{"id":81268,"date":"2026-01-09T06:28:11","date_gmt":"2026-01-09T06:28:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81268\/"},"modified":"2026-01-09T06:28:11","modified_gmt":"2026-01-09T06:28:11","slug":"oodates-laeva-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81268\/","title":{"rendered":"Oodates laeva &#8211; Sirp"},"content":{"rendered":"<p>Theatrumi \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c, autor Jon Fosse, t\u00f5lkija Sigrid Tooming, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kalju-Karl Kivi, helikujundaja Helena Tulve, valguskujundaja L\u00e9on Augustin Allik. Laval Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song ja Maria Peterson. Esietendus 2.\u00a0XII 2025 Theatrumi saalis.<\/p>\n<p>ESIMENE N\u00c4ITLEJA<br \/>Siis v\u00f5ib meie t\u00fckk viimaks alata<br \/>L\u00fchike paus<br \/>Ja t\u00fcki nimi on<br \/>\u00fcsna l\u00fchike paus<br \/>N\u00e4item\u00e4ng<\/p>\n<p>MEES<br \/>N\u00e4item\u00e4ng<\/p>\n<p>ESIMENE N\u00c4ITLEJA<br \/>\u00c4ra sega niimoodi vahele<\/p>\n<p>MEES<br \/>Aga ma ei saa pealkirjast aru<\/p>\n<p>ESIMENE N\u00c4ITLEJA<br \/>K\u00fcll sa pikapeale aru saad<\/p>\n<p>MEES<br \/>Aga kas sa ei v\u00f5iks parem \u00f6elda<br \/>mida pealkiri t\u00e4hendab<\/p>\n<p>ESIMENE N\u00c4ITLEJA<br \/>See ei ole nii lihtne<\/p>\n<p>MEES<br \/>Nojah<br \/>Jon Fosse, \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c  (t\u00f5lkinud Sigrid Tooming)<\/p>\n<p>Lugedes Jon Fosse \u201eN\u00e4item\u00e4ngu\u201c k\u00f5rvale tema varasemaid n\u00e4idendeid \u201eTalv\u201c ja \u201eMa olen tuul\u201c, on uus tekst teatud m\u00f5ttes k\u00e4egakatsutavam. Kui eelnevad tekstid, kaasa arvatud Fosse proosa, on maksimaalselt \u00f5hulised ja avatud, j\u00e4ttes enamiku argisest infost ridade vahele, annab \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c isegi m\u00f5ned faktid. Kas ja kuiv\u00f5rd neid uskuda, on iga\u00fche oma s\u00fcdametunnistuse asi, aga v\u00e4hemalt on millestki kinni hakata.<\/p>\n<p>On sadamakai ja oodatav laev, kaks laevapiletite ja kohvritega abielupaari, kes kail ootavad, ning neljaliikmeline n\u00e4itetrupp, kellest \u00fcks puudub. Ega sedagi infot palju ole, ent mingi eesm\u00e4rgi v\u00f5i pigem ootuse annab t\u00fchjale lavale siiski. Kahel paaril reisijail on enam-v\u00e4hem selge taust ja siht, eriti Theatrumi laval, kus n\u00e4itlejate m\u00e4ngu t\u00f5ttu on \u00fcsna palju s\u00f5natult aimata.<\/p>\n<p>Seesugune t\u00e4hendustest tiine vaikuse m\u00e4ng sobib siinsesse talve \u00fclih\u00e4sti, sest ligast pimedust v\u00e4ltides ollakse sageli oma m\u00f5tetega toas peidus ja oodatakse \u2013 j\u00f5ule, uut aastat, lund, puhkust, millegi algust, millegi l\u00f5ppu. Pausis, nii l\u00fchikeses, pikas kui\u00a0ka keskmises, sisalduvad korraga olemasolev, l\u00e4inud ja tulev, argip\u00e4ev ja lootus, reaalne ja abs\u00adtraktne. Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on l\u00e4rmakust ja vaikust, r\u00f5\u00f5mu ja traagikat, liikuvat ja liikumatut. Ei autor ega lavastaja Lembit Peterson anna l\u00f5plikke vastuseid ega sea t\u00f5lgendusele piiranguid. \u201eN\u00e4item\u00e4ngus\u201c on sadama tuulist vabadust ja k\u00f5ditavat ootus\u00e4revust, millest algavad k\u00f5ikv\u00f5imalikud reisid.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/01\/Sirp2026_1_0024__art_r1-scaled.jpeg\" data-rel=\"lightbox-gallery-hNOkOkaH\" data-magnific_type=\"image\" data-rl_title=\"Keskealine abielupaar (Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula) on eelseisvat reisi kaua oodanud ja planeerinud.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" data-rl_caption=\"Anneli Ivaste\" title=\"Keskealine abielupaar (Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula) on eelseisvat reisi kaua oodanud ja planeerinud.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"682\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Sirp2026_1_0024__art_r1-682x1024.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-204661\"\/><\/a><\/p>\n<p>Keskealine abielupaar (Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula) on eelseisvat reisi  kaua oodanud ja planeerinud.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Anneli Ivaste<\/p>\n<p>Jon Fosse: \u201eP\u00fc\u00fcan s\u00f5na anda vaikivale k\u00f5nele. Ja kui ma draamateksti kirjutasin, kasutasin vaikivat k\u00f5net, vaikimist hoopis teisiti kui proosas ja luules. V\u00f5isin lihtsalt kirjutada s\u00f5na \u201epaus\u201c, ja oligi vaikiv k\u00f5ne olemas. Ja minu n\u00e4idendites on s\u00f5na \u201epaus\u201c kahtlemata k\u00f5ige t\u00e4htsam ja sagedasem \u2013 pikk paus, l\u00fchike paus v\u00f5i lihtsalt paus. Neis pausides v\u00f5ib olla v\u00e4ga palju v\u00f5i v\u00e4ga v\u00e4he. N\u00e4iteks et midagi ei saa \u00f6elda, midagi ei taheta \u00f6elda v\u00f5i midagi on targem \u00f6elda \u00fctlemata j\u00e4ttes. Siiski olen \u00fcsna kindel, et see, mis pauside kaudu k\u00f5ige enam k\u00f5neleb, on vaikus.\u201c1<\/p>\n<p>Kuna n\u00e4idendil on t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi ja fookusi lugematul hulgal, v\u00f5ib iga\u00fcks ise valida sobivaima. N\u00e4iteks: keskealine abielupaar (Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula) on eelseisvat reisi kaua oodanud ja planeerinud. Ilmselt on see j\u00e4\u00e4nud seni mitmete argiste takistuste taha ning neile on praegune reis suure kaaluga, v\u00f5iks \u00f6elda isegi \u201en\u00fc\u00fcd v\u00f5i mitte kunagi\u201c. Nad on koos l\u00e4bi k\u00e4inud suurema osa elust, \u00f5ppinud tegema kompromisse ja leppima tagasil\u00f6\u00f6kidega, kogenud argielu v\u00e4ikseid v\u00f5ite ja pettumusi. Nad tajuvad teineteist kehaga ega pea teise kohalolu ega arvamust silmavaatamisega kinnitama. Nad tunnevad teineteise maneere, kuid need ei tekita enam suuri tundeid.<\/p>\n<p>Ometi on soov koos reisile minna selge, nagu on koos elatud elu. Naises on \u00e4revust, nii v\u00f5imaliku reisi kui\u00a0ka selle \u00e4raj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imaluse p\u00e4rast, ta on pinges, \u00fcheaegselt sihikindel ja ebalev. Ta tahab uskuda, et nii pika ja hoolika planeerimise j\u00e4rel ei saa ettev\u00f5tmine eba\u00f5nnestuda, kuigi elu on n\u00e4idanud vastupidist. Mees on rahulikum, leplikum, optimistlikum, kuid ka n\u00f5rgem. Ta ei kaalu nii paljusid stsenaariume kui abikaasa, kuid tajub ootamatutes s\u00fcndmustes siiski ohtu. Mees ja Naine on tandem, veidi ebatasane, kuid \u00fcksmeelne. Ja reis on nende viimane suur ettev\u00f5tmine enne vanadust.<\/p>\n<p>Noorpaar (Maria Teresa Kalmet ja Jonathan Peterson) v\u00f5ib olla eelmiste noorp\u00f5lve peegeldus. Nad on kail teineteisega, teineteise p\u00e4rast, koosolemise nimel, reis on teisej\u00e4rguline. Noortel armunutel on k\u00f5ik alles ees, eelseisvas elus on veel k\u00f5ik v\u00f5imalik, l\u00f5putult on r\u00f5\u00f5msat lootust ja v\u00e4he tumemeelset hirmu. Nende k\u00e4ed ja silmad on pidevalt koos, kaitseks k\u00f5ige v\u00e4lise ja \u00e4hvardava eest, ning nende vastuseis m\u00e4ngule ja sellest v\u00e4ljaastumine on vaieldamatult \u00fcksmeelne. Nendeni vaikuse \u00e4rev s\u00fcngus veel ei ulatu.<\/p>\n<p>Kes on N\u00e4itlejad (Marius Peterson, Tarmo Song ja Maria Peterson)? Seda ei tea keegi, ja samas teavad k\u00f5ik. Kirjandusest kajavad nendega pidevalt kaasa Samuel Becketti n\u00e4idendi \u201eGodot\u2019d oodates\u201c m\u00f5istatuslikud Lucky ja Pozzo, kes liigendavad ootajate aega ning k\u00fclvavad sellesse segadust v\u00f5i t\u00e4hendust. Esimene N\u00e4itleja (Marius Peterson) kui initsiaator ja (t\u00f5ese\/v\u00e4\u00e4ra) info valdaja suunab t\u00e4helepanu, jagab juhtn\u00f6\u00f6re ja arutleb. Koos teiste N\u00e4itlejate ja vastu\u00admeelsete ootajatega j\u00f5utakse n\u00e4item\u00e4ngule mitu korda \u00fcsna l\u00e4hedale, ent seejuures ei m\u00e4ngita seda kordagi p\u00e4ris l\u00f5puni. Ent, kes teab? Ainult Esimene N\u00e4itleja teab (v\u00e4idetavalt), mis on n\u00e4item\u00e4ngu p\u00e4riselt kirjutatud.<\/p>\n<p>\u201eEsimene n\u00e4itleja \u2013 Marius Peterson n\u00e4ikse teadvat \u00fcksjagu rohkem kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud kuus tegelast, tema seirab publikutki teistmoodi l\u00e4bin\u00e4geva pilguga. [\u2014] Kui noored ja hiljem ka Mees katkestavad laevale mineku (l)ootuse, astuvad kai pealt maha, j\u00e4\u00e4vad kohvritele istuma, seljaga saali poole, kus nemad siis on? Meie ju n\u00e4eme neid ikka. Aga sel juhul: kus viibime meie?\u201c2<\/p>\n<p>Fosse ja Petersoni \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c tekitab tahtmatult ja vastuvaidlematult seose Becketti \u201eGodot\u2019ga\u201c, kuna m\u00f5lemad on m\u00f5nusad intellektuaalsed ja filosoofilised m\u00f5ttem\u00e4ngud eksistentsist, inimene olemisest ja igavikust. \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c lisab sellele teatraalse topelttasandi, sundides vaatajad kahtlema, kus t\u00e4pselt jookseb m\u00e4nguplatsi piir ja kas neid pole mitte m\u00e4rkamatult m\u00e4ngu kaasatud. V\u00f5imalusi on mitmeid ja selles v\u00f5lu peitubki. Samamoodi j\u00e4tab nii tekst, vaikus kui\u00a0ka lavakujundus lahtiseks selle, mis t\u00e4pselt on laev ja kuhu see s\u00f5idab. Kuigi v\u00e4ike (meelevaldselt v\u00e4lja loetud?) vihje v\u00f5ib peituda avam\u00e4nguna kuuldud pikas merem\u00fchas \u2013 kajakateta. Mine tea, \u00e4kki n\u00e4item\u00e4ngu polnud kirjutatudki.<\/p>\n<p>1 Jon Fosse 2023. aasta Nobeli kirjandusauhinna k\u00f5ne. Tlk Sigrid Tooming.<\/p>\n<p>2 Pille-Riin Purje, Oodates laeva, mis tuleb ju ikka. \u2013 Postimees 13.\u00a0XII\u00a02025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Theatrumi \u201eN\u00e4item\u00e4ng\u201c, autor Jon Fosse, t\u00f5lkija Sigrid Tooming, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kalju-Karl Kivi, helikujundaja Helena Tulve, valguskujundaja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81269,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-81268","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115863729123055291","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81268\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81269"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}