{"id":81321,"date":"2026-01-09T07:34:15","date_gmt":"2026-01-09T07:34:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81321\/"},"modified":"2026-01-09T07:34:15","modified_gmt":"2026-01-09T07:34:15","slug":"nakku-joonistatud-tode-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/81321\/","title":{"rendered":"N\u00e4kku joonistatud t\u00f5de – Sirp"},"content":{"rendered":"

N\u00e4itus \u201eMina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed\u201c Tartu kunstimuuseumis kuni 26.\u00a0IV. Kuraator T\u00f5nis Tatar.<\/p>\n

K\u00f5ik on klaar. Trajektoor selge. Lennukaar on l\u00f5puni j\u00e4lgitav. Selgelt joonistub v\u00e4lja kulminatsioon, kuid s\u00fcsteemsus kaalub selle \u00fcles \u2013 v\u00e4hemalt juhul, kui k\u00f5ne all on tervik. Eesm\u00e4rk \u2013 t\u00f5de \u2013 on saavutatud. Niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd t\u00f5de inimesele k\u00e4ttesaadav on.<\/p>\n

Oma abstraktses paatoses sobib eelkirjutatu kirjeldama nii Henn Roode kunsti kui\u00a0ka tema n\u00e4itust Tartu kunstimuuseumis, ent mitte viimseni. Esiteks on Roode puhul peenutsevate v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade ja m\u00f5tetega m\u00e4ngimine libe tee (kui just ei tule juttu maalitehnikast); tegu on ikkagi \u201ekerguse ja t\u00f5e maalijaga\u201c, nagu teda nimetatakse n\u00e4ituse kataloogis. Teiseks on kuraator T\u00f5nis Tatar ja Henn Roode l\u00e4henenud struktuurile kui sellisele kaunis erinevalt: esimene ketrab l\u00f5nga, teine koob kampsunit. Kolmandaks pole t\u00f5el vormi, t\u00f5de ongi vorm.<\/p>\n

Ajad, milles elame<\/p>\n

\u201eMina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed\u201c on pealkirjana \u00fcsnagi sirgjooneline \u2013 k\u00fclastaja saab, mida talle lubatakse. Kuigi n\u00e4itusepind pole suur, kolm saali Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel, on tervik mahukas. Henn Roode eluajal (1924\u20131974) tehtud autoportreede koguarv ulatub sadadesse, n\u00e4itusel on v\u00e4ljas 160 joonistust ning 60 maali. Neist komponeeritud tervik avaneb vaatajale selgelt ja graatsiliselt, s\u00e4ilitades teatava kerguse. Hea saavutus, arvestades nii teoste arvu, materjali ps\u00fchholoogilist kandvust kui\u00a0ka ajaloolise kunstiga \u00fches k\u00e4ivat tarvidust konteksti j\u00e4rele. R\u00e4\u00e4kimata intensiivsusest, mida joonistused ja maalid endas kohati kannavad.<\/p>\n

Kuigi materjal on kadestamisv\u00e4\u00e4rselt magus\u00a0\u2013 enamik teoseid p\u00e4rineb Roode p\u00e4rijate kogust ning neid pole varem n\u00e4idatud \u2013, on kuraator edukalt v\u00e4ltinud impulssi panna n\u00e4itusele saabunud k\u00fclastaja kohe ahhetama. Selle asemel libistatakse vaataja jalad piltlikult samasse mulda, millest v\u00f5rsus Roode kunstnikuna \u2013 nimelt pallaslikust hinnanguvabast esteetilisest l\u00e4henemisest. Lisaks m\u00f5nele Roode varasemale maalile ja k\u00fcmnele Karagand\u00f5 vangilaagris teostatud ja alth\u00f5lma v\u00e4lja smugeldatud joonistusele on vaataja ees esimeses saalis tema p\u00f5lvkonnakaaslaste ning \u00f5petajate autoportreed \u00fches konteksti pakkuva tekstiosaga, mille ladus ja puhastatud stiil lausa kutsub lugema.<\/p>\n

V\u00f5rdlema ahvatlevalt on teineteise k\u00f5rvale asetatud Roode ja Soosteri autoportreed \u00f5pingute ajast. Oli tore n\u00e4ha, et viimasel ajal mitmele n\u00e4itusele j\u00f5udnud Kaja K\u00e4rneri autoportree on j\u00f5udnud ka koolivenna omale. Eriliseks kommiks osutus Johannes V\u00f5erahansu autoportree. Tema kergelt s\u00fc\u00fcdlaslik ilme on t\u00e4iuslikus vastavuses rolliga, mis oli tal m\u00e4ngida Roode loos. V\u00f5erahansu oli nimelt \u00fcks neist, kellest hirmutati v\u00e4lja tunnistusi, mille alusel Roode koos kaas\u00f5ppuritega (Viires, Sooster, Saarts, Ohakas ning Esther Potisepp, kellest sai hiljem Roode abikaasa) vangilaagrisse saadeti.<\/p>\n

K\u00fcmme Karagand\u00f5 vangilaagrist v\u00e4lja smugeldatud t\u00f6\u00f6d on napid, t\u00f5sised ja fookustatud. Kunstniku meeleolu peegeldub ennemini tema joones kui n\u00e4oilmes, mis p\u00fcsib k\u00f5igil joonistustel ennek\u00f5ike pingestatu ja kurnatuna. Eriliselt j\u00e4i meelde seotud peaga autoportree: (t\u00f5en\u00e4oliselt tappa saanud) Roode on modelleerinud end paksu, j\u00f5ulise, kiire, v\u00f5ib-olla raevuka joonega, mille energia on kandunud ka t\u00f6\u00f6 tausta moodustavate joonegruppide kakofooniasse. Kokku on moodustunud n\u00e4rviline tervik, mis kannab endas l\u00f5hkuva pea tuima valu.<\/p>\n

Romantikavaba t\u00e4helepanelikkus ja tehniline terviklikkus on l\u00e4biv joon juba kunstniku Karagand\u00f5-aegsetes t\u00f6\u00f6des. N\u00e4ituse kontekstis on oluline v\u00e4ike interj\u00f6\u00f6rivaade, kus Roode n\u00e4oilmet n\u00e4eb taskupeeglis. Sedasama tasku\u00adpeegli formaati \u2013 piisav, et haarata n\u00e4gu, kael ja \u00f5rn \u00f5lajoon \u2013 v\u00f5ib n\u00e4ha kuuek\u00fcmnendatel esinemas korduvalt ja korduvalt. Tasub olla t\u00e4helepanelik \u00fclesannete osas, mida kunstnik on endale v\u00f5tnud. Baretiga autoportrees on Roode oma sarnasused \u00fcles ehitanud paksu ja peene s\u00f6ejoone omavahelisele d\u00fcnaamikale. N\u00e4o mahud on esmalt vormitud laia ja skulpturaalse joonega, millele on kantud detailid teravate, kiirete ja joone ilule keskendatud kraapsudena. Seesugune kombinatsioon tekitab terava ja erksa valgusefekti, mille on Roode hiljem maalis lahendanud talle iseloomuliku sidrunkollasega. Joonistused on t\u00e4henduslikud, kuid kontrastina n\u00e4iteks \u00dclo Soosteri vangilaagris tehtud joonistustele ei ole siin n\u00e4ha midagi fantastilist: meie ees on t\u00f5sise, intensiivse ja kohati kahtlustava silmavaatega noor mees.<\/p>\n

Seejuures on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et Soosteri nime teavad isegi need, kes kunstist midagi ei tea, ent Henn Roode kohta k\u00fcsis \u00fcks kunstiga seotud inimene minu k\u00e4est: \u201eKas see Tartu n\u00e4itus on sama, mis 2007. aastal Kumus tehti?\u201c Eelmisel aastal oli m\u00f5lemal kunstnikul sajas s\u00fcnniaastap\u00e4ev ja Soosterit saatis n\u00e4ituste plejaad, kuid Roodele p\u00fchendati vaid \u00fcks n\u00e4itus (mille eest tuleb t\u00e4nada Hausi galeriid). See paneb natuke kukalt kratsima, sest Sooster ja Roode on v\u00e4gagi sarnased: Aleksander Vardi nimetas neid oma andekamateks \u00f5pilasteks, m\u00f5lemad kaotasid viiendiku oma elust vangilaagrile, m\u00f5lemad alustasid laagrist naasmise j\u00e4rel modernismi kaanoni s\u00fcstemaatilist l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist, mille tulemiks sai ainulaadne kunstikeel. Kui Soosterile t\u00e4hendas see automatistlikku ja meelast s\u00fcrrealismi, siis Roode kunsti\u00adkeele l\u00f5ppjaamaks oli peenelt distantseeritud geomeetriline kubism.<\/p>\n

\u00c4kki teeb vahe sisse natuur? Soosteris ei suutnud vangilaager seltskonnal\u00f5vi tappa, kuid Roode naasis Karagan\u00add\u00f5st teise mehena. Endine Tartu d\u00e4ndi oli muutunud vaikseks ja introvertseks. Kui Soosteril polnud raske oma laagrikogemusest r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i k\u00fclma Kasah\u00adstani oma teostel kujutada, siis Roode ei v\u00f5tnud seda, mis Karagand\u00f5s toimus, kunagi jutuks. Isegi l\u00e4hedaste seas mitte.<\/p>\n


\n \"\"<\/a>
\n <\/p>\n

Madis Katz<\/p>\n


\n <\/p>\n


\n \"\"<\/a>
\n <\/p>\n

Madis Katz<\/p>\n


\n <\/p>\n

Pole valida<\/p>\n

Edasi peab liikuma. Vabanenud vangilaagrist 1956. aasta 8. juunil, asub Roode \u00f5ppima Tallinna. J\u00e4rgmisel aastal v\u00f5tab ta naiseks Esther Potisepa, kellega saab kaks t\u00fctart. Aastal 1959 l\u00f5petab Roode\u00a0\u2013 viisteist aastat p\u00e4rast \u00f5pingute algust \u2013 kunsti\u00fclikooli. Aktiivse seltskonnaelu asemel p\u00fchendub Roode kunstile ja perekonnale, leides k\u00f5igi tundem\u00e4rkide j\u00e4rgi m\u00f5lemast elur\u00f5\u00f5mu. Kuuek\u00fcmnendate esimene pool on tal t\u00e4idetud otsingutega: mitmed selle n\u00e4ituse autoportreed m\u00f5juvad kui s\u00fcvenemine spetsiifiliste kujutamislaadide loogikasse (v\u00f5ib leida otseseid v\u00f5tmisi nii Koko\u0161kalt, Matisse\u2019ilt kui ka C\u00e9zanne\u2019ilt). K\u00fcmnendi m\u00f6\u00f6dudes ahendab Roode oma m\u00e4nguv\u00e4lja \u00fcha kergemaks ja \u00f5hulisemaks. Varasem pinnalisus teiseneb killulisuseks. Teema tundub Roodele teisej\u00e4rguline. K\u00fcsimus pole selles, mida kujutada, vaid selles, kuidas kujutada.<\/p>\n

Siin on paslik end taas n\u00e4ituse lainele keerata. Teine ja kolmas saal on p\u00fchendatud ainult Roodele ja tema autoportreedele. See, mida saab n\u00e4ha, on muljetavaldav. Roode loome ilmub vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmen\u00e4olise ning \u00fcllatavalt eksistentsiaalsena. Probleemistik, millega kunstnik on maadelnud, erineb t\u00f6\u00f6st t\u00f6\u00f6sse. Kindlaks on j\u00e4\u00e4nud aga parameetrid, millele kompositsioonid toetuvad: karakteersed prillid, esiletungivad k\u00f5rvad, kriipsuna suletud suu ja v\u00e4ljendusrohke silmavaade. Neid elemente on Roode kohelnud kohati m\u00e4nguliselt ja humoorikalt, kohati jahedalt ja konstrueerivalt, kohati hoogsalt ja deformeerivalt.<\/p>\n

Peale stiilide l\u00e4bim\u00e4ngimise \u2013 ning lihtsalt m\u00e4ngimise \u2013 on Roode oma maalidel keskendunud valgusele. Kunstnik pole endale hea modell ainult seet\u00f5ttu, et ta alati kohale ilmub. Lisaks on tegu piisavalt tuttava n\u00e4oga, et katsetada n\u00fcanssidega, mis s\u00f5ltuvad valgusest: n\u00e4opoolte erinevus, silmakoobaste varjud, marionettjooned, silma peidunurk ninajuure taga ning loomulikult need esilet\u00fckkivad k\u00f5rvad, mis p\u00fc\u00fcavad valgust n\u00e4ost nii teise nurga alt. Seejuures saavutab Roode oma valguse-eesm\u00e4rgid suuresti v\u00e4rviga, millega k\u00e4ib iseeneslikult kaasas kestev tasakaalustamisoperatsioon. \u00dchel kuuek\u00fcmnendate keskpunktist p\u00e4rit maalil t\u00e4idab peen kinaverijoon mitut \u00fclesannet, tuues v\u00e4lja l\u00f5ua \u00fclevalgustatuse efekti ning moodustades \u00fchtlasi v\u00e4rvi\u00adharmoonia sinise ja rohelisega, millega on vormistatud riided. Lisaks kannab see ka agressiivse, t\u00e4helepanu t\u00f5mbava, lahjendamata punase rolli v\u00e4rvi enda afektiivses laetuses.<\/p>\n

N\u00e4o valguse- ja varjuk\u00fcljega tundub Roode olevat m\u00e4nginud enamikul autoportreedel. Peaaegu alati poolprofiilis kujutatud n\u00e4gudelt v\u00f5ib seejuures leida k\u00fcll tasakaalu, kuid mitte tasakaalustatust. K\u00f5rvu pole ainult erinevad valgused, toonid, l\u00f6\u00f6gid ja tehnikad, vaid inimlik ja absurdne, t\u00f5sine ja lapsik, kaalutletud ja tundeline \u2013 seda k\u00f5ike \u00fches n\u00e4olapis. Eriti karakteerne on selline duaalsus silmade puhul. Tihti esineb hetki, kus \u00fcks silm vaatab vaatajat (ennast) uuriva pilguga ning teine on v\u00e4rvitilk, mis kukub \u00e4ra peakoopast. Siin \u00e4ratab Roode ebat\u00fc\u00fcpiliselt huvi pimeduse maalijana. Samav\u00f5rd kui Roode valgus on kirgastavalt avardav, on tema pimedus endasse m\u00e4hkivalt s\u00fcgav.<\/p>\n

Pimedus on ka n\u00e4ituseterviku kasuks p\u00f6\u00f6ratud: viimases h\u00e4mardatud saalis on vaatamistempo t\u00f5mmatud rohkete vitriinidega aeglaseks ja m\u00f5tisklevaks. Mitmetest valgustundlikest t\u00f6\u00f6dest tingitud kujunduslik paratamatus on p\u00f6\u00f6ratud n\u00e4itusekogemuse kasuks. Teises saalis n\u00e4htud portreemaalid avanevad teisiti, p\u00e4rast joonistuste vaatamist. V\u00e4gagi emotsionaalselt m\u00f5jub n\u00e4ituselt lahkudes taaskohtumine Ado Vabbe autoportreega. Olles veetnud aega Roodega, on Vabbe ettevaatlikus distantseerituses \u00e4ratuntav analoogiline distants, mida Roode on hoidnud enda kujutamisel: piisavalt l\u00e4hedal, et tunne joonistuks t\u00f5eselt v\u00e4lja, kuid samal ajal piisavalt kaugel, et tunne j\u00e4\u00e4ks haaratavaks, mitte ei haaraks endasse. N\u00e4ituse l\u00f5nga on sama p\u00f5nev ajada kui kokku kedrata.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4da inimeseks<\/p>\n

Oluline on meeles pidada, et see, mida Roode oma kunstis otsis, on t\u00f5de, absoluutne t\u00f5de. \u201eT\u00f5de on karikatuur. Absoluutse t\u00f5e karikatuur\u201c on kirjutanud kunstnik \u00fchele oma joonistustest \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusena. Samav\u00f5rd on karikatuurid ka Roode portreed sel n\u00e4itusel. Kunstnik on endast l\u00f5uendile v\u00f5i paberile p\u00fc\u00fcdnud selle, mis hetkel iseloomulik v\u00f5i huvitav. \u00dcksikteos ei anna siin k\u00e4tte Henn Roode tervikut. Siiski on distants, mida Roode on hoidnud muu ainesega (meri, akt, teine inimene) v\u00e4hemalt kohati autoportreelise loomingu puhul v\u00e4iksem. Mitte radikaalselt, kuid siiski piisavalt.<\/p>\n

Vormim\u00e4ngu ja v\u00e4rvilahenduse hulga ja eripalgelisusega on Roode k\u00fcll \u00fcletanud mingit sorti subjektiivsuse, kuid oma pilgust ei tundu ta l\u00f5puni olevat m\u00f6\u00f6da p\u00e4\u00e4senud: seda n\u00e4eb ta alati paratamatult peeglist \u2013 iseend uurimas. Seesuguse uuriva pilgu kaudu oleks vaatajale otsekui tajutavad mingid isiklikud t\u00f5ed, mida kunstnikul ei \u00f5nnestunud p\u00e4riselt v\u00e4lja puhastada. Roode silmavaade toob mitmel maalil ja joonistusel tagasi millegi isikliku juurde ning paneb paatosenoodiga endalt k\u00fcsima: \u201eKui Roode ei r\u00e4\u00e4kinud oma vangilaagri ajast kellegagi, siis kas nendel autoportreedel v\u00f5ib n\u00e4ha mingit vilksatust sellest? Hirmu? Leppimist?\u201c<\/p>\n

Ma ei tea vastust. \u00c4kki v\u00f5ib. Kunsti t\u00f5de peitub harvemini selles, mida kunstnik sinna pani, ennemini selles, mida vaataja kunstist saab. Henn Roode on suutnud selle vastastikuse suhtluse harukordselt h\u00e4sti harmoniseerida. Ning seet\u00f5ttu on \u201eMina metamorfoosid\u201c sedav\u00f5rd meisterlik n\u00e4itus. Olles vaataja Roode eluk\u00e4igule h\u00e4\u00e4lestanud, paiskab n\u00e4itus ta minapiltide karusselli, mis polnud m\u00f5eldud vaatajale, vaid Roodele endale. Kui jalutada \u201eMina metamorfooside\u201c vahel, laseb Roode endale l\u00e4hemale kui \u00fcheski teises oma seerias. Siin oleks n\u00e4htav otsekui mingi muu t\u00f5de, inimlik ja selle poolest p\u00fcha.<\/p>\n

K\u00f5ik on klaar. Trajektoor selge. Lennu\u00adkaar on l\u00f5puni j\u00e4lgitav. Selgelt joonistub v\u00e4lja kulminatsioon, kuid s\u00fcsteemsus kaalub selle \u00fcles \u2013 v\u00e4hemalt juhul, kui k\u00f5ne all on tervik. Eesm\u00e4rk \u2013 t\u00f5de \u2013 on saavutatud. Niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd t\u00f5de inimesele k\u00e4ttesaadav on.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itus \u201eMina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed\u201c Tartu kunstimuuseumis kuni 26.\u00a0IV. Kuraator T\u00f5nis Tatar. K\u00f5ik on klaar. Trajektoor selge.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":81322,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-81321","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115863988810737027","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81321"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/81321\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/81322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=81321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=81321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}