\n
Kui j\u00f5uame ringiga tagasi t\u00e4nap\u00e4eva, mil muusika kuulamine muusika enese p\u00e4rast on iseenesestm\u00f5istetav ja ka autori\u00ad\u00f5igusi (k\u00fcll m\u00f5ningate m\u00f6\u00f6ndustega) teadvustatakse, tekib k\u00fcsimus, kas pole muusika funktsionaalsuse osas ehk hoopiski aset leidnud mingit sorti v\u00e4hik\u00e4ik. \u00dchismeedias paistab muusika \u00fcha enam silma (sageli paradoksaalse) funktsionaalsusega, olgu siis muusika funktsioon olla kas v\u00f5i ruumit\u00e4ide, video taust v\u00f5i kandev telg. Samal ajal pole eriti just n-\u00f6 t\u00f5sisem n\u00fc\u00fcdismuusika enam t\u00e4ielikult prii ka institutsionaalsetest piirangutest, sest sellist muusikat kirjutatakse enamjaolt tellimuse peale. Tellib m\u00f5ni institutsioon \u2013 olgu kontserdi- v\u00f5i ooperimaja, kollektiiv, festival, ka riik \u2013, kes teose eest maksab, ent kel on seel\u00e4bi ka voli teha heliloojale temaatika, koosseisu v\u00f5i teost esitavate interpreetide asjus ettekirjutusi. Seega v\u00f5ib k\u00fcsida, kui vaba ja s\u00f5ltumatu on praegune (n\u00fc\u00fcdis)muusikakultuur ning milline positsioon on sel laiemal kunstiv\u00e4ljal, kus kureerimine algab \u00fcldjuhul kunstniku ideest. Kes maksab, see tellib muusika, ent see, kes tellib, ei pruugi alati teada, miks ja kuidas on kellelegi muusika ning kas ja mis funktsioone see sellisena t\u00e4idab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pealkirjas on k\u00fcll levinud \u00fctlus, aga kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida muusikakultuurist, siis \u2013 kes on see, kes maksab? Ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,40526],"class_list":{"0":"post-81254","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-muinaslugu-muusikast"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115863599344648998","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81254","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81254"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81254\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81254"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81254"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}